[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

au|eskort
riigipead, valitsusjuhti vm. kõrget ametiisikut saatev eskort. Presidendi lennukit saatis hävituslennukite aueskort. Peaministrid sõitsid mootorratturite aueskordi saatel lennujaamast linna.

esik ‹-u 2› ‹s›

1. hoonesse v. tubadesse viiv väike eesruum. Korteri, sauna, pesuköögi esik. Esikust viib uks kööki, elutubadesse. Jättis mantli, üleriided esikusse.
2. hrv esiklaps. *Vaata, juba neilgi suur poisijõmps Jüri, kes varsti läheb kooli ja saab targaks. Igatahes on isal oma terase esikuga suured kavatsused .. O. Luts.
3. van ninamees, juht, eestvedaja. *.. mis vallavanemad ja muud esikud talle ette rääkisid, selle peale ütles ta „ei” ehk „jah” .. J. V. Jannsen. || folkl (eesti pulmakombestikus:) pruuti pulmakutsumise ja andide kogumise käigul saatev isik (hrl. vanem naisterahvas)
4. anat sisekõrva, suuõõne, ninaõõne, tupe vm. eesmine osa (vestibulum)
▷ Liitsõnad: suu|esik, tupe-esik.

hoplaa ‹interj›
hoogustav, mingile tegevusele ergutav, seda tegevust saatev v. selle õnnestumist väljendav hüüatus. Hoplaa! Jõudsin õigeks ajaks kohale. Hoplaa! – hüpake järele, kui julgete. *..üks-kaks-kolm – korraga, regi kätele ja – hoplaa! – platvormile. R. Vaidlo.

kobsaar ‹-i 21› ‹s›
end kobsal saatev Ukraina rahvalaulik

kontsert|meister
muus
1. orkestri esimene viiuldaja vm. pillirühma esimängija. Flöödirühma kontsertmeister.
2. lauljat, instrumentalisti v. balletitantsijat pala ettevalmistamisel abistav ning kontserdil saatev pianist

konvoi ‹14› ‹s›

1. relvastatud saate- v. kaitsesalk v. saatev sõjaväelane, saatevalve. Vangid käisid tööl konvoi valve all. Vangi võetud sõdurid saadeti konvoiga, konvoi saatel staapi.
2. kauba-, transpordi- ja abilaevade ning neid saatvate ja kaitsvate sõjalaevade ja lennukite koondis sõja ajal

kõks ‹-u 21› ‹s›
kerge löök; seda saatev heli. Paar kõksu haamriga ja rehapulk oligi sees. *Korraga kuulsin ma üht tuttavat kõksu.. Jak. Liiv.

loots|kala
zool laevu ja suuremaid kalu (eriti haisid) saatev, nende toidujäätmeist toituv vöödiline soojade merede kala (Naucrates ductor)

naks ‹-u 21› ‹s›
järsku (kinni)vajutamist, lahti- v. väljatõmbamist, murdmist jne. saatev heli; harvemini ka vastav tegevus. Vajutab purkidele kaaned naksuga peale. Väike naks ja porgand on väljas. Vajutab truki naksuga kinni. Lüliti teeb nupule vajutamisel naksu. Öises majas on iga naks ja krõps kuulda. Võtab näpitsad, pigistab traadi naksuga pooleks. Tasase naksuga keerati uks seestpoolt kinni. Kondid teevad naksu, kui käsi liigutad. Võttis, tõmbas, lõikas naksu siit, teise sealt.

orel|punkt
muus meloodiat (bassis) saatev pikk väljapeetud heli, mis ei sõltu teiste häälte liikumisest ega harmoonia muutustest

pruut|tüdruk
ka folkl pruuti pulmas saatev tütarlaps, eesti vanemas pulmakombestikus ka kaasanaise abiline. *.. pulmad olid lihtsad ja tagasihoidlikud.. Peiupoisse ja pruuttüdrukuid oli ainult viis paari. A. H. Tammsaare.

põks ‹-u 21› ‹s›

1. kerge löök; seda saatev heli. Poiss andis litrile hokikepiga paraja põksu. Kostsid nõrgad põksud.
2. ‹ainsuse väliskohakäändeis adverbilaadselt› murd jääalune kalapüük kalade uimaseks põrutamisega. *Talviti noore jää ajal võtsid kasuveljed mind põksule ühes. H. Sergo.

saade ‹saate 18› ‹s›

1. raadio v. telelevi seadmetega edasiantav teavet, meelelahutust jm. pakkuv kava, hrl. selle sisult terviklik osa. Kuuldemäng on oodatud saade. Varsti algab, läheb eetrisse saade „Lugedes looduse raamatut”. Saadet jälgima, vaatama, kuulama. Kell 18.30 läheb saatesse uus telelavastus. Stuudio annab päevas 12 tundi saadet. Eesti raadio võõrkeelsed saated.
▷ Liitsõnad: raadio|saade, telesaade; autori|saade, dokumentaal|saade, eri|saade, huumori|saade, info|saade, kirjandus|saade, kordus|saade, laste|saade, looduse|saade, majandus|saade, meelelahutus|saade, moe|saade, muusika|saade, noorte|saade, olümpia|saade, otse|saade, reklaami|saade, sari|saade, spordi|saade, stereo|saade, tervise|saade, uudiste|saade, vestlussaade.
2. mingit tegevust v. nähtust saatev, sellega sisuliselt seotuna koos, samaaegselt esinev nähtus v. tegevus. a. muus kaasmäng. Laul ja saade moodustasid nauditava terviku. Laulu, tantsu, võimlemise saade. Lauldi saatega, ilma saateta. Laulude saated tegi ansamblijuht ise. Rahvatantsu saateks mängiti kannelt. Saade klaveril, orelil. Liiga vali saade ei lasknud laulu sõnadest aru saada. b. muus mitmehäälses laulus meloodiat laulvale häälele harmoonilist tausta moodustavad hääled c. (muudes seostes). Raamatu eessõnal võib pealkirjaks olla ka „Autorilt”, „Saateks” vms. Dokumentaalfilmi saateks oli tavalise diktoriteksti asemel vestlus. Ojavulin oli jalutuskäigule meeldivaks saateks. Teeb jutu saateks käte- ja näoliigutusi. Pommilennukid lendasid sihtkohta ilma saateta 'saatvate lennukiteta'. *.. rüüpab piima kuivale suutäiele saateks. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: akordioni|saade, ansambli|saade, instrumentaal|saade, klaveri|saade, oreli|saade, orkestrisaade.
3. hrv saatmine. Hüüdis minejale mõne sõna saateks järele. *Luges ja laulis Krõõda [kodunt surnuaiale] saateks Andres ise. A. H. Tammsaare.

saate|ansambel
muus lauljat saatev instrumentaalansambel (näit. popmuusikas)

saate|hääl
muus meloodiat esitavat häält saatev hääl

saate|lause
keel otsese kõne korral saatev, selle esitajat väljendav lause

saate|lennuk
näit. riigipea lennukit saatev lennuk

saate|mees
kedagi, midagi kaitsjana saatev mees. Väejuhi saatemehed. Moonavoorile olid kaasa antud relvastatud saatemehed.

saate|meeskond
kedagi, midagi saatev kaitsemeeskond. Rahutute aegade tõttu oli rongis relvastatud saatemeeskond. Vangiauto saatemeeskond. Maadeuurija asus saatemeeskonnaga teele.

saate|orkester
millegi esitust saatev orkester. Ühendkoori saateorkester.

saate|paat
saatev paat (näit. pikamaaujujal, sõudevõistlusel)

saate|partii
muus meloodiat esitavat häält saatev osa heliteoses. Laulu saatepartii klaveril. Orkestri saatepartii reekviemile.

saate|salk [-salga]
saatev (kaitse)salk. Komandant söandas liikuda üksnes sõduritest saatesalgaga.

saate|valvur
vangi v. vange kuhugi viimisel saatev valvur. Vangi, vangide kolonni saatevalvurid.

