[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 1 artikkel

sügav-a 2› ‹adj

1. ümbruse üldisest pinnast, ümbritsevast äärepinnast tugevasti allapoole ulatuv; ant. madal (3. täh.) Sügav jõgi, järv, laht, sisemeri. Vaikne ookean on ookeanidest kõige sügavam. Jões on sügavaid hauakohti. Mõni meeter kaldast eemal läheb järsku sügavaks. Raba sügavad laukad. Mägedevaheline sügav org. Vasakul haigutab sügav kuristik. Maapinnas oli sügav lohk, auk. Sügav kaev, kraav, koobas, haud. Sügav kelder, varjend. Sügavad künnivaod. Väga sügavad rattarööpad. Lumme on tallatud sügav rada. Sügav taldrik, kauss, kast. Mees istus sügavas tugitoolis. Tõmbas jalga sügavad kalossid. Sügav ja soe müts. Paksude seintega sügav linnupesa. Sügavast taskusopist leidis mõned sendid. Vaga vesi, sügav põhi. Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem. | piltl. Läkitaksin ta kõige sügavamasse põrgusse. Oma sügavaimas sisimas, sügavas südame põhjas ta kahetses oma tegu. Eluraskused on tema hinge jätnud sügavad jäljed. *Ja siis visatakse inimkond jälle aastakümneid tagasi, allapoole, sügavamasse, pimedamasse. F. Tuglas. || hrl. koos vastava arvulise suurusega osutab konkreetsele ulatusele. Kraav on 3 m sügav. Paar meetrit sügav liivaauk. Järv on saare ümber kuni 6 m sügav. Siin on nii sügav, et põhi ei paista. || (mingi ainekihi paksuse, ulatuse kohta). Vesi jões on sügav. Sumasime sügavas lumes. Sügava rähkmullaga põllud. Õues oli sügav pori. *Ja talv oli sügav. Kui astusid teerajalt kõrvale, siis olid põlvini ja üle sellegi sees. E. Krusten. || (liigutuste kohta:) keha normaalasendist kõvasti allapoole suunatud. Sügav kummardus, peanoogutus. Tegi sügava reveransi, kniksu. Keha sügav painutus ette, kõrvale. *Jälle sügav küürutamine, jälle põlvepaitus, ja uus kuue-päeva-peremees poeb [paruni] toast. E. Vilde.
2. eesmisest pinnast v. alast pikalt sisse- v. tahapoole, kaugemale ulatuv. Seinas on sügav nišš. Sügav kapp, riiul. Teatril on sügav lava. Puu tüves on sügav õõs. Rebasepojad pugesid uru sügavamasse soppi. Põllud ulatuvad sügava kiiluna metsade vahele. Jõudsime oma käiguga sügavasse agulisse. Sõja ajal evakueeriti meid sügavasse tagalasse. Sinine ja sügav taevas. Sügava väljaastega samm. Sügav pragu laes. Sügav uure, lõige, sälk. Tõugurikked võivad olla pinnapealsed või sügavad. Sügav dekoltee. Sügava kaelaauguga alussärk. Seeliku sügavad voldid. Seljas, kintsus on sügav haav. Sügav korts kulmude vahel. Vanakese nägu katsid sügavad kortsud. Nägu oli sügavais kortsudes. Sügavad vaod suunurkades. || (suure, laia metsaala kohta). Ümberringi oli sügav mets. Varjati end sügavas metsatihnikus. Sügavas laanekurus oli väike hurtsik. || (suure ulatusega tsükloni kohta). Sügav tsüklon liigub üle Skandinaaviamaade kagusse.
3. (pikkade tugevate hingetõmmete, ohete vms. kohta). Sügav sissehingamine. Kuulab magaja sügavat rahulikku hingamist. Kostsid mehe sügavad hingetõmbed. Tema rinnast tungis sügav ohe. Oli kuulda sügavat köhimist. Tõmbas piibust mõne sügava mahvi. *.. läitja ulatas sigareti mehele, kes hakkas seda sügavate, närviliste sõõmudega mahvima. M. Veetamm.
4. (mitmesuguste tunnetuslike muljete kohta). a. (madala, täidlase, kumeda, kõmiseva hääle v. heli kohta). Mehel oli sügav bassihääl. Räägib sügava häälega. Laulis sügaval kurguhäälel. Laulja sügav bass, bariton, alt. Löömisel annab trumm sügava kumeda hääle. Orelilt kõlasid sügavad akordid. *Õhk lõi kumisema. Näis, nagu oleks isegi vesi värisenud nende [= kirikukellade] sügavast kõmast. A. Kalmus. b. (silmade, pilgu kohta:) väga väljendusrikas, tundeküllane, hingestatud. Jäid meelde tüdruku sügavad sinisilmad. Tal olid nii sügavad kurvad silmad. Suurtes sügavates silmades mängles vallatu pilk. *„Jah, nõnda ta ütles,” vastas Astrid ja ta pilk muutus mõtlikuks ja sügavaks. K. A. Hindrey. c. (värvuste, ka lõhnade kohta:) tugev, küllastatud. Sügavad värvitoonid. Sügavates värvides maalitud pilt. Eha heitis veepinnale sügavat purpurit. Tüdruku nägu kattus sügava punaga. Pargi sügav rohelus. Sügav taevasina. Sügav meeldiv aroom. *.. ninna tungis puukoore sügavat mõrkjat ja vaigust lõhna. V. Krimm (tlk). d. (pimeduse, varjude kohta:) tugev, tume, läbitungimatu, sünge. Metsas valitses sügav öine pimedus. Jõudis koju alles hilisõhtul sügavas pimeduses, sügava pimedusega. Väljas oli sügav videvik. Õhtupoolne tuba oli juba sügavates varjudes. *Tal oli majapidamises iga päev mingi töö käsil. Varavalgest sügava hämarikuni välja. V. Gross.
5. oluline, olulise tähtsusega, märgatav, märkimisväärne. Sügavad muutused majanduses, ühiskondlikus elus. Suhtumises rahvakultuuri on toimunud sügav murrang. Sügavad nihked ainevahetuses, närvitalitluses. Sügavad erinevused vaadetes. Lahkhelid, vastuolud muutusid järjest sügavamaks. Sügavad kontrastid elanike toimetulekus. Tegeleb sügavate filosoofiliste probleemidega. Sel nähtusel on ilmselt sügavamad põhjused. Asjal on sügav mõte sees, pole sügavamat mõtet. Ta ei mõistnud ütluse sügavamat tähendust. Sügav elutõde. Sügava alltekstiga teos. Tema loomingu sügav omapära, originaalsus. Ta on oma tegevusega jätnud teatriajalukku sügava jälje.
6. oma (ajalises) arengus teat. kõrgpunkti saavutanud. Väljas on sügav talv. Septembri teine pool on siin sügav sügis. Oli juba sügav öö ja tänavail liikumist vähe. Keset kõige sügavamat ööd aeti mind üles. See juhtus sügaval öötunnil. Magati sügava keskhommikuni. *Mees oli sügavas keskeas, suurt kasvu .. T. Kallas.
7. väljendab millegi intensiivsust. a. (mingi mõju, mõjustuse kohta:) tugev, võimas, tõhus. Loetud teos avaldas temasse sügavat mõju. Norra maastikud jätsid turistidele kõige sügavama mulje. Etendus jätab sügava mulje. b. (une, teadvuseta oleku, mõtete vm. kohta:) kedagi täielikult vallanud, ümbritsevast täielikult välja lülitanud, raske. Uni oli sügav ja rahulik. Kõik magasid sügavat und, olid sügavas unes. Haige uni on muutunud sügavamaks. Karud on alles sügavas talveunes. Sügav minestus, teadvuse kadu. Ta on nii sügava(i)s mõtte(i)s, et ei märka kedagi. Vanaisa on jäänud sügava(i)sse mõtte(i)sse. Mehed olid nii sügavas vestlushoos, et ei märganud endi ümber toimuvat. Tütarlaps ärkas sügavaist unistusist. Taimedel on talvel sügav puhkeperiood. c. (halva, väga raske olukorra, seisundi kohta). Maad, majandust vapustas sügav kriis. Impeerium on sügava languse seisundis. Elati sügavas viletsuses. *Vanaisa, see hobuseparisnik, sattus lõpuks vangi ja talu vajus sügavatesse võlgadesse .. R. Põder. *.. see sündis kolmsada aastat tagasi, sügaval orjaajal .. H. Saari. d. (rahu, vaikuse vms. seisundi kohta:) suur, häirimatu, rikkumatu, täielik. Majas, ümbruses valitses sügav vaikus. Sügavas vaikuses oli kuulda ainult seinakella tiksumist. *Kõikjal valitses veel sügav pühapäevarahu .. A. Jakobson. *.. valitses maal tükk aega sügav rahu. Näis, nagu oleksid inimesed sõdadest ja taplustest tüdinud. A. Kalmus. e. (tundeist ja nende avaldustest:) südamest, sisimast tulev, tugev, ehtne, tõsine, tõeline. Sügav rõõm, mure, nukrus, kurbus, hingevalu, nördimus. Tunneb sügavat viha, kadedust, meelepaha, pahameelt, kahetsust. Sügav armastus, vihkamine. Neid seob sügav sõprus, kiindumus. Nentis seda sügava heameelega. Sügavaim tänu kõikidele abistajatele. Kõneleb meist sügava poolehoiuga, lugupidamisega, aupaklikkusega. Temas on sügav kaastunne õnnetute vastu. Omaksed on sügavas leinas. Sügavas häbitundes, häbis kahetseti oma tegu. Väljendas oma sügavat rahulolematust. Kuulajad olid sügavas hardumuses. Nuttis sügavas härduses. Lapse silmad olid täis sügavat imestust. Viibis sügavas meeleheites, ahastuses. Langes sügavasse pessimismi, apaatiasse. Sügav hingeline vapustus. Rääkis lastest sügava õrnusega. Loodrisse suhtuti sügava põlgusega. See on minu sügav veendumus. Tema olek tekitas sügavat võõristust. Asi äratas sügavamat huvi. Hurraatati sügavast vaimustusest. Tema häälest kostis sügav erutus. Sügav patriotismitunne. Humanisti sügav ning kõigutamatu usk inimesesse. Pisarad tulid sügavast meeleliigutusest silma. Sügava emotsionaalsusega kirjutatud värsid. Sügavad inimtunded. Sügava tundeeluga inimene.
▷ Liitsõnad: tundesügav.
8. asja, nähtuse olemusse, selle tuumani ulatuv v. tungiv, põhjalik. Sügav haridus. Tal on füüsikast ja keemiast sügavad teadmised. Maletaja sügav teooriatundmine. Nähtuse olemuse sügav mõistmine. Olukorra sügavam uurimine, analüüs selgitas nii mõndagi. Probleemide sügav üksikasjaline käsitlus. Matemaatikas ootaks küll õpetajalt sügavamaid selgitusi. Sügav elutarkus, tõde, elutundmine, arusaam. Sügava sisuga romaan, näidend. Sügav kunstiteos.
▷ Liitsõnad: mõtte|sügav, sisusügav.
9. (inimese olemuse kohta:) rikka sisemaailmaga, sisukas, tuumakas. Sügav kunstnik, poeet, filosoof. Tal on sügav hing, loomus. *Moekirjaniku stsenaarium oli nagu sügav inimene – mida rohkem tuttavaks saad, seda huvitavam on. A. Beekman. *Sügav naine, temas on palju peidus. E. Vetemaa.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur