[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 sobivat artiklit.

salgsalu 21› ‹s
hrv salgamine. *Oma süütust võid lapsele kinnitada, minu peale su salg soovitud muljet ei tee! E. Vilde.

selgselja 22› ‹s

1. inimese keha tagaosa õlgadest tuharateni. Kitsas, lai selg. Selg on sirge, nõgus. Selja lihased. Käib, selg küürus, kühmus, vimmas. Selg jäi haigeks, kangeks. Selg valutab, tulitab, sügeleb. Pingutus võttis selja higiseks. Higi nõrgub mööda selga alla. Nii jahe, et kananahk tuleb selga. Peseme saunas üksteise selga. Rahmeldamisest kasvab küür, kühm selga. Tõmbas hirmu pärast küüru selga. Päev läbi küüruta selga 'ole küürakil'. Tahaks vahepeal selga sirgu ajada, selga sirutada '(ka:) puhata'. Seisab seljaga minu poole. Eda vihastas ja keeras mehele selja. Teeline pööras selja vastu tuult. Taganes uksest, selg ees. Mängijad seisavad ringis, seljad vastamisi, selg selja vastas. Vaid ema kaitsva selja taga tundis hirmunud laps end kindlalt. Politseinik väänas, murdis vastuhakkajal käed selja taha. Ei saa pildistada, päike paistab selja tagant. Luurajad pääsesid vaenlase selja taha. Selja tagant ründama, kallale tungima. Vaatas aeg-ajalt selja taha. Haigus hoidis mind nädal aega selja peal 'voodis'. Vastu selga, üle selja andma, lööma. Isa tõmbab poisile vitsaga üle selja. Teomehele laoti kakskümmend hoopi seljale. Orja seljal plaksus piits. Kõnnib, käed seljal, selja peal. Pani käed seljale (kokku) ning jalutas edasi. Patsutab poissi sõbralikult seljale. Poisid proovisid, kumb paneb kumma selja peale 'võidab (maadluses)'. Sai kuuli, noa selga. Tunnen, kuidas mu selga puurivad uudishimulikud pilgud. Valu lõi selga. Seljas pistab. Sõduril oli seljas haav. Ta on seljast ära 'tal on selg haige'. Viskab, võtab seljakoti, pambu selga. Kandis suurt kotti seljas. Võta kandam seljast maha! Lapsed ajavad pea selga ja vaatavad õhupalli. Tüdruk lõi, viskas, heitis pea uhkelt selga. Vahib pilvi, pea seljas. Nii tähtsust täis ja pea seljas, et ei tee enam tundmagi. Tuli, rusikas seljas 'püsti', mulle kallale. Kakleja lendas üle selja 'uperkuuti'. Võtab selja külmaks, külmavärinad käivad üle selja. Hirmujudin jooksis mööda selga (alla). Kõhe oli: sipelgad 'judinad' jooksid üle selja. Kelle selg sügeleb, küll see sauna kütab. Küüru teise seljas näeb igamees. *Meie oleme eidega olnud alati nagu särk ja selg, ei ole kahtepoole vedamist. A. Mälk. || (kogu inimese kohta). Nägi kolme selga pimedusse kaduvat. || (piltlikes väljendites). Selga sugema, kuumaks, soojaks kütma 'peksma, nüpeldama, keretäit andma'. Kas sul selg sügeleb 'tahad peksa saada', et tuled tüli norima? Nahk suitseb, tolmab seljas (pingelise tegevuse, kõva pingutuse kohta). Selja taha on jäänud '(ajaliselt) möödas' väsitav päev. Tal on selja taga pikk elutee. Andekuse ja töökuse poolest jättis Ann eakaaslased kaugele selja taha 'ületas neid'. Oma arvamuse väljaütlemise asemel puges autoriteetide selja taha. Hennu selja taga seisavad 'teda toetavad' äriringkonnad. Naise ärasõit oli mehele hoobiks selja tagant. Andres ei tõmba küüru selga, ei kõverda selga 'ei lipitse, ei alanda ennast' kellegi ees. Sünnipäev oli maruline, lapsed tahtsid maja selga võtta 'mürgeldasid kõvasti'. Müüjal on päev läbi jalad seljas 'tuline kiire'. Peremees koorib, võtab sinu seljast mitu nahka 'nõuab mitmekordset tööd'. Ootas laupäeva, millal saaks seened seljast maha 'end puhtaks pesta'. Teiste tööga kasvatab endale sammalt selga 'kogub varandust'. Talve selg 'talvehari'. *Ei võta naistki, endal kasvavad [laiskusest] varsti samblad selga ja seenetab ära nagu vana känd. P. Vallak. *Talle ei meeldinud, et Katri peab ümmardajat, kasvatab juba nii noorelt laiska ihu selga. L. Vaher. ||sisekohakäänetes adverbilaadselt(kehal olevate, sellele pandavate v. sellelt võetavate riietusesemete kohta:) ülle, üll, ült. Pani, tõmbas kleidi, pintsaku, kasuka selga. Ajas endale kiiruga midagi selga. Kitsast seelikut annab selga tirida. Uut ülikonda peab selga proovima. Tal pole raha riideidki selga osta. Ema õmbles perele isegi palitud selga. Mul ei ole midagi korralikku selga panna. Tal on pintsak, uus ülikond seljas. Mehel on laiguline munder seljas. Talle on väga tähtis, kuidas riided seljas istuvad. Seljas kannab Aino tavaliselt pluusi ja seelikut. Mis tal täna seljas oli? Heidab, ajab, võtab, viskab särgid-püksid seljast (maha). Aita mul mantel seljast!
▷ Liitsõnad: kumer|selg, nõgusselg; küürselg.
2. loomadel keha ülaosa (hrl. turjast sabajuureni). Metskitse, haugi, nastiku selg. Siili okkaline selg. Tihane ripub oksal, selg allapoole. Sadul hõõrus hobusel selja veriseks. Loomal oli seljas sügav haav. Kass tõmbas küüru selga. Kaamelil on küür seljas. Ratsu ajas korsates pea selga. Paneb hobusele sadula selga. Täku, muula, elevandi, kaameli selga istuma. Armastab poni seljas sõita, ratsutada. Hoop paiskas ratsaniku hobuse seljast maha. Koer on kirbud selga saanud. Peletas okstega lehma seljast parme. Lehmad jooksevad kiini, sabad seljas 'püsti kergitatud'. Rammus lehm, kõht üle selja. Mürk võttis kärbsed igaveseks selja peale kõnek tappis maha. *Iga lind kasvatab endale ise suled selga ega lähe teise linnu käest küsima, mis värvi ja mis moodi suled peavad tal seljas olema! A. Hint. || piltl (hrl. jalgratta vm. sõiduvahendi kohta, millel v. millele istutakse v. millelt maha tullakse). Istub, hüppab jalgratta selga. Kihutas ratta seljas Tallinnast Valka. Tuli jalgratta seljast maha. Nõid ratsutab luua seljas. Poiss ronis kaksiti vees ujuva palgi selga.
▷ Liitsõnad: ees|selg, kesk|selg, tagaselg; küütselg.
3. kuju, asendi v. ülesande poolest selga (1. täh.) meenutav osa esemel, kehaosal v. loodusobjektil. a. millegi tagumine pool, tagakülg. Pintsaku, vesti, särgi selg. Sirge seljaga mantel. Lahtise seljaga peokleit. Võtab tugitooli seljalt mantli. Lilletatud seljaga saan. Tegi märkmeid vana ümbriku seljale. Mängukaardi, foto selg. Lameda, kumera seljaga nööbid. Toetus vastu ahju sooja selga. Majad seisid ridamisi, seljad vastakuti. Köite, raamatu selg 'osa, kus kaaned ja lehed liituvad'. Klaasi taga paistavad entsüklopeediate kuldtähtedega seljad. *Väike kuu, seljaga päikese poole, oli uppunud taeva tohutu suurde kummulipaisatud ovaali. V. Helde (tlk). b. millegi pealmine, ülemine (sageli kõrgem, esileulatuv) pool v. pind. Parema käe seljal oli näha jämedaid sooni. Koob labakinda seljale nimetähed. Keele selg oli katune. Mehe näos torkas silma pikk sirge seljaga nina. Leivapätsi seljale muljutakse rist. Längus seljaga õlgkatus. Nõgusa seljaga rändkivi. Ronime mööda rada voore kühmus seljale. Eemalt paistsid mägede lumised seljad. Saare seljal kasvab männitukk. *.. läbi vee paistavad liivade heledad seljad. V. Maavara. *Kõrs oli küntud, vao seljad veel muredad.. M. Metsanurk. c. tarbeeseme, tööriista jämedam v. paksem, mitteterav osa. Kammi hõbedaga kaunistatud selg. Nimetissõrm toetus lauanoa seljale. Saelehe seljaks nimetatakse lehe ülemist äärt. Tera luisates hoidis isa tugevasti vikati seljast kinni. Kirve, reha selg.
▷ Liitsõnad: ahju|selg, kasuka|selg, kleidi|selg, köite|selg, mantli|selg, nahk|selg, pluusi|selg, raamatu|selg, särgi|selg, tooli|selg, vestiselg; jala|selg, kalju|selg, keele|selg, kinda|selg, kirve|selg, käe|selg, luite|selg, maa|selg, mõõga|selg, mäe|selg, nina|selg, noa|selg, vikatiselg.
4. ühesugune laiuv vee- v. maismaa-ala. Mere sinetav, raudhall selg 'avameri'. Soo seljal punas jõhvikaid. Tee viib üle nõmme, nurme selja. *On nad [= ööd] isegi pikad sügisel, kui pilvine taevas näib laskuvat otse maa selga.. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: jõe|selg, järve|selg, mere|selg, soo|selg, veeselg.
5.sisekohakäändeis adverbi ja postpositsiooni funktsioonis(piltlikes ja püsiväljendites). a. ülalt peale, kaela; (ülalt) alla, maha, otsa, pihta vms.; turjal, peal, otsas vms. Räästast tilkus vett selga. Kõdunenud lagi võib selga sadada. Saime kõva vihmasagara selga. Auto oleks talle äärepealt selga ajanud. Ei tee teist inimest märkamagi, ronib või jalgupidi selga. Mees läks järjest vihasemaks, kuni oli viimaks teisel pussiga seljas. Põgenejatele tõmmati tuli selga 'tulistati tagant'. Pataljon langeb vaenlasele selga 'ründab ootamatult'. Jäid hommikul pisut hiljaks, karati kohe selga 'hakati pragama'. Jääliustik on oma seljas toonud meile suuri rändrahne. Poiss oli aedade seljas riided katki rebinud. Tähtsaid mehi on meil paksult: ülemus istub ülemuse seljas. Räägib, nii et üks vandesõna teise seljas. *Seinal nagis ripub riideid, muist on maha saabaste selga varisenud. A. Mägi. *.. keegi ei hoolinud orjast, kelle seljas iga päev kepp tantsis.. A. Saal. b. (häirivaks, tülikaks) koormaks peale, kanda, taluda; (häiriva, tülika) koormana peal, kanda, taluda; (häiriva, tülika) koorma enda pealt ära, sellest vabaks. Pannakse suured maksud, trahvid selga. Võlausaldajad tulid oma nõudmistega selga. Talul on suur võlakoorem seljas. Selga tuli üks raskus ja pahandus teise järel. Maamehel on kaua aega mõisaorjus seljas olnud. Need eksamid on ka nagu tõbi seljas. Kogu süü aeti noore naise selga. Püüab süüd oma seljast maha veeretada. Ei jaksa enam, vanadus trügib selga. Ta jõudis enne surma kaheksakümmend aastat selga saada. Lubab enne mitte surra, kui sajand seljas. *See igavene tülitsemine on justku jumala vits Sirgasmäe talu seljas. O. Luts. || teha, toimetada, ülesandeks; ülesandena teha, toimetada; ülesandest, toimetamisest ära. Tuhat tööd langes peremehe selga. Trükitöölistele pandi ränk plaan selga. Hakkajal inimesel on seljas sada kohustust. Kevadtööd said seljast ära, kui heinategu oli juba ootamas. Mehel on kogu aeg sõit seljas 'palju tegemist'.

jalgu selga võtma vt jalg

nagu hane selga vesi vt vesi

nagu ~ kui sea selga sadul vt sadul

nagu vanajumala selja taga vt vanajumal

nina selga ajama, nina (on) seljas vt nina

saba selga võtma, saba seljas vt saba

[kellegi] selga elama tulema, [kellegi] seljas elama ~ liugu laskma ~ ratsutama ~ sõitma
kedagi häirima, tülitama, ära kasutama; kellegi kulul, arvel hõlbuelu elama (hakkama). Seal on rahulik, keegi ei tule selga elama. Sõidab kogu aeg minu seljas: tee seda ja tee teist. Juhataja seljas ratsutab kogu osakond. Mis viga teise seljas liugu lasta.

[kelle(l)gi] selga prügiseks tegema
maadluses, rabelemisel vastast seljatama. *Tema musklid olid ju kuulsad. Niisugust poissi koolis polnudki, kelle selga ta poleks prügiseks teinud. H. Pukk.

[kellelegi, millelegi] selga pöörama
kedagi, midagi hülgama, maha jätma; midagi tegemast loobuma. Pööras isakodule selja ning läks pealinna. Ainult tõeline sõber ei pööra hädasolijale selga. Nii mõnigi haritud eestlane pööras oma rahvale selja. Paistab, et õnn on meile selja pööranud. Oma kuulsuse tipul pööras näitleja järsku teatrile selja. *Sina tahad laevast ära minna, võib olla, et ka mina pööran merele selja .. A. Hint.

selga sirgu ~ sirgeks lööma ~ ajama
otsustavalt, iseteadvalt, kindlalt toimima hakkama, alandlikkusest loobuma. Alistatud rahvas lõi, ajas uuesti selja sirgu. *Ei temast tohi loota, et julgeks ka käskija ees selja sirgeks ajada ning tööinimese õiguse eest seista või midagi tema heaks lausuda. R. Vaidlo.

süle ja seljaga vt süli

sulgsule 22› ‹s

1. sarvainest moodustis lindude pealisnahal. Mustad, valged, kirjud, värvilised suled. Varblasepoegadel ei ole veel sulgi seljas. Linnupojad on juba sulis 'suled selga saanud'. Suled kuluvad ja vahetuvad. Kukk ajas suled kohevile, laiali. Värvuke soputas säutsudes sulgi. Linnud silusid, kohendasid sulgi. Pardid nokitsevad tiigi kaldal sulgi. Kana ajab sulgi, on sulil 'sulgib'. Emalind kandis pessa kokku pehmet kulu, sulgi ja karvu. Kassi söödud linnust olid järel vaid suled. Tapetud part tuleb sulgedest puhtaks kitkuda. Kübarat kaunistas uhke sulg. Indiaanlased kannavad sulgedest peaehteid. Sulgedest tekk, padi. Kerge kui sulg 'väga kerge'. Igal linnul omad suled. Lindu tuntakse sulgedest.
▷ Liitsõnad: haha|sulg, hane|sulg, jaanalinnu|sulg, kajaka|sulg, kana|sulg, kotka|sulg, kuke|sulg, linnu|sulg, luige|sulg, paabulinnu|sulg, papagoi|sulg, ronga|sulg, varesesulg; harjas|sulg, hoo|sulg, katte|sulg, kontuur|sulg, kukla|sulg, laulu|sulg, niit|sulg, päris|sulg, rinna|sulg, saba|sulg, tiiva|sulg, tüür|sulg, udu|sulg, verisulg; kiivri|sulg, kübara|sulg, padjasulg.
2. endisajal suure linnu tiiva- v. sabasulest lõigatud, hiljem metallist valmistatud kirjutusvahend tindi, tuši vm. vedelikuga kirjutamiseks; selline joonestus- v. joonistusvahend. Terava, laia otsaga suled. Ostis kooli jaoks vihikuid, pliiatseid ja sulgi. Võttis paberi ja sule. Kastis sule tindipotti. Mõtleb, sulg käes. Pani sule käest. Klassis on vaikne, ainult kirjutavad suled krabisevad. Kostab vaid sulgede kribinat. Sulg jooksis kiiresti mööda paberit. Kirjutab, nii et sulg suitseb 'kiiresti'. *Kirjutaja laseb sulel heal vallapaberil lennata. M. Traat. || piltl sümboliseerib kirjutamist, kirjanduslikku tööd (ka selle laadi silmas pidades). Ajakirjaniku terav sulg. Nobeda sulega kirjamees. Nõtke sulega esseist. Ta on erakordselt lahtise sulega, selline mõnus ja lahe jutuvestja. Olustiku kirjeldamiseks on tal (pilku ja) sulge 'oskust, annet'. Vanameistri sulge on juhtinud loomupärane koomikaanne. Hakkas sulge proovima 'kirjanduse alal katsetama' juba koolipõlves. Ebaõnnestunud lavastuse puhul teritasid sulge 'tegid kriitikat' mitmed arvustajad. Ilmne ülekohus sundis sulge haarama. Sulg tõrgub seda kirjutamast. Romaani kirjutamiseks on noore autori sulg veel nõrk. Sulge ei tohi lasta rooste minna 'kirjutamist ei tohi unarule jätta'. Tema sulest on ilmunud suurepäraseid tõlkeid. Polegi päris kindel, kelle sulest see romaan pärineb. Lühikese aja jooksul tuli kirjaniku sule alt mitu novelli. Luuletaja sule all hakkavad looduspildid elama. Elatab end sule abil. On koolis ametis ja teenib sulega lisa. *Esimene, suurem jagu [romaanist] on juba täiesti valmis ja laotud, teine, väiksem, aga praegu sule all [= teoksil, pooleli]. E. Vilde. *Nagu näeme, libiseb pastorist luuletaja sulg välist pinda kaudu, taotlemata erilist tundesügavust. A. Vinkel.
▷ Liitsõnad: hane|sulg, joon|sulg, kirjutus|sulg, kuld|sulg, lapik|sulg, noodi|sulg, pais|sulg, pilliroo|sulg, redis|sulg, rondoo|sulg, roo|sulg, tuši|sulg, teras|sulg, tinasulg; kirjaniku|sulg, kunstniku|sulg, meistrisulg.

sulgsulu 21› ‹s

1. kinniolek, sulgus; ummik. Klusiilide hääldamisel katkestab häälduselundite sulg õhuvoolu. Eespool oli avarii, pikk rida sõidukeid ootas sulu kõrvaldamist. Äkki vabanes vaikimise sulg, kõik hakkasid rääkima. *Kohale jäid ainult kolm sulast, orjad aeti osmikutesse sulgu. A. Sinkel. *Loss .. ei suutnud sisse neelata nii palju, kui pealetungijaid värava taga sulus oli. A. Kitzberg. || van nohu. *Ma pean aga nüüd kähku koju sooja tõttama, muidu tuleb kuri sulg. E. Bornhöhe.
▷ Liitsõnad: kauba|sulg, teesulg.
2. tõke (hrl. veel), pais. Vee paisutamiseks ehitati ojale sulg. Jõele pandi sulg ette. Paisuaugust purskav veejuga ähvardas tervet sulgu kaasa viia. Sulult kostab vee kohinat. *.. et te aga olete toonud tigeda vaenuväe maale, siis on ka meie piiridel sulg ees! E. Kippel.
▷ Liitsõnad: jääsulg.
3. taraga piiratud ruum (hrl. laudas) (noor)loomade eraldamiseks, aedik. Põrsad pandi sulgu. Sulus ruigavad sead. Seatalitaja käis söödakäruga sulu juurest sulu juurde. Vasikale ehitati lauta oma sulg. Lambad lasti sulust välja. *.. ja varsti tegi isa rehealuse nurka latiotstest sulu, kuhu orikavolask sisse aeti. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: seasulg.
4.hrl. pl.kahepoolne kirja- v. matemaatiline märk. Loogelised sulud. Paneb lause, sõna, tähe sulgudesse. Sulgudega eraldatakse seletavad ja täiendavad märkused. Sulgudes 'vahemärkusena' olgu öeldud, et .. Sulgusid avama mat hulkliikmete korrutist summana esitama. Sulgude ette võtma mat ühesuguseid tegureid sisaldavate korrutiste algebralist summat korrutisena esitama.
▷ Liitsõnad: kald|sulg, look|sulg, nool|sulg, nurk|sulg, terav|sulg, tikk|sulg, ümarsulg.

end võõraste sulgedega ehtima
kellegi teisena esinema v. millegi teisena esitama; teiste tehtuga uhkeldama, teiste saavutusi vms. enda omadena esitama. *Paljud eestlased ei pidanud soovitavaks oma tõelist rahvust kuulutada ja ehtisid end võõraste sulgedega. R. Pullat. *Kuid siiski meeldis Aulile ka see avameelne olek: kui olen vaene, siis olen – miks ehtida end võõraste sulgedega? K. A. Hindrey.

[kellelegi] sulge pers(s)e pistma
(kedagi) kusagilt ära ajama, minema kihutama, vallandama. Tuleb uus ülemus, pistab viinaninadele sule pers(s)e!

[kellelegi] sulge sappa panema ~ pistma ~ torkama ~ lööma, [kellelgi] on sulg sabas, sulge sappa saama
(kedagi) kusagilt ära ajama, minema kihutama, vallandama; ära aetud, minema kihutatud, vallandatud olema; (keegi on) kusagilt ära aetud, minema kihutatud, vallandatud. Talle pandi ministeeriumist sulg sappa. Küll uus ülemus sinusugustele laiskvorstidele sule sappa pistab! Joomise pärast löödi talle sulg sappa, nüüd otsib uut töökohta. Kui koondamine tuleb, siis olen mina vist esimene, kes sule sappa saab. Kui sa nii lohakalt edasi töötad, on sul varsti sulg sabas. *Ega muud, kui koolipreilid saavad kadedaks, et sul nii kenasti veab, pistavad sulle enne kevadet paberid pihku ja sule sappa. M. Metsanurk.

sulgi kohevile ajama
end tähtsaks tegema, uhkeks minema. *Aga nüüd, kus maja valmis, ajab mees naise ees suled kohevile ja tõmbab selge vahe, et sinu tütre jaoks siin ruumi ei ole, vaadake ise, kust ulualuse leiab! M. Nurme.

sõlgsõle 22› ‹s

1. siledaservaline metallist rinnaehe ja rõivaste kinnitusvahend. Hõbedast, pronksist sõlg. Südamekujuline, võrukujuline, koonusekujuline sõlg. Naine kandis rinnal suurt sõlge. *.. ta hõlmad olid kinnitatud toredate ammukujuliste sõlgedega. E. Kippel.
▷ Liitsõnad: amb|sõlg, hoburaud|sõlg, hõbe|sõlg, kaar|sõlg, ketas|sõlg, kuhik|sõlg, kuld|sõlg, kärbis|sõlg, nurk|sõlg, pahk|sõlg, peakilp|sõlg, ratas|sõlg, rinna|sõlg, rõngas|sõlg, seond|sõlg, silmik|sõlg, sõõr|sõlg, vits|sõlg, öökull|sõlg, ümarsõlg; lillenimedes lese|sõlg, neitsi|sõlg, pruudisõlg.
2. etn sõlgpuu. Parve ehitamisel seati palgid ritta ja ühendati sõlgedega. Soa sõled 'soa lühikesed otsaliistud'.
▷ Liitsõnad: adra|sõlg, kangasõlg; puu|sõlg, raudsõlg.

sälgsälu 21› ‹s
noorhobune. Kaheaastane sälg. Väljaõpetamata sälg perutab. Sälul ei olnud veel valjaid peas. Varsakene sirgub säluks. Traavib nagu sälg toa ja õue vahet. Võta naine neidudest, osta hobu sälgudest. | piltl. *Meie olime selleks ajaks juba teismelised sälud, uljad mehed, kellele pilvetutid maailmataevas korda ei läinud. E. Tegova.
▷ Liitsõnad: mära|sälg, täkksälg; eeslisälg.

sülgsülje 22› ‹s
süljenäärmetest suuõõnde nõristuv limane veniv vedelik. Sülje eritumine. Sülg valgub, koguneb, tuleb suhu. Isuäratava toidu nägemine tõi sülje suhu. Vaatas teiste söömist sülge neelates pealt. Suu oli sülge täis. Magades oli suust sülge padjale valgunud. Piibumees laskis lirtsaka sülge põrandale. Räägib nii, et sülg pritsib, lendab. Toit niisutatakse suus süljega läbi. Tegi sõrme, postmargi süljega märjaks. Pääsukesed liidavad savitükikesi pesaks sülje abil. || millestki erituv selletaoline vedelik. *Puud olid niisked, põlesid visalt, visisedes ja keeva sülge välja ajades.. H. Joasoon (tlk).

mis ~ mida sülg suhu toob
(rääkimise, ütlemise kohta:) mõtlematult, hoolimatult, mis aga pähe tuleb. Ei tema mõtle sugugi, ütleb kõik välja, mis sülg suhu toob. *Mees ei parista kunagi seda välja, mida sülg suhu toob. Enne on tarvis ikka kaaluda ja mõelda kah. P. Kuusberg.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur