[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 sobivat artiklit.

suli11› ‹s
ebaaus inimene, kelm, petis. Kaval, peen, vilunud, suur, väike suli. Suure kaliibriga suli. Mees on tuntud suli. Ega neid sulisid uskuda või. Läbi ja läbi suli, kes petab inimestelt raha. Politsei jälitas sulide jõuku. Küll on sulid, püüavad ainult tüssata ja petta! See vana suli tahtis teistel nahka üle kõrvade tõmmata. Lapsed mängisid suli ja võmmi. Püüab suli kombel vastutuse eest kõrvale hiilida. Suli 'sulitempe' tegema. *.. aga mina uskusin, et temast tuleb hobusevaras või mõni muu suli ja karmansik. A. H. Tammsaare. |adjektiivselt›. Suli mees ta ei ole.
▷ Liitsõnad: pisisuli.

suuliadv
suuga millegi peal(e) v. vastu; näoli, silmili. Kukkus suuli lumme. Magab, lamab suuli maas. Laskus suuli allikale jooma.

süliadv
murd sülitsi. Juba olidki poisid süli koos. *.. mind aja või noore karuga süli; mina ei karda! A. Kitzberg.

sülisüle 12› ‹s

1. kellegi v. millegi ümber välja sirutatud käsivarte ja keha eespoolse ülaosa vaheline ruum. Emal on laps süles. Hoidis, kandis mingit rasket kompsu süles. Ema võttis, tõstis lapse sülle. Laps kippus, ronis emale sülle. Poiss haaras, kahmas tüdruku sülle. Mees asis raske tsemendikoti sülle, ladus endale puuhalud sülle. Pani kandami sülest maha. Süli täis raamatuid, mitmesuguseid pakke. Kandis, tõi puid sülega tuppa. Põlislaane männitüved olid lausa sülega mõõta 'ümbert kinni võtta'. *Millele süli ümber ulatus, sellele jaksasid ka tuule alla teha. H. Sergo. | piltl. Eksis ära ja jooksis, sattus peagi tagaajajatele sülle. *Kuid põgenemiseks oli see tee kõige kõlbmatum – aias võis Sepp joosta majarahvale otse sülle. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: emasüli.
2. (hrl. istumisel:) rüpp. Istub toolil, käed süles. Istus rõdul, raamat süles. Laps pani pea vanaema sülle ja hakkas nutma. Loksutas endale kogemata kohvi sülle. *See uudis oli nii üllatav, et kõikide käed korraga sülle langesid ja toas igasugune töö lõppes. A. Kalmus.
3. piltl (mingi ala, nähtuse varjatud, peitva sisemuse kohta:) rüpp, põu. Linn asub mägede süles. Ta on üles kasvanud suurte metsade, põlislaante süles. Udu ujub välja soode sülest. Sambla süles kasvasid sinililled. Üksik ujuja lainete, voogude süles. Puhkab mulla süles igavest und. Ta uneles suure õnne süles. Tahaksin suvel linnast looduse sülle. Öö võttis põgenikud oma varjavasse sülle. *Tema ees häilib mere ääretu süli, ühtaegu vaenulik ja lahe, tõrjuv ja kutsuv.. L. Meri.
▷ Liitsõnad: metsa|süli, mullasüli.

käed süles istuma ~ ootama vt käsi

suu ja sülega vt suu

süle ja seljaga

1. ohtralt, rohkesti, kõvasti. Lund tuli sel talvel lausa süle ja seljaga. Kõikvõimalikke üritusi on suvel süle ja seljaga. Tellimusi sadas meistrile süle ja seljaga. Häid õpetusi sain vanematelt kaaslastelt süle ja seljaga. *Kui häda hakkab sulle ligi tikkuma, siis tuleb teda igalt poolt küll süle ja seljaga. E. Kippel.
2. kõigiti, igati, üliväga, kõvasti. On süle ja seljaga selle ettevõtmise poolt. Vanemad seisid tütre abiellumisele süle ja seljaga vastu. Ta võitles süle ja seljaga oma õiguste eest.

sülle kukkuma ~ langema
(millegi kohta, mis ootamatult, pooljuhuslikult v. selleks vaeva nägemata kellelegi osaks saab, kasutusse jõuab). Talle olevat pärandus, suur varandus sülle kukkunud. Ei saanud jätta ostmata, kui maatükk poolmuidu sülle kukub. Niisugune õnn ei lange mitte igaühele sülle. Kasutas soodsat juhust, mis talle sülle langes. *Niisugune võit ja poolehoid ei kukkunud Västrikule lausa taevast sülle, Västrik ise urgitses ja aitas sellele kaasa. P. Vallak.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur