[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sa vt sina

sina ‹rõhulises asendis›, sa ‹rõhutus asendis› ‹sinu e. su, sind, sinusse e. susse, sinus e. sus, sinust e. sust, sinule e. sulle, sinul e. sul, sinult e. sult, sinuks, sinuni, sinuna, sinuta, sinuga e. suga›
‹pron› ainsuse 2. isiku asesõna vt teie
1. ‹kirjalikul pöördumisel ka suure algustähega› osutab kuulajale, lausungi adressaadile, kes sageli on kõneleja tuttav vrd teie Sina ja mina koos peame otsustama. Sa kirjutad, pesed. Räägi sina. Mida sina siin teed? Sina, sa polegi kodus? Anni, sa ei rõõmustagi? Ära sa, vanamees, tukkuma jää. Vaata ette, sa meeletu! See raha on sinu (oma). Sinu juures on hea olla. Tegin seda sinu pärast. Kus su vend on? Ma ootan sind. Õnnitleme sind. Usun sinusse. Poiss on sinusse 'sinu moodi'. Küll sinus on palju õelust! Ta on sus pettunud. Kas sinust ei tehta välja? Sust võib veel asjagi saada. See kiri on sulle. Tasu kuulub ju sinule. Sinul pole vaja seda teada. Sul on hea pea. Oli sul asja ka? Sinult oodatakse palju. Sult ei olegi midagi võtta. Kui mina oleksin sinuks, siis.. Kas see kuulujutt on juba sinuni jõudnud? Ei oska end sinuna ette kujutada. Ilma sinuta oli igav. Isa tuleb sinuga. Mis suga ikka teha. | (kirja lõpus saatja nime ees poolehoidu, lähedust rõhutavana). *Vanapoisiliku kadedusega sinu E. Brunberg. E. Vilde. | (personifitseerides). Puu, halasta sinagi mu peale ja anna peavarju. Elu, armastan sind. || esineb hüüatustes v. ütlustes. Katsu sa! Oota sa! Mis sa nüüd! Oh sind küll! Susi sind söögu! Et susi sind sööks! Kurat sind võtku! Võtku sind pagan! Ma veel näitan sulle! Häda sulle! Pagan, madis sinuga. || sina'p, sinap (rõhutavalt, kinnitavalt:) just sina. Sina(')p see oled, kes võlgu jäi.
2. osutab määratlemata lausungi adressaadile, mõnikord kasut. ka mina asemel. Soojendab südant, kui keegi su õnnestumistele kaasa elab. Kuidas sa jätad hädalist aitamata. *Meie uuemat kirjandust lugedes haarab sind imelik tunne.. M. Traat. *Lähed sina aga oma töö eest.. palka juurde nõudma, siis on tuhat häda.. A. Hint. || esineb hüüatustes, ütlustes (sageli vaid täitesõnana). Oh sa! Oh sina taeva vägi! Oh sa mu meie. Ah sa mait, pagan, sinder! Sa tuline kurat! Oh sa juudas! Oi sa taevas, sa taevane arm, sa heldeke! Sa armas jumal küll! Sa issand! Oh sa jessake! Oh sa aeg, sa kallis aeg! Sina aeg! Oh sa poiss! Oi sa jutt, sa tuhat, sa tont! Oh sa pirukas, sa tuline silk! Sa ime küll! No mis sa ütled, kostad! Kas sa kuuled, näed! Mine sa tea. Saa sa seal aru. Võta sa kinni. Mis sa teed ära. Kus sa sellega! Säh sulle! Vaat sulle säh! Säh sulle vaba õhtut!