[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 32 artiklit

süda-me part südant 3› ‹s

1. ringeelundkonna keskne lihaseline elund, mille kokkutõmbed panevad vere soontes liikuma. Inimese, looma, kala, putuka süda. Imetajate ja lindude süda koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Südame parem koda, vasak vatsake. Südame talitlus. Südame isheemiatõbi, hüpertroofia, klapirikked, äge puudulikkus. Südame siirdamine. Süda lööb normaalselt, jätab lööke vahele. Süda tuksub, peksab, taob. Treppidest ülesminek võttis südame kloppima, puperdama. Tema süda on terve, väga haige, tublisti laienenud. Järsud mäkketõusud koormavad südant. Süda jäi seisma, lakkas töötamast. Arst kuulab haige südant. Terav valu südames. Tundis pistet südames. Haige kurdab südant. Kuul tabas looma südamesse. Kunstlik süda 'tehissüda'. || looma, linnu vastav elund lihasaadusena. Hautatud süda. Süda on võrdlemisi sitke lihaga. || rindkere piirkond, kus see elund asub. Lõi vastast südame alla. Vajus istuma ja haaras südant. Last südame all kandma 'rase olema'.
▷ Liitsõnad: inimsüda; siirik|süda, tehissüda.
2. piltl kasut. kõige üldisemalt inimese psüühika ja teat. füsioloogiliste protsessidega seostatuna, tunnete ja elamuste kujuteldava asu- ja lähtekohana. a. (seoses hingeelu ja mitmesuguste sisetunnetega). Süda on rõõmus, kurb, rahutu, hirmul, ärevil. Tegin seda raske, valutava südamega. Muretu, kerge südamega asuti teele. Lapsed ootasid jõulusid põksuva südamega. Laste nutt tegi isa südame haledaks. Teade tegi südame rõõmsaks, rahustas südant. Süda läks, muutus nukraks, kurvaks, härdaks, hulga kergemaks. Süda on täis hirmu, kurbust. Mu süda on valu täis, valutab tema pärast. Süda rõõmustab, juubeldab (sees). Süda hõiskas, laulis sees, hüppas rõõmu pärast. Nende südamed põlesid vaimustusest. Süda kees vihast, paisus uhkusest. Seda nähes mu süda naeris, nuttis, kihvatas sees. Poisi süda kripeldas: äkki saadakse teada. Süda kisub, tõmbub kurbusest kokku. Süda väriseb, vabiseb hirmust, tahtis hirmust seisma jääda. Südant haaras ängistus, hirm. Hirm nööris südant. Ahastus täitis südant. Rõõmutuksatus käib südamest läbi. Külm judin käis seda kuuldes südame alt läbi. Mis ütleb õnnetu ema süda sees! Ära vaeva oma südant iga tühise asja pärast. Süda ei anna, saa rahu. Selle otsusega võib süda rahule jääda. Süda sundis, ajas teda süüd üles tunnistama. Minu süda on sellest patust, süüst küll puhas. Süda aimab halba. Mis mure su südant vaevab? Kaaslaste osavõtt liigutas südant. See ütlus riivas, torkas kibedalt mu südant. Süütunne rõhus südant. Lahutas sõimuga oma südant. Rasked elamused vapustavad lapse südant. Tegin, nagu süda käskis. Minu süda ei luba mul seda teha. Võtke siit, mis süda soovib! Sõi ja jõi, mida süda kutsus. Võis minna, kuhu süda kutsus. Magan nii palju kui süda lustib. Ta kõneleb sinust aina sooja südamega. Isa süda hakkas pikapeale sulama. Millega saaks selle kurja mehe südant pehmendada! Ega sinu süda ka iganes nõrku! Mis südamega sa sõbra hätta jätad! Tal jäi nende suhtumisest okas südamesse. Tal on süda keele peal 'on avameelne v. armastab lobiseda'. Millest süda täis, sellest suu räägib. Suu on südame mõõt. *.. kogu aeg olin rahutu. Süda nagu kiskus ja kiskus kusagile, ei aidanud vodka ega tüdrukud.. H. Angervaks. b. sisim, hing (ühenduses inimese kõige sügavamate tunnete, mõtetega). Südames võttis maad kurbus, ärevus. Südames on kartus, valu. Südames kees viha rõhujate vastu. Ta kannab sinu vastu kurja südames. Oma südames põlgasid nad teda. Mul oli imelik aimdus südames. Poiste südames tärkavad lootused. Kurjategija südames polnud halastust. Sul on mingi salamure südames. Südames ärkas tahtmine parema elu järele. Mul polnud aimugi, mis ta südames toimus. Nii mõnigi mõtles südames teisiti. Oma südames pidin talle siiski õiguse andma. Mõistusega saan sellest aru, kuid südames olen vastu. See oli kõigi mõtteis ja südameis. Tundis salajas südame põhjas rõõmu. Südamesse asub, poeb kuri kahtlus. Südameisse koguneb vimma, umbusku. Tema häda lõikas mulle südamesse. See ütlus läks, tungis mulle südamesse. Rääkisime temaga usaldavalt, südamest südamesse. Soovin seda päris südamest, südame põhjast. Mure ei tagane vanemate südamest. See oli nii südamest öeldud, et kõik hakkasid naerma. Naeris, ohkas südamest. Tema sõnad tulid südamest. Südamest tulev kaastundeavaldus. Tal on aina töö ja kohustused südamel. Küllap sul ikka midagi südamel 'rääkida' on, kui siia tulid. Sul nagu kipitab, pakitseb veel midagi südame peal. Rääkis emale südamelt, südame pealt oma mured ära. Saaks ometi oma südame tühjaks rääkida, välja nutta. Ütleb teisele otse suu sisse kõik südame pealt ära. Tööd, kõike tegi ta alati südamega, hingega 'täie kohusetundega'. Võttis õpinguid, kõiki kohustusi südamega. Kui midagi ette võtab, siis on südamega asja juures. Talupoeg rippus oma südamega maa ja loomade küljes. Tal on kodukoht väga südame küljes. See töö on mulle südame järgi 'meeltmööda'. Paneb töösse kogu oma südame. Piinava südame eest, käest pole pääsu. Palvetas tummalt, südamega. Mis silmist, see südamest. Mis südamest tuleb, läheb südamesse. *Kas ta tundis end olevat rahvaga üks süda ja üks hing? L. Metsar (tlk). || südamest (üli)väga, kogu hingest. Mees oli südamest rõõmus, õnnelik. Mul on südamest kahju, et nii juhtus. Kahetses südamest oma eksimust. Palun südamest andeks. c. esineb iseloomuomaduste, hrl. headuse, sõbraliku suhtumise, tundelisuse v. neile vastupidiste omaduste väljendamisel. Tal on hea, soe, hell, helde, kaastundlik, hale, kuldne, tunderikas süda. Pehme, külma, kõva, kurja südamega inimene. Tal on kange, kõrk süda sees. Südame headus, kurjus. Ei tea, mis ta oma südame kanguses võtab teha. Ta tegi seda heast südamest. Võõras oli osavõtliku südamega. Suure südamega 'kaastundlik, hea südamega' inimene. Oma uhke südame tõttu ta teistega ei sobinud. Südamelt, südame poolest polnud ta halb laps. Väejuhil oli kotka, lõvi süda. Tütrel on ema süda: sama suureline ja ennast täis. Need ülesanded nõuavad mehe 'kindlat' südant. Arusaaja ja südamega inimene. Ta on halb, südameta inimene. Kuidas sa võid nii südameta olla! Tal pole südant abipalujale, hädalisele ära öelda. Antsul polnud südant lihase vennaga kohut käima hakata. Eks aja ta siis majast välja, kui südant on! Raske elu on naise südame kalestanud. Ega siis temagi süda kivist ole. Silm on südame peegel. d. esineb armastustundeid kujutavates väljendites. Käis äge võitlus neiu südame pärast. Tunnistas sõbrale, et üks plika on talle südamesse läinud, hakanud. Paistab, et peretütre süda on veel vaba. Olen sind ikka oma südames kandnud. Ilusa poisina vallutas ta aina neidude südameid. Tüdruku süda tuksub teisele. Kosis südame sunnil vaese tüdruku. Mis hoiab küll sinu südant tema küljes kinni? Truu abielumees, tema südames ei ole kohta teiste naiste jaoks. *„Irmakene, kas sul siis raasugi südant minu jaoks ei ole?” nurus. R. Sirge. *Mu õde, mu süda, mu südame valgus! V. Ridala. e. kasut. (peam. püsiühendeis) füsioloogilise tunde (eriti iiveldustunde), ka füüsilise enesetunde ilmingute väljendamisel. Süda läheb, läks äkki pahaks, halvaks, sandiks. Karbiidilehk, rasvaving, ebameeldiv toit ajas südame pahaks. Süda on paha, vägisi ajab oksele. Ei saa midagi süüa, süda läigib sees. Vorst oli vist halb, süda hakkas läikima. Jube hais pani, võttis südame läikima. Kaanis kõvasti õlut, nüüd süda pööritab. Pea valutas ja süda iiveldas. Minu süda ei võta seesugust toitu vastu. Mõni nõrgema südamega inimene seda süüa ei saa. Kõva pohmelus, süda kõrbeb sees 'on kõva joogijanu'. Süda kipub selles kuumuses närbima. *Ta süda ei kannatanud viina ega külakiiget ega autosõitu.. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: ema|süda, lapse|süda, mehe|süda, naise|süda, neiu|süda, vennasüda.
3. midagi kujult südant (1. täh.) meenutavat (ese, kujutis vms.). Papist, piparkoogist, martsipanist süda. Pingisse oli lõigatud noolest läbistatud süda. Ärtu masti märgib punane süda. Riste ja südameid on kasutatud õllekappade kaunistusena.
▷ Liitsõnad: murtudsüda.
4. millegi keskmine v. keskpunktile lähedane osa. a. mingi territooriumi, maa-ala, asustatud punkti, hoone jne. keskosa; keskus. Euroopa, Aasia südames. Berliinis, Saksamaa südames. Asume Virumaa, Mulgimaa südames. Teekond mandri, saare südamesse. Tänapäeva Varssavi süda on läbinisti uus linn. Presidendi palee asub linna südames. Vallamaja oli alevi südames. Sai tüki maad endise mõisa südamest. Olime põlismetsa, nõmme, pargi südames. See maantee viib päris mägede südamesse. Maja, korteri südame moodustab suur elutuba. Tsükloni südames valitseb tuulevaikus. *Muidugi, me ei liigu mitte Biskaia südames, vaid servapidi .. J. Smuul. *.. aga Tasuja kange mõõk välkus veel kaua .. ja suled ta kübaral lehvisid kaugel vaenlase tihedama salga südames. E. Bornhöhe. b. mingi taimeosa, eseme jne. südamik. Kollase südamega õied. Õuntest, pirnidest eemaldage südamed! Jämeda südamega porgandid. Mäda südamega puu, kuusk, haab. Seinapalgid on südameni pehkinud. Teivastel olid südamed alles terved. Pliiatsi grafiidist, keemiline süda. Nool lendas märklaua südamesse. c. millegi sügav sisemus, tuum. Maa süda ehk barüsfäär koosneb peamiselt rauast ja niklist. Vulkaani süda. d. mingi ajalõigu keskpaik, selle haripunkt. Päeva, öö süda. Jaanuar on talve süda. Taliharjapäeval löödavat talve süda lõhki.
▷ Liitsõnad: linna|süda, metsa|süda, mõisasüda; puu|süda, õunasüda; päevasüda.
5. midagi keskset, tähtsat v. liikumapanevat. a. mootor, mingi oluline seade v. seadmestik. Auriku, lennuki keerulistest masinatest koosnev süda. Kosmoseraketi süda. Televiisori süda. Sõiduki süda oli kokkupõrkes terveks jäänud. b. mingi juhtiv keskus v. organ; midagi eluliselt tähtsat. Pealinn on riigi süda. Kool peab valla südameks saama. Ruhri tööstuspiirkond on Saksamaa rasketööstuse süda. Need kolm ärksat noormeest on ühingu süda.

kõigest ~ kogu südamest
väga tõsiselt, tugevasti, kõvasti. Ta oli kurb ja nuttis kõigest südamest. Süüdlased palusid kõigest südamest andeks. Kaaslased soovivad kõigest südamest, et tülitsejad ära lepiksid. Kõik said kogu südamest naerda.

kätt südamele pannes, käsi südamel vt käsi

(nagu) kivi langeb ~ veereb südamelt vt kivi

(oma) südant avama
kellegi vastu avameelne olema, usaldav olema. Avab harva õelegi oma südant. *Ja kui sulle oma südame avan: ma ei armasta Mihklit ega tema mind .. M. Metsanurk. *Kui sa täiesti ei usalda ja südant ei ava, siis ei saa keegi sind aidata. V. Saar.

[kellelegi] (oma) südant kinkima ~ andma
hrl van kellelegi oma armastust kinkima. Kellele see neiu küll ükskord oma südame kingib? *Mu isamaa on minu arm, / kel südant andnud ma .. L. Koidula.

(oma) südant kõvaks tegema
end mingist tundest (hrl. kahju- v. kaastundest) jagu saama sundima; kalgiks, tundetuks muutuma v. muutma. Pidime oma südame kõvaks tegema ja kodukohast lahkuma. Nõustus südant kõvaks tehes ettepanekuga. Ära lase end tema kurtmistest mõjutada, tee süda kõvaks! *Varandus ja võim teevad südame kõvaks, ja need, kel on pehme