saatja ‹1› ‹s›

1. kedagi v. midagi saatev (1., 2., 4. täh.) isik (vm. olend). Postivaguni, tõlla saatjad. Vangide saatjaks oli mitu politseinikku. Pakkus peo lõppemisel end tüdrukule saatjaks. Ta on pime, ilma saatjata ei saa kuhugi mindud. Tema alaliseks saatjaks oli suur koer. Noormehel oli sadamas palju saatjaid. *Mamma Maigal oli vähe saatjaid. Lõikav tuul puhus matuseliste read veelgi hõredamaks. A. Beekman. | piltl. Mured ja hirm olid tal kogu elu saatjaks. || mingil muusikariistal saateks mängija. Külaline oli nõus laulma, kuid puudus klaveril saatja. Solist ja saatja olid selles esituses üheväärsed interpreedid.
▷ Liitsõnad: klaveri|saatja, vagunisaatja; mees|saatja, naissaatja.
2. (posti)saadetise lähetaja. Rahakaardi, paki, teate saatja. Kirjal puudus saatja aadress.
▷ Liitsõnad: kirja|saatja, sõnumisaatja.
3. raadio- v. televisioonisaatja. Häälestas oma aparaadi saatja lainele.
▷ Liitsõnad: kesklaine|saatja, lühilaine|saatja, ringhäälingu|saatja, ultralühilainesaatja.

stroof ‹-i 21› ‹s›
kirj
1. salm (1. täh.) Luuletus koosnes kolmest stroofist. || teat. kindla ülesehitusega, teat. tunnustega salmide klass. Alkaiose, Sappho stroof.
▷ Liitsõnad: alg|stroof, nelik|stroof, vabastroof.
2. tantsiva koori pöördumine altari poole ja seda saatev laul Vana-Kreekas
▷ Liitsõnad: antistroof.

super|kargo ‹6› ‹s›
mer
1. kaubalaeva lastija volinik
2. van hinnalist lasti saatev isik

suurtüki|pauk
suurtükist tulistamist saatev pauk. Sadamasse saabuvat laeva tervitati vanasti suurtükipaukudega. Kostis kõrvulukustav suurtükipauk. *Taevaalune värises suurtükipaukudest .. A. Jakobson.

tantsu|laul
tantsu saatev (rahvalik) laul. Vanad tantsulaulud jäljendasid tihti torupillilugusid.

tapi|vaht [-vahi]
tappi saatev vaht

toks ‹-u 21› ‹s›
kerge järsk löök; seda saatev heli. Pliiatsi närvilised toksud vastu lauda. Metsast kostab tööka rähni tokse. Ainult paari toksuga saigi kontsaplekk alla. Ilusad kuivad puud, mis neid viga lõhkuda – ikka toks ja halg, toks ja halg! Kõrvaltoast kostsid kirjutusmasina toksud.

transiiver ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn analoog- v. digitaalsignaale saatev ja vastuvõttev seade

visin ‹-a 2› ‹s›

1. auru v. õhu liikumisel läbi kitsa ava v. käigu, kuuma eseme kokkupuutel külma veega, vaevalisel põlemisel vms. tekkiv nõrk sisisev heli. Köögist kostis teekannu tasast visinat. Ahjust tuleb visinat. Toored oksad, märjad puud põlevad visinal. Sigaret kustus visinal. Tagumine kumm jooksis visinal õhust tühjaks. Õhk väljus pallist vaikse visinaga. Mootorpaat pani hirmsa visinaga mööda vett ajama. | piltl. Suure pauguga alanud kampaania lõppes vaikse visinaga.
2. nõrk sisisev häälitsus; rääkimist saatev (ebaselgest hääldusest johtuv) kõrvalkõla. Kurgust ei tulnud muud häält kui peent visinat. *„Teile tuleks vv-vastu vv-vahtimist anda!” surus Kess läbi huulte. See tuli kähinal, virila visinaga. I. Sikemäe.

voori|sõdur
voori saatev sõdur. *Äraaetud setukaid piitsutatakse tagant, voorisõdurid traavivad kõrval. J. Peegel.

välis|korrespondent
välismaalt kaastööd saatev korrespondent. Raadio väliskorrespondendid Brüsselis ja Ameerikas.