[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

saar1 ‹-e, -t 34› ‹s›
igast küljest veega ümbritsetud (mandrist väiksem) maismaa-ala. Väike, suur, asustamata saar. Vulkaanilised saared. Ruhnu, Kihnu, Rammu saar. Matsalu lahe saared ja laiud. Egeuse mere saared. Pühajärve saared. Saarte ahelik. Jõesuudmes on palju saari. Saarel on asula, raadiojaam. Raske oli kaljusele saarele pääseda. Loovis laevaga saarte vahel. Indoneesia on tõeline saarte rägastik. Saarte murre 'Lääne-Eesti saarestikus kõneldav murre (üks põhjaeesti murdeid)'. *Talu nagu saar kollases rukkipõllus. L. Promet. | (saarestike, saarerühmade nimedes). Briti saared. Kanaari saared. Falklandi saared. Saalomoni saared. | piltl. Maa algrahvast on säilinud siin-seal etniliste saartena. Metsade vahel esineb üksikuid kultuurmaistu saari. *.. üksikute saartena ja pikkade keeltena piki jõeorge ulatub ta [= Siberi seedermänd] kaugele läände. A. Läänelaid. *.. see on kodu, see on kodu, / soode taga oma saar... E. Enno. || kõrgem, kuivem ala rabas, soos. Sõja ajal varjati end rabas olevatel saartel. *Selle imeliku maja taga peab kuskil laiuma soo. Keset laukaid ja mätasmaad asub saar. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: jõe|saar, järve|saar, mere|saar, ookeani|saar, poolsaar; kalju|saar, korall|saar, kõrkja|saar, pilliroo|saar, rõngas|saar, tehis|saar, uhtesaar; kaksik|saar, kodu|saar, lõuna|saar, lääne|saar, naaber|saar, pea|saar, piiri|saar, sõsar|saar, sünni|saar, troopikasaar; raba|saar, soosaar; keele|saar, kõrbe|saar, ohutussaar.

saar2 ‹-e, -t 34› ‹s›

1. raske, kõva ja elastse puiduga heitlehine lehtpuu v. -põõsas (Fraxinus, hrl. Fraxinus excelsior). Harilik, pensilvaania, mandžuuria saar. Vanad põlised saared. Siinses metsas kasvavad ka tammed, lõhmused ja saared. Saar läheb juba lehte.
2. selle puit. Saarest reejalased, look. Laed ja põrandad olid saarest.