[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

saast ‹-a 23› ‹s›

1. kõnts, räpp, mustus. Kevadine vihm peseb maapinna puhtaks talvisest saastast. Rentslist voolab alla tänavate saast. Soolaugastes haises roostene saast. Veepinnal oli märgata mootoriõlide saasta. Kraabib, nühib põrandalt ja seintelt saasta maha. Villa saast. Riided ligunesid toobris saastast puhtaks. Peseb saunas endalt, oma ihult nädalase saasta maha. Töötades kogunes nahale igasugust saasta. Pesunõust pritsis põrandale seebivahtu ja saasta. Lained uhuvad randa rämpsu ja saasta. Seebi saast 'seebipära, seebisoop'. || saastav aine. Õhus on radioaktiivset saasta. *Õhk on puhas, on puhas saastast, sompsust. Sest kõik on maha langenud.. R. Roht.
▷ Liitsõnad: pesusaast.
2. piltl kõnts, sopp, rämps. Seesmine, hingeline saast. Elu saast ja pori. Patu saast. Saaks veel puhtaks mineviku saastast. Ära kisu mind selle saasta sisse! Valas mind sõimates igasugu saastaga üle. *Tema ep oligi, kes .. ristisõdade õilsat mõtet ilmlikust võimuahnitsemise saastast katsus puhastada.. B. Kangro. || (inimeste kohta). Segastel aegadel on pääsenud võimu juurde ka kurjategijaid ja muud saasta. *Eks see vanamees mõni joodik ole, suure linna saast, mis õhtul pinnale kerkib.. E. Vetemaa.

saasta|kiht
saastakord. *.. must saastakiht kattis tänavaid, kuna rentslites läigendas jää.. R. Sirge.

saasta|kord [-korra]
Kraapis anuma seintelt saastakorra maha.

saastama ‹saastada 37 või saastata 48›
keskkonda heitgaaside, heitvete, tööstuslike jäätmete, radioaktiivsete ainetega kahjustama, reostama. Autod, vabrikukorstnad saastavad oma heitgaasidega õhku. Lahtiste karjääride tolm saastab õhku. Linnades on õhk tugevasti saastatud. Reoveed saastavad veekogusid. Tanklaevalt merre voolanud nafta saastas supelrandu. Jõgi, meri on tugevasti saastatud. Tuumarelvade katsetustega saastatakse maakera atmosfääri. Mürgised kemikaalid võivad saastata nahka, toiduaineid. Kütuste põletamisel tekib elukeskkonda saastavaid aineid.

saastane ‹-se 4› ‹adj›
saastaga kaetud, saasta sisaldav, kõntsane, räpane. Kevadpäike sulatas saastase lume. Lamba saastane vill. Pesuvann on alles saastane. Poisi saastased jalad polnud ammu vett ega seepi näinud. Heitveed muudavad veekogu saastaseks. *Paljud käivad ümber või nõjatavad saastase kiviseina najal. J. Oks. | piltl. *Vaata, näitsik, ei olegi see ilm nii ropp ja saastane, kui vast näed ümberringi ja loed raamatust. R. Janno.

saastas|vill [-a]
põll pesemata vill

saastatus ‹-e 5› ‹s›
saastatud olek. Õhu saastatus tööstusrajoonides. Merede, ookeani saastatus. Keskkonna radioaktiivne või keemiline saastatus. Maapinna bakteriaalne saastatus.

saaste ‹18› ‹s›
saastamine; saastumine; saastus. Radioaktiivne, keemiline saaste. Autodest, küttesüsteemidest lähtuv saaste. Saaste levi.
▷ Liitsõnad: õhusaaste.

saaste|aine
saastav aine. Gaasilised saasteained. Süsinikoksiid, lämmastikoksiidid ja muud saasteained atmosfääris. Tuleb vältida saasteainete veekogudesse sattumist.

saaste|allikas
saastamise allikas, saastamise põhjustaja. Autod oma vingugaasi ja bensiiniaurudega on peamisi õhu saasteallikaid.

saaste|koormus
saasteainete üldine määr (näit. atmosfääris). Püütakse vähendada tehaste lähiümbruse saastekoormust.

saastuma ‹37›

1. saastatud saama. Õhk saastub tehaste korstnate tahmaga, gaasidega. Tolmust saastunud õhk. Linnade õhk on tugevasti saastunud. Veekogud võivad saastuda väga mitmesugusel viisil. Jõgi saastub järjest enam tööstusjäätmetest. Plii-, kroomiühenditega saastunud riietus. Herbitsiididega saastunud muld. Mikroobidega, pisikutega saastunud haav.
2. saastaga kattuma, saastaseks saama. Saastunud lumi, jääkelts. Vana saastunud mütsilott. Taastamisel käed saastuvad poriga, nahk saastub.

saastumus ‹-e 5› ‹s›
saastatus; selle aste

saastus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
saaste; saastatus. Elektrienergia kaasnev saastus. Saastust vältima, vähendama.