[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 317 artiklit, väljastan 100.

aaloe|ekstrakt
farm aaloemahlast saadav ekstrakt

aaloe|kanep
mõne aaloe liigi lehtedest saadav kiudaine. Aaloekanepist vaibad, köied.

aaloe|mahl
aaloe lehtedest saadav ravitoimega mahl

aasta|kasum
maj aasta jooksul saadud v. saadav kasum. Ettevõtte, tehase aastakasum.

aasta|palk [-palga]
aasta jooksul saadav v. teenitud palk (ühekordsena v. kuupalkade summana). Sulase, teenija aastapalk.

aditiivne-se 2› ‹adj
hrl mat liidetav; liitmise teel saadav

aeroobne-se 2› ‹adj
vaba hapnikku kasutav v. selle osavõtul toimuv; ant. anaeroobne. Aeroobsed bakterid, mikroobid. Aeroobsed protsessid. Aeroobne treening sport treening, mille käigus kulutatav ja saadav hapnik on tasakaalus.

agar-i 2› ‹s
merepunavetikaist saadav aine, mille lahus annab jahtumisel tugeva tarrendi

airaan-i 21› ‹s
lehma-, kitse-, lamba-, hobuse- v. kaamelipiima kääritamisel saadav hapupiimajook (Kesk-Aasias, Krimmis, Kaukaasias, Siberis)

aldehüüd-i 21› ‹s
keem primaarse alkoholi oksüdeerimisel või dehüdrogeenimisel saadav orgaaniline ühend
▷ Liitsõnad: formaldehüüd.

ale6› ‹s
etn algeline maaharimisviis (maa väetatakse põletatud puude tuhaga), aleviljelus. Alet põletama, tegema. || selleks maharaiutav v. -raiutud mets. Mets raiuti alesse. Haod on alles ales. Ale on kuiv, võib põletada. || sel teel saadav põllumaa, alemaa, sõõrd. Esimesel aastal andis ale head saaki.

alisariin-i 21› ‹s
keem punavärviku juurtest saadav, tänapäeval sünteesitav värvaine

angoora indekl
(< Angora) (Ankara endine nimetus). Angoora kass 'pika pehme karvaga kassitõug'. Angoora kits 'väärtusliku villaga kitsetõug'. Angoora küülik 'teat. villaküülik'. Angoora vill 'teat. loomaliikidelt ja -tõugudelt saadav pikakiuline vill v. karv'. Angoora lõng 'angoora villast lõng'.

aniisi|õli
aniisi viljadest saadav eeterlik õli

antratseen-i 21› ‹s
keem kivisöetõrvast saadav värvainete sünteesimisel tarvitatav aromaatne süsivesinik, värvusetu kristalne aine

armu|leib
kellegi armust antav v. saadav elatis. Armuleiba sööma. Vanainimene võeti tallu armuleivale. Pidi vanul päevil armuleival elama. *Ta meenutas ikka enam ja enam vana, armuleival koera .. L. Promet.

aroruut-ruudi 21› ‹s
mitmete troopiliste ja subtroopiliste taimede mugulaist saadav toidutärklis

astelpaju|õli
astelpaju viljadest saadav ravitoimega õli

atsetaat|kiud(aine)
tekst tselluloosist äädikhappe jt. kemikaalidega töötlemisel saadav tehiskiud(aine)

bergamoti|õli
bergamotipuu õitest, lehtedest ja viljakestast saadav parfümeerias ja kondiitritööstuses kasutatav eeterlik õli

betoon-i 21› ‹s
sideaine (eriti tsemendi), täitematerjali ja vee segu kivistumisel saadav ehitusmaterjal. Hüdrotehniline, happekindel betoon. Betoonist ehitised, rajatised. || betoonisegu. Betooni paigaldama. Betoon kivistub.
▷ Liitsõnad: asfalt|betoon, dekoratiiv|betoon, gaas|betoon, kerg|betoon, killustik|betoon, kips|betoon, kivik|betoon, kruus|betoon, külm|betoon, liiv|betoon, lubi|betoon, mull|betoon, ping|betoon, plast|betoon, polümeer|betoon, poor|betoon, põlevkivituhk|betoon, rask|betoon, raud|betoon, räbu|betoon, sard|betoon, silikaat|betoon, tari|betoon, tee|betoon, terratso|betoon, tsement|betoon, vaht|betoon, valubetoon.

biomütsiin-i 21› ‹s
farm kiirikbakteritest saadav mitmekülgse bakteriostaatilise toimega antibiootikum, kloortetratsükliin

bituumen-i, -it 2› ‹s
hrl ehit (naftast, looduslikust asfaldist v. tahkekütusest saadav) must pigijas orgaaniline sideaine
▷ Liitsõnad: jääk|bituumen, nafta|bituumen, põlevkivibituumen.

boržomm-i 21› ‹s
Gruusia kuurortlinnast Bordžomist saadav ravimineraalvesi. Pudel, klaas boržommi.

brändi6› ‹s
viinamarjade kääritamisel ja destilleerimisel saadav kange alkohoolne jook, samaväärne konjakiga

dammara1› ‹s
mitmetelt troopikapuudelt saadav vaik

derivaat-vaadi 21› ‹s

1. keel tuletis
2. keem teisest ühendist teoreetiliselt tuletatav v. otseselt saadav ühend (ühe aatomi v. aatomirühma asendamisel teise aatomi v. aatomirühmaga). Benseeni derivaadid.

doonori|piim [-a]
doonorilt saadav rinnapiim

doonori|veri
doonorilt saadav veri

durum|-nisujahu
kõva nisu jahvatamisel saadav jahu

eboniit-niidi 21› ‹s
kautšuki vulkaniseerimisel saadav kõva must aine, mida kasutatakse elektrotehnikas isoleermaterjalina, tarbeesemete valmistamisel jm., kõvakummi

eebeni|puit
mõnedest troopika- v. lähistroopikapuudest saadav tihe kõva, enamasti must väärispuit. Eebenipuidust laegas, laud, kujuke.

efedriin-i 21› ‹s
keem farm efedrast ja ka sünteetiliselt saadav alkaloid astma ja allergia raviks

e|-kaart
info arvutivõrgu kaudu saadav ja elektrooniliselt saadetav õnnitlus- vm. kaart . Sai sünnipäevaks kuus e-kaarti. Leidsin tema jaoks sobiva e-kaardi Internetist.

ekmoliin-i 21› ‹s
farm kaladest saadav antibiootikum

elektri|valgus
elektrienergiast saadav valgus. Hele elektrivalgus. Meie küla sai elektrivalguse viiekümnendatel aastatel.

elevandi|luu
elevandi võhkadest saadav väärismaterjal, vandel. Kollakasvalge elevandiluu. Elevandiluust kujukesed, ehted, malendid. Elevandiluu värvi email.

ema|piim [-a]
ema rinnast saadav piim, rinnapiim. Emapiimaga toitma. Emapiimast võõrutama. Imiku loomulik toit on emapiim.

etüül|eeter
keem etüülalkoholist väävelhappe toimel saadav kergesti lenduv ja süttiv iseloomuliku lõhnaga värvusetu vedelik

eukalüpti|õli
farm tehn eukalüpti lehtedest saadav eeterlik õli

fenoolformaldehüüd|vaik
keem fenoolide ja formaldehüüdi polükondensatsioonil saadav sünteesvaik plastmasside, liimide jm. tootmiseks

fraktsioon-i 21› ‹s

1. poliitiline rühmitis. a. ühte parteisse kuuluvad saadikud parlamendis. Kadettide fraktsioon Riigiduumas. b. erimeelne rühmitis parteis
▷ Liitsõnad: parlamendi|fraktsioon, töölisfraktsioon.
2. teat. tunnuse järgi väljaeraldatav osa. a. keem fraktsioneerimisel saadav lähedaste füüsikaliste omadustega ainete kogum. Bensiini kergemad ja raskemad fraktsioonid. Õli madalamal temperatuuril keevad fraktsioonid. Kivisöetõrv jagatakse destilleerimisel fraktsioonideks. b. lähedase suurusega (v. tihedusega) osakeste kogum. Liiva peen, keskmine, jäme fraktsioon. Veeriste fraktsioon moreenis. Killustik sõelutakse eri fraktsioonidesse. Söödasegude peenem fraktsioon.

fundeerima42

1. põhja panema, asutama, rajama
2. majanduslikult tagama, kindlustama. Fundeeritud tulu 'kinnisvarast saadav tulu'. Fundeeritud laen 'pikaajaline laen'.

generaatori|gaas
tehn gaasigeneraatoris tahkekütusest saadav põlevgaas

glütseriin-i 21› ‹s
rasvadest saadav vees lahustuv magusa maitsega siirupitaoline vedelik, kolmealuseline alkohol

gummigutt-guti 21› ‹s
tehn mõnedelt troopikapuudelt saadav kummivaik, mida kasutatakse tehnikas, meditsiinis, maalikunstis

henna6› ‹s
hennapõõsa lehtedest saadav ruugjaspunane värvaine juuste, naha, küünte jm. värvimiseks. Hennaga värvitud juuksed.

hiniin-i 21› ‹s
farm kiinapuu koorest saadav v. sünteetiliselt valmistatav valge mõru kristalne raviaine (kasut. näit. malaaria puhul), kiniin

hobuse|jõhv
hobuse sabast v. lakast saadav jõhv. Hobusejõhvist põrandahari.

humala|vihas
lisatavatest humalatest saadav õlle mõrukas maitse. *Mõned armastasid õllele lõhnaks panna kadakaid, aga Vargamäe Andres armastas ennem humalaviha. A. H. Tammsaare. | piltl. Humalaviha lõi pähe.

hõlp|tulu
maj hõlpsasti saadav tulu

isiklik-liku, -likku 30› ‹adj

1. teat. isikule endale kuuluv, tema tarbeks olev v. mõeldud. Isiklik raha, omand, vara. Isiklik auto, raamatukogu. Matkaja isiklik varustus. Oma isiklikus arhiivis hoiab ta ka kõiki saadud kirju. || teatavat isikut teenindav. Isiklik sekretär, autojuht, esindaja.
2. teat. isikule omane. Isiklik maitse, arvamus, veendumus. Isiklikud kogemused, muljed. Kellegi isiklik tublidus, võlu.
3. teat. isikusse puutuv, teda puudutav, riivav; tema huvidega seotud v. temale suunatud. Isiklik julgeolek, heaolu, hüvang, õnn. Isiklik huvi. Töötaja isiklik toimik. Isiklike dokumentide kaust. Ta unustas hoopis oma isiklikud mured ja vajadused. Perekonnasuhted pole ainult inimese isiklik asi. Ärge võtke seda isikliku solvamisena. Oli sul öelda mulle midagi isiklikku? Mul on Antsuga isiklikud arved õiendada. Ta hakkas igas arvustajas nägema oma isiklikku vaenlast. *Ainult ma ei mõista, mis õigusega tahate heita minu isikliku elu avalikkuse pureda? O. Tooming. || kellegi suhtes terav, ründav. *Valdur Pastak läks isiklikuks, nimetas mind argpüksiks.. V. Gross.
4. teat. isiku enda poolt vahetult tehtav v. tehtud, saadav v. saadud, kellestki lähtuv. Isiklik algatus, eeskuju. Isiklikust tööst saadud sissetulek. Kõrgushüppaja isiklik rekord. Eri maade teadlaste isiklikud kontaktid. Tegin seda isiklikul vastutusel.

jagujao 27› ‹s

1. (jaotatud v. jagatud) osa millestki v. kelledestki. a. (üldiselt). Suurem jagu heina on juba tehtud. Juurviljaaiast on väike jagu maasikate all. Üks jagu tüdrukuid läks ujuma, teised jäid kaldale peesitama. Perekonna hauaplats on surnuaia uues jaos. Õlgkatust ehitati jagude kaupa. Skandinaavlased on suuremalt jaolt pikka kasvu. Istuti enamalt jaolt vaikides. b. (antav v. saadav) osa; annus, portsjon; norm. Sõi oma jao ära ja küsis lisagi. Jättis laste jao leiba kappi. Söödajagamiskonveierilt tuleb igale loomale tema jagu. Ega sa ilma jää, annan sulle omast jaost. Kümnik hakkas kraavikaevajatele jagusid välja mõõtma. Võtke julgesti, nüüd on jao aeg! Sai oma jao (näit. tõrelda, pahandada, peksa). c. kõnek (osutab kellelegi kuulumist). See pall on vist Marju jagu. Esimesed saapad, mis on päriselt tema enda jagu. Räägitakse, et Anna laps on Mihkli jagu 'Mihkel on lapse isa'. d. van kindla suurusega osa (koos järgarvuga märgib murdarvu). Kolm jagu aasta(s)t on meri jääs, üks jagu jäävaba. Heinateost sai peremees kaks jagu, saunik ühe jao. Sega kaks jagu vett ja kolm jagu viina. Neljanda jao ruumi võttis ahi ära. *..linnast [on] kolmas jagu hinda rohkem lubatud, kui mõis seda võib anda. Jak. Liiv. *..kolmas, neljas või ka viies jagu põldu iga aasta lina alla läheb. C. R. Jakobson.
▷ Liitsõnad: linna|jagu, maailmajagu.
2. mingi struktuuri koostisosa. a. raamatu v. filmi alaosa, jaotis. Romaani I osa koosnes kahest peatükkideks liigendatud jaost. „Sõda ja rahu” on film neljas jaos. b. sõj kõige madalam, 6-12 sõjaväelasest koosnev taktikaline allüksus. *Piki magistraalkraavi kallast viis ta oma jao edasi, nad pidid koos rühma teiste jagudega jõudma rannamaantee joonele.. J. Peegel. c. van kooliklass v. selle alajaotis. Kreiskooli ülem jagu e. sekunda. *..selle ettevalmistusega võis ta pääseda ainult kihelkonnakooli või siis linnakooli esimese klassi teise jakku.. J. Semper.
▷ Liitsõnad: jalaväe|jagu, laskur|jagu, luure|jagu, sapööri|jagu, sidejagu.
3. hulk, määr. a. (üldiselt). Vilja on veel hea jagu koristada. Igal inimesel peab olema paras jagu auahnust. *..püstiseisjaidki jätkus kiriku istmeteta uksepoolde veel maailmatu jagu. J. Kross. | üks jagu, üksjagu; kõnek teat. määral, küllaltki palju. Üks jagu loll lugu. *..ühtekokku sai vedusid kohe üks jagu. H. Lehiste. b. (hrl. koos mõõtu v. hulka märkivate sõnadega:) määr v. hulk, mille võrra midagi kas on olemas, jääb üle v. puudu. Kaalus ostjale naela jao liha. Pange põhjas on vahest liitri jagu vett. Paadi parras oli paari vaksa jagu veest väljas. Kaevamisega jõuti ainult mõne meetri jagu edasi. Käia jääb veel kilomeetri jagu. Väljasõit lükkus tunni jao edasi. Paari tänava jagu tuleb jalgsi minna. Tõusis edetabelis koha jao ülespoole. Kui ühed lahkusid, jäi teistele seda jagu lahedamalt ruumi. Lapse kingad peavad olema kasvamise jagu suuremad. Tal on habet ainult udukarva jagu. Ripsmed on juustest varjundi jagu tumedamad. Juuksekarva jagu jäi puudu. On temast pea jagu, pea jao pikem, lühem. On teadmistelt kõigist pea jagu, pea jao 'tublisti, tunduvalt' üle. c. määr v. hulk, mis millessegi läheb, millekski kulub, millekski vajalik on. Paari sao jagu loogu jäi vihma kätte. Eterniiti on ainult elumaja katuse jagu. Luuletusi on tal kogunenud juba raamatu jagu. Lõhub nädala jao puid valmis. Toiduaineid anti laost välja päeva jagu korraga. Kas said une jao juba täis? *..Elli võis üsna rahulikult edasi nutta, kuni jagu täis. A. H. Tammsaare.
4. kõnek liik, laad, sort. Paksemat, õhemat jagu riie. Korjas nõidumiseks seitset jagu rohtusid. Külvas segamini mitmest jaost seemneid. Tal on kõik lapsed ühte jagu, puha tüdrukud. Mõni jagu inimesi armastab kiuselda. *Peegelsepad on vabrikus nooremat jagu keskealised mehed. J. Kross. *Leenardile meeldib tema tõmmu näojume.. ja töö juures alati paljad prisket jagu käsivarred. H. Kiik. || (aja määratlustes). On veel eilset jagu purjus. Hommikust jagu ööd hakkas sadama. See oli vist sügisest jagu talve.

jojoba|õli
Põhja-Ameerikas kasvava igihalja põõsa simmondsia seemnetest saadav õli, mida kasutatakse ravimitööstuses ja kosmeetikas

juhi|luba
pärast vastava eksami sooritamist saadav tunnistus teatavat liiki transpordivahendi juhtimise õiguse kohta. Juhiluba saama, välja andma. Juhiload võeti ära 3 kuuks.

jäätme|vill [-a]
tekst villaste kaltsude töötlemisel saadav vill

jää|vein
külmunud viinamarjade õrnal pressimisel saadav magus vein. Kanada kuulsad jääveinid .

kaalium|hüdroksiid
keem kaaliumkloriidi vesilahuse elektrolüüsil saadav söövitava toimega aine, sööbekaalium

kaalium|sulfaat
keem põll kaaliumi ja väävelhappe sool, kaaliumkloriidist v. looduslikest mineraalidest saadav kaaliumväetis

kadaka|õli
kadakapuidu kuumutamisel saadav eeterlik õli

kaevu|vesi
kaevust saadav vesi. Külm, puhas, selge kaevuvesi. Taimi ei soovitata kaevuveega kasta.

kaif-i 21› ‹s
kõnek
1. narkootikumist saadav joobeseisund
2. naudinguseisund, mõnu, joovastus. Nähtud film tekitas kaifi. Käib benji-hüpetest kaifi saamas.

kala|leem

1. kala keetmisel saadav leem. Kalaleemega valmistatud hele kaste.
2. kalasupp. Lihaleent liipa pealt, kalaleent kaapa põhjast.

kala|liim
kalade ujupõiest, ka kalanahast ja -luudest saadav liimaine

kalamaksa|õli
tursamaksast saadav kollakas rasvõli, kasutatakse ka ravimina. Vitaminiseeritud kalamaksaõli. Rahhiidihaigele, lastele anti kalamaksaõli.

kaltsium|oksiid
keem lubjakivi põletamisel saadav aine, kustutamata lubi

kamm|lõng
tekst kammketrusel saadav lõng

kampol-i, -it 2› ‹s
okaspuude vaigust saadav kollane v. pruun vees lahustumatu tahke vaikaine. Vahutavuse suurendamiseks lisatakse seebile keetmisel kampolit. Viiuldaja nühkis poognat kampoliga.

Kanada gen, kanada indekl
Meil haruldane kanada kuusk. Kanada jugapuu, tsuuga, vesikatk. Kanada kobras, lagle. Kanada palsam 'nulgude, eriti palsaminulu koorest saadav lõhnav vaik'.

kaneeli|õli
kaneelipuu koorest, lehtedest ja okstest saadav eeterlik õli

kanep-i 2› ‹s

1. kiu ja õli saamiseks kasvatatav üheaastane pikarootsuliste sõrmjate lehtedega kõrge kultuurtaim (Cannabis sativa). Kanepi isas-, emastaim. Kanepit külvama. Eestis kasvatatakse kanepit vähe. India kanep 'uimastusainete saamiseks kasvatatav eriliik' (Cannabis indica).
▷ Liitsõnad: ema|kanep, isakanep.
2. kuivatatud kanepivarred; neist saadav kiud. Kanepit leotama, lõugutama. Kanepist lõng, köied, purjeriie.
3. (mõnes muus taime- v. kiunimetuses). Manilla kanep 'Kagu-Aasia banaani (Musa textilis) lehtedest saadav tugev kiudaine'.
▷ Liitsõnad: põdra|kanep, vesikanep.
4. India kanepist valmistatud uimasti, hašiš. Kanepit tõmbama, suitsetama, tarvitama. Mõnes riigis on kanep legaliseeritud.

kanepi|jahu
kanepiseemneist saadav jahu

kanepi|kiud
kanepivartest saadav kiud. Kanepikiust (valmistatud) köis, kotiriie.

kapok-i 2› ‹s
mõnede troopikapuude seemnekarvadest saadav kerge taimevill (madratsite, polstrite jms. täiteks)

karbolineum-i 21› ‹s
uttetõrvast saadav punakaspruun õlitaoline vedelik puidu immutamiseks ja viljapuude pritsimiseks

karmiin-i 21› ‹s
keem košenillitäidest saadav ere- v. tulipunane värvaine

kartuli|tärklis
kartulitest saadav tärklis

kaselehe|kollane
kaselehtedega värvimisel saadav kollane (värvusena)

kasu111› ‹s

1. millestki, millegi läbi saadav majanduslik tulu. Materiaalne, rahaline kasu. Ratsionaliseerimine tõi tehasele suurt kasu. Püüab müümisega, vaheltkauplemisega kasu saada, lõigata. Tema tegi seda kasu pärast, lootis tehingust kasu. Müüs kauba kasu(de)ga edasi. See mees oskab kasudega kaubelda. Ajab aina isiklikku kasu taga. Tal olid siin omad kasud mängus. Kes kahju kardab, see kasu ei saa. || van intress. *.. seepärast müüs ta kõik oma varanduse seal ära, pani raha kasu kandma .. J. Pärn.
▷ Liitsõnad: oma|kasu, puhas|kasu, vahe|kasu, vaheltkasu.
2. soodus, kaasaaitav tegur; abi, tulu. Võõrkeelte oskus tuli talle kasuks. Raamatute lugemine on silmaringi laiendamisel suureks kasuks. Uuendused ei ole alati asjale kasuks. Sellest tööst, temast polnud siin mingit kasu. Tutvustest oli rohkesti kasu. Niisugustest ettevalmistustest on vähe kasu. Mis sest (enam) kasu, kui ta nüüd peaks tulemagi. *Rännakul aga olid tal suured kasud sees: ta külitas tihti voorivankril .. J. Peegel.
3. kasukspostpositsioonilaadseltkellegi v. millegi huvides, heaks; kellegi v. millegi poolt v. poole. Ta töötab rahva, kollektiivi kasuks. Lahendas asja enda kasuks. Tasavägises heitluses kaldus lõpuks vaekauss vastasmeeskonna kasuks. Selle hüpoteesi kasuks kõnelevad järgmised asjaolud. Otsus langetati enamtarvitatava kirjutamisviisi kasuks. Pole teada, kelle kasuks see protsessimine lõpeb.

kenaff-nafi 21› ‹s
hibiski kiududest saadav džuuditaoline kiudaine

kiiritus-e 5› ‹s
kiiritamine; kiiritamisel saadav kiirgus. Kiiritus radioaktiivsete isotoopidega. Kiiritus kvartslambiga. Kiirituse intensiivsus. Läksin haiglasse kiiritusele.
▷ Liitsõnad: kvarts|kiiritus, lühilaine|kiiritus, päikese|kiiritus, raadium|kiiritus, röntgen|kiiritus, ultraviolettkiiritus.

killustik-tiku, -tikku 30› ‹s
kivimi v. tehiskivi purustamisel saadav nurgelistest tükkidest materjal. Tavaline, kerge killustik. Teekatteks oli jäme, lahtine killustik.
▷ Liitsõnad: graniit|killustik, kivi|killustik, pae(kivi)|killustik, telliskillustik.

kips-i 21› ‹s

1. mineraal, vett sisaldav kaltsiumsulfaat, mis looduses esineb hrl. valkja, lisanditega settekivimina. Kips on kergesti lahustuv kivim. Looduslik kips. Kipsi kaevandamine.
2. sellest kivimist kuumutamisel saadav hall v. valge jahujas aine, mis veega taignaks segatuna ruttu tardub. Kipsist kujud, ornamendid.
▷ Liitsõnad: ehitus|kips, krohvi|kips, vormimiskips.
3. kipslahas. Jalga, kätt kipsi panema. Haavatul oli jalg puusani kipsis.

kius|sarvis-e 4› ‹s
kiusvaalade kiustest saadav sarvaine, vaalaluu, fišbein

klaas-i 21› ‹s

1. peam. silikaatide sulatisest toodetav valgust läbilaskev habras tahke amorfne materjal. Klaasi valmistamine, tootmine. Õhuke, paks, värviline, lihvitud, mustriline klaas. Kildumatu, purunematu, tulekindel klaas. Optiline klaas 'pliiklaas'. Klaasist nõud, helmed. Klaasist sein. Klaas purunes. Sile, läbipaistev nagu klaas. Jää helkis nagu klaas. Ega sa klaasist (ei) ole kõnek (öeldakse inimesele, kes seisab millegi ees ja takistab sellega nägemist). Lahustuv klaas 'leelismetallisilikaatidest koosnev vees lahustuv sulam, kasut. vesiklaasi valmistamiseks'. Orgaaniline klaas 'polümeeridest saadav läbipaistev plastmass, pleksiklaas'. Vulkaaniline klaas 'teat. klaasja ehitusega kivim'.
▷ Liitsõnad: barüüt|klaas, flint|klaas, jää|klaas, kristall|klaas, kroon|klaas, kvarts|klaas, lubi|klaas, matt|klaas, opaal|klaas, piim|klaas, pleksi|klaas, plii|klaas, rubiin|klaas, silikaat|klaas, suitsu|klaas, vaht|klaas, valuklaas; akna|klaas, filigraan|klaas, leht|klaas, lihv|klaas, peegli|klaas, pudeli|klaas, tahvel|klaas, vitriiniklaas; sula|klaas, vesiklaas.
2. klaasist (1. täh.) ese v. selle osa. a. plaat, ruut. Akna sisemine klaas on katki. Plahvatus lõi akendest klaasid välja. Klaasidega raamatukapp. Kirjutuslaua klaas. Taimi kasvatati lavades klaasi all. b. väike nõu joomiseks, näit. tee- v. napsiklaas (vahel ka selle sisu kaasa arvatud). Mees jõi, rüüpas klaasist. Jõi klaasi tühjaks. Valas viina, õlut, piima klaasidesse. Klaasid valati ääreni täis. Miks tema klaas on tühi, poolik? Klaasi põhjas oli veel pisut teed. Joodi, vahetevahel löödi klaase kokku. Tõstan klaasi teie terviseks! (joomistoost). Mehed kummutasid agaralt klaase 'jõid vahetpidamata'. *Nad olid pool päeva klaasi taga jorutanud .. O. Tooming. || klaasitäis. Klaas piima, teed, morssi. Jõi paar klaasi veini. Teine klaas joodi pererahva terviseks. *Nõnda valas ta klaasi klaasi järel endal kurgust alla. A. H. Tammsaare. c. muu ese v. selle osa. Lambil, laternal oli klaas tahmunud. Mehel olid ees paksude klaasidega prillid. Käekella klaas. d. (klaasesemete, klaastoodete kogumõistena). Tšehhi klaas on maailmakuulus.
▷ Liitsõnad: joogi|klaas, kokteili|klaas, konjaki|klaas, likööri|klaas, limonaadi|klaas, morsi|klaas, mõõte|klaas, napsi|klaas, piima|klaas, pits|klaas, rohu|klaas, šampuse|klaas, tee|klaas, vee|klaas, veini|klaas, viina|klaas, õlleklaas; eseme|klaas, esi|klaas, kaitse|klaas, katse|klaas, katte|klaas, keedu|klaas, kella|klaas, kraadi|klaas, kupu|klaas, lambi|klaas, preparaadi|klaas, prilli|klaas, suurendus|klaas, tule|klaas, tuule|klaas, ukse|klaas, uuriklaas.
3. mer endisajal laevadel kellakõlksatus vahisoleku pooltunni tähistamiseks (üks kõlksatus iga möödunud pooltunni kohta), ka vastav pooltund ise. *Vaht kilistas südaööd – löödi kaheksa klaasi. A. Kaskneem.

kloor|lubi
keem kustutatud lubja kloorimisel saadav valge pulberjas desinfitseeriva ja pleegitava toimega aine, pleeklubi

kodu|kool [-i]

1. kellegi kodus avatud väike erakool. Alide Ertel pidas mitu aastat isatalus kodukooli.
2. aj kodus enne kooliminekut saadav algõpetus, koduõpetus

kokaiin-i 21› ‹s
farm kokapõõsa lehtedest saadav alkaloid, kasut. tuimastina ja valuvaigistina, ka narkootikum

koks-i 21› ‹s
kütuse koksistamisel saadav tahke tükiline mustjashall v. must süsinikurikas aine
▷ Liitsõnad: kivisöe|koks, nafta|koks, pigikoks; kõrgahjukoks.

kompimis|aisting
psühh kompimise (2. täh.) kaudu saadav aisting

kompost-i 21› ‹s
põllumajanduse ja tööstuse orgaanilistest jäätmetest, turbast, adrust jms. kääritamisel saadav väetis. Tomateid tuleb väetada komposti või kõdusõnnikuga.
▷ Liitsõnad: turbakompost.

kompost|muld
aiand komposti tegemisel saadav toitaineterikas muld

kondi|jahu
loomaluude jahvatamisel saadav pulber (mineraalsöödaks v. -väetiseks)

kondi|süsi
puhastatud ja peenestatud kontide koksistamisel saadav süsi

kondi|tuhk
keem kontide hõõgutamisel saadav mineraalirikas aine

kondi|õli
kontidest ekstraheerimise teel saadav kollakas v. pruunikas vedelik v. püdel mass

kookos|rasv
kookospalmi viljade kuivatatud tuumadest saadav taimerasv, kookosvõi, kookosõli

kooli|haridus
koolis saadav, omandatav haridus. Korralik, vähene kooliharidus. Sai esimese koolihariduse külakoolis. Kooliharidust on tal vaid kuus klassi. *Lastele oleks praegune peremees kooliharidustki enam andnud, aga nad polnud selleks kuigi vastuvõtlikud.. M. Metsanurk.

kopolümeer-i 21› ‹s
keem mitme lähteaine ühisel polümeerimisel saadav aine

koriandri|õli
koriandri seemnetest saadav eeterlik õli

korkkorgi 21› ‹s

1. peam. korgitamme koorest saadav kerge elastne vedelikku mitteläbilaskev materjal. Korgist tihend, tallad. || bot mitmeaastaste taimede esmase kattekoe all arenenud teisene kattekude, korkkude
▷ Liitsõnad: haavakork.
2. pudeli, harvemini muu (kaelaga) nõu, ka ava sulgemisvahend. Klaasist, plastmassist, kummist kork. Pudelile pandi, keerati, suruti kork peale. Kork on kõvasti peal. Lõi, tõmbas, kangutas pudelilt korgi pealt. Šampusepudeli kork lendas laksatades, pauguga lakke. Kolb suleti tiheda korgiga. Panin korgi ette ja lasksin vee vanni. ||hrl. liitsõna järelosanapiltl midagi selliselt sulgev aine, näit. jääkork
▷ Liitsõnad: klaas|kork, kroon|kork, kummi|kork, metall|kork, plekk-|kork, puitkork; pudeli|kork, vannikork; jää|kork, rasu|kork, õhukork.
3. õngenööri külge kinnitatud kerge materjali tükike, mis hoiab õngekonksu parajas sügavuses. Kork vajus vee alla: kala oli otsas. Õngitseja vahtis üksisilmi veepinnal hõljuvat korki.
▷ Liitsõnad: õngekork.
4. kõnek kaitsekork. Korgid põlesid, läksid läbi. Voolumõõtja korgid keerati välja. Korke parandama 'kaitsekorke korda seadma'.
▷ Liitsõnad: automaat|kork, elektrikork.
5. kõnek liiklusummik. *Tormati ukse poole. Tekkis kork. Ja kohe paanika. L. Promet. *Kolonni pea oli korgile sattunud, nõnda et tekkis sunnitud peatus.. J. Peegel.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur