[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sündmus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. juhtuv v. juhtunud asi, nähtus, olukord jne. Tähtis, oluline sündmus. Pöördeline sündmus maailma ajaloos. Tähelepanuväärne, meeldejääv sündmus. Kohutav, traagiline, kurb, kole, õudne, erutav sündmus. Oodatud, ootamatu sündmus. Vanematele oli poja sünd suur ja rõõmus sündmus. Lastele oli laadalkäik omaette, tõeline sündmus. Keskkooli lõpetamine oli abiturientidele pidulikuks sündmuseks. Vastuhaku verised sündmused. Ajaloolised sündmused. Argielu sündmused. 1905. aasta sündmused Eestis. Meenutasin eelmise päeva sündmusi. Romaani sündmused toimuvad Lõuna-Eestis. Pikk sündmuste ahel. Meeleolud tekivad mitmesuguste sündmuste mõjul. Sündmused hakkasid arenema väga kiiresti. Üks sündmus järgnes teisele. Leidis aset sündmus, mis muutis meie plaane. Iga inimese elus on sündmusi, mis jäävad meelde. Levisid ärevad kuuldused sündmustest pealinnas. Seda sündmust peaksime tähistama, pühitsema. Uus lavastus teatris kujunes sündmuseks 'äratas üldist tähelepanu'. *Välised sündmused, sõjad ja revolutsioonid, mis vahepeal olnud, polnud teda palju puudutanud. K. Ristikivi. || jur (teovõimelise isiku tahteta toimuv) juriidiline fakt
▷ Liitsõnad: ajaloo|sündmus, elu|sündmus, kultuuri|sündmus, kunsti|sündmus, maailma|sündmus, muusika|sündmus, noorpõlve|sündmus, nädala|sündmus, päeva|sündmus, revolutsiooni|sündmus, spordi|sündmus, sõja|sündmus, teatri|sündmus, üksiksündmus; pea|sündmus, pisi|sündmus, pöörde|sündmus, suursündmus.
2. mat väide, mille tõesus sõltub juhusest. Kindel sündmus 'selline, mis antud tingimustes kindlasti toimub'. Võimatu sündmus 'selline, mis antud tingimustes kindlasti ei toimu'. Juhuslik sündmus 'selline, mis antud tingimustes võib toimuda, kuid võib ka mitte toimuda'.