[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 sobivat artiklit.

sarm-i 21› ‹s
võlu, veetlus, võluvus. Naise, noore neiu võrratu sarm. Nooruse sarm on temas juba kadumas. Pani mehe umbusaldusest jagusaamiseks mängu kogu oma naiseliku sarmi. Anita ei olnud eriti ilus, aga tema naeratuses, kõnnakus oli sarmi. Näitleja lavaline sarm. Noorte muusikute ansamblil on omamoodi sarmi.

sirm-i 21› ‹s

1. ruumijaotuseks (näit. voodi ees) tarvitatav kerge teisaldatav vari; voodivari. Kokkulükatav, kolmeosaline, kolmeraamiline sirm. Vanaaegne maalitud sirm. Haige aset varjas sirm. Teenija voodi seisis köögis sirmi taga. Lapsed magavad sirmi taga. Naine pesi, riietus sirmi taga. Sirmi tagant kostab norskamist. Sirmiga poolitatud tuba. Magamisnurk eraldati sirmiga. Haigete läbivaatuskušett oli muust ruumist sirmiga eraldatud. *Leida oli kaasüüriliseks ühe vanamuti juures, aguliservas, sirmi taga. R. Roht. || piltl miski, mis varjab kellegi tegelikke eesmärke vms., millegi kattevari. Lugupeetud ühiskonnaliikme mainet vajab ta sirmiks oma praegusele põhitegevusele – uimastikaubandusele.
▷ Liitsõnad: voodisirm.
2. lambivari. *Sirje süütas põrandalambi, mis seisis nagu kurg ühe jala peal ja valgustas laia rohelise sirmi alt tuba.. M. Saat.
3. vihma- v. päevavari. *.. hakkas sadama rasket äikesevihma, mina aga polnud taibanud sirmigi kaasa võtta. M. Berg.
▷ Liitsõnad: päikese|sirm, vihmasirm.
4. mütsinokk. Sirmiga, sirmita müts. Läikiva sirmiga vormimüts. Murdunud sirmiga soni. Pööras mütsil sirmi kuklasse. *Sikutas sonimütsi sügavamale silmadele, nii et sirmist langeva varju alt jäi paistma ainult pikavõitu nina uudishimutsev ots. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: lakk|sirm, mütsisirm.

sperm-i 21› ‹s
biol aktiivseks liikumiseks kohastunud isassugurakk, seemnerakk, spermium, spermatosoid

surm-a 22› ‹s

1. organismi elutegevuse lakkamine, mida võivad põhjustada loomulik vananemine, rasked haigused ja vigastused. Loomulik, füsioloogiline surm. Patoloogiline surm. Bioloogiline surm. Kliiniline surm. Varajane, äkiline, silmapilkne, enneaegne, vägivaldne surm. Hea, õnnis surm. Vaikne, rahulik, ilus, valutu surm. Piinarikas, kole, hirmus, pikk surm. Piir elu ja surma vahel. Must surm 'katk'. Lapse, ema, sõbra surm. Surm võllas, mahalaskmise läbi, elektritoolil, tapalaval. Surm sõjas, lainetes, meres. Surm alkoholi tagajärjel. Ta on sõjas palju surma näinud. Leidis lahingus oma surma. Poeg suri tal õnnetut surma 'õnnetuse läbi'. Kohus mõistis kurjategija surma. Hirm surma ees. Elu lõppemine surmaga on paratamatu. Elupäevi surma poole saatma, veeretama, ajama. See haigus sai talle surmaks. Teda ei suudetud surmast päästa. Ta oli oma (peatset) surma ette aimanud. Tundis, et surm on ligidal. Ta saab terveks, kui pole surmale määratud, surmaks antud. Haavatu heitles, võitles surmaga, vaakus kaua elu ja surma vahel. Vanainimene mõtleb sageli surmale. Saaks enne surma veel korraks kodukanti! Sõdurid läksid, tormasid surma. Surma kartma, soovima, ootama. Kellegi v. millegi eest surma minema. Duell lõppes ühe poole surmaga. Hoidsid ühte elus ja surmas. Elasid koos, kuni surm nad lahutas. Mälestati surma läbi lahkunud koguduseliikmeid. Surmale, surma suikuma 'surema'. Võitlus elu ja surma peale. See on elu ja surma küsimus. Ristiusk kuulutab elu pärast surma. Kuulipildujad külvasid lahinguväljal surma. Oma vaenlasele soovis ta surma. Et surm ta ometi koristaks! Armastus on tugevam kui surm. Jäi talle surmani truuks. Mu vabandust võid oodata surma laupäevani 'väga kaua, lõputult'. Poiss kartis tüdrukuid nagu surma. Eluks vähe, surmaks palju (millegi väga väikese koguse kohta). Paras surma järele saata (väga aeglase inimese kohta). Kahte surma ei sure keegi. Noorel lähevad aastad pulma poole, vanal surma poole. Sent surmaga, surmale võlgu (vana v. muidu kehaliselt viletsas seisus inimese kohta). Surm suu juures, silme ees, silmaga näha 'väga lähedal'. Surma vastu pole rohtu. *Tema [= Kõrboja talu] väsitab kõik, tema piitsutab kõik surma, piitsutas juba vend Oskari, piitsutas hiljem eidegi. A. H. Tammsaare. *Isa surma peal [suremas] haige, aga poeg käib ilusaid tüdrukuid noolimas! E. Bornhöhe.
▷ Liitsõnad: aatomi|surm, aju|surm, gaasi|surm, hukkamis|surm, janu|surm, katku|surm, liiklus|surm, lämbumis|surm, nälja|surm, piina|surm, poomis|surm, risti|surm, solgi|surm, sünnitus|surm, tule|surm, uppumis|surm, vanadus|surm, viinasurm; kangelas|surm, märtri|surm, ohvrisurm; vaba|surm, varju|surm, äkksurm.
2. surm sümboolse kujuna, personifitseeritult. Halastamatu surm. Surm kõnnib luurates, varitsedes. Surm seisab vikatiga selja taga. Surm peab lõikust. Surma saagiks langema. Surm astub lähemale. Veri, vägivald ja surm kõndisid üksteise kannul. Surm vihistab oma vikatit. Surma vikat niidab, peab lõikust. Surm niitis inimesi maha kui loogu. Surm võttis, röövis emalt lapse. Surm sulges ta silmad. Jäi ka surma palge ees rahulikuks. Merehädalised päästeti surma suust, küüsist. Võidujooks surmaga. Surma halastamatu käsi on viinud andeka kunstniku. Surma ees on kõik võrdsed. Ta on mitu korda surmale silma vaadanud 'surmaohus olnud'. Surm ei võta ka sealt, kust midagi võtta pole.
3. lõpp, häving. Vankri surm on tee peal. Surmale määratud küla, järv, loomaliik. *.. kordamine on alati kunsti surm. K. Ird. *Aga see kopliaia soine mätastik oleks kindel masina surm. E. Univer.
4. häda, vaev, nuhtlus. Koolis oli ta surm matemaatika. Suure surmaga 'hädaga, läbi häda' sain kohvrid koju tiritud. Sain ta lõpuks suure surmaga nõusse. See nääpsuke naine on surmaga pooleks 'suure vaevaga, raskustega' kolm last ilmale toonud. *Nägu ja kaela – iseäranis kaela märjaks teha lasta .. see oli mu surm .. E. Vilde.
5. kõnek (väga haige ja viletsa inimese v. looma kohta). Hobused on tal kõik vanad surmad. Mis ta va surm peaks ringi kooserdama, ei märka kodus istuda! Seda vana surma ei saa enam tööle sundida. Ämm on tal juba niisugune surm, et vajab järjest aitamist. *Miks muidu põgenes ta oma noore ilusa ema juurest selle inimvare, selle luiste sõrmedega surma juurde? V. Saar.

surma vaakuma
elu ja surma vahel kõikuma, suremas olema. *Küll on õudne, kui lapsuke ema kätel surma vaagub ja sa aidata ei oska! A. Kalman. *.. ja hobuste jalgade alla tallatud inimesed vaakusid surma .. A. Kitzberg.

sõrm-e 22› ‹s

1. üks inimese labakäe viiest pulgataolisest lülidega esiosast; (kasut. ka mõningate loomade, eriti ahvide jäsemete vastava osa kohta). Parema, vasaku käe sõrmed. Esimene, keskmine, nimetu, väike sõrm. Pikad, lühikesed, peenikesed, kondised sõrmed. Töntsakad, tömbivõitu sõrmed. Vanainimese kohmakad sõrmed. Sõrmed on külmast kohmetud. Köntis, konksus, vigastatud sõrm. Sõrme küüs, luud. Sõrmi nipsutama, naksutama. Halas ja murdis 'painutas' masenduses sõrmi. Trummeldab sõrmedega vastu lauda. Mees tõmbas harali sõrmedega läbi juuste. Näitas, osutas, torkas sõrmega. Tõmbas, viipas mind sõrmega lähemale. Ema hoiatas, ähvardas last sõrmega. Laps ajab lugedes sõrmega järge. Ta ei lase endale sõrmegi külge panna 'end puudutada'. Hakkas sõrmedel 'neid abiks võttes' üles lugema, arvutama. Poisid hakkasid sõrme 'sõrmkooku' vedama. Sõrmed valutavad, hakkasid külmetama. Pani sõrme vaikimise märgiks suule. Pistab sõrme valu, erutuse pärast suhu. Pistis sõrmuse sõrme, kannab sõrmes sõrmust, võttis sõrmuse sõrmest. Lõikasin endale kogemata sõrme. Nuuskas nina läbi sõrmede. Varitsejal oli kogu aeg sõrm päästikul. Mees veeretas tükk aega raha sõrmede vahel. Pliiats kukkus sõrmede vahelt maha. Avas vabisevi sõrmi ümbriku. Kurttummad vahetavad mõtteid sõrmede keeles. Rikkal peretütrel iga sõrme jaoks peig, tahtja. Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista 'väga pime'. Keerukamadki töövõtted neil juba selged, käes kui viis sõrme. Tunnen neid paiku nagu oma viit, kümmet sõrme. Sõrmed väsivad hõlpsamalt tehes kui suu süües. | piltl. See oli saatuse sõrm. Nägi selles sündmuses jumala hoiatavat sõrme. Hirm klammerdus külmade sõrmedega Mihkli südame ümber. *Vilsandi madalikud, saartekühmud ja valge tuletorni hoiatav sõrm olid juba mõne tunni eest hägusevõitu silmapiiri taha vajunud. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: esi|sõrm, nimetis|sõrm, osutus|sõrm, pisi|sõrm, sõrmuse|sõrm, väikesõrm; pulksõrm; majakasõrm.
2. vastav sõrmkinda osa. Kindal on üks sõrm katki, hargnenud. Kinnastel on sõrmed nõelutud.
3. sõrme (1. täh.) laius v. pikkus rahvapärase mõõduna. *.. laiad mustad püksid .. olid kolm sõrme lühemad kui õigus .. E. Hiedel (tlk).
4. kujult v. funktsioonidelt sõrme (1. täh.) meenutav masinaosa; varvakujuline ühendus- v. kinnitusdetail. Niidumasinal ühendab sõrm kepsu vikati peaga.
▷ Liitsõnad: juht|sõrm, kolvi|sõrm, tugisõrm.

[millelegi] läbi sõrmede vaatama
midagi halba, keelatut, taunitavat tahtlikult tähele panemata jätma, seda ignoreerima. Seaduserikkumistele ei tohi läbi sõrmede vaadata. Tema sagedastele tööluusidele vaadati algul läbi sõrmede. Vanaisa vaatas noorte üleastumistele enamasti läbi sõrmede.

läbi sõrmede vahtima
millestki (soovitust, ihaldatavast) olema sunnitud ilma jääma. *Ei ma julge vastu panna, muudkui vea aga teisele suupärast koju ja vahi ise läbi sõrmede. E. Särgava.

(oma) sõrme kuradile andma
end millegi ahvatleva võimusesse andma, end millestki kaasa tõmmata laskma. Selle kergemeelse lubadusega oli ta oma sõrme kuradile andnud.

sõrmed enda ~ enese poole
(keegi) koonerdab v. on omakasu peal väljas. *.. rubla valitseb mind .., ikka on mu sõrmed enda poole konksus ja aina kraabin ja kraabin... O. Tooming.

[kelle(le)gi] sõrmede peale ~ sõrmedele vaatama
kellegi tegevust teraselt tähele panema, kellelegi peale passima. *Üle trumpama [pidi] mitte ainult kroonu rannavahid, vaid ka .. Storehovi krahvi Karl Magnus Stenbocki, kes kogu aeg tema sõrmedele püüdis vaadata. H. Sergo.

sõrmed (on) põhjas
puudus (on) käes, raha, toit vm. hädatarvilik otsas v. lõpukorral, näpud (on) põhjas. *Mis hullud mõtted need on? Kevadest saadik elatuda juhuslikust päevatööst, sõrmed alatasa põhjas .. E. Krusten.

[kelle(l)gi] sõrmed sügelevad
kellelgi on kange tahtmine midagi teha. *Sõrmed päris sügelevad kohe, nii tahaks praegu proovida, kuidas kaart [kaardimängus] istub! P. Viiding.

sõrme(gi) liigutama
hrl. eitavalt
1. millekski vähimatki ette võtma, pisutki kaasa aitama. Mõni teine ei liigutaks võõra inimese heaks sõrmegi. Ta ei liigutanud sõrmegi, et oma vastastele kätte maksta. Ise on ta õpetaja, aga sõrme ei liiguta, et kiusamisele piiri panna. Pole seni kuulda olnud, et ministeerium sõrmegi oleks liigutanud asja heaks.
2. mitte midagi tegema, igasugusest tööst loobuma. *.. tihti ei jaksa või ei taha kodus enam sõrmegi liigutada. V. Saar.

sõrmi põletama ~ kõrvetama
midagi (hrl. kahtlast, riskantset) tehes v. teha püüdes õpetust, karistust saama, näppe põletama, näppe kõrvetama. Ole ettevaatlik, et sa selles asjas veel sõrmi ei põleta! *.. aga Miina pole sinu jaoks! Oled ju mõnedki korrad juba tema juures oma sõrmi kõrvetanud! P. Pinna.

[kedagi] ümber sõrme mässima ~ mähkima ~ keerama ~ käänama
kedagi täielikult enda tahte, oma mõju alla saama, kedagi endale kuulekaks tegema. Oskas oma juttudega inimesi ümber sõrme mässida. Vähese haridusega mees, teda on kerge ümber sõrme mässida. Mehkeldab kogu aeg, vaata et keerab sind veel ümber sõrme. *.. sel rahutul ajal osatakse siinmail teenijarahvast peenelt ära osta, piskuga ümber sõrme keerata. E. Vetemaa.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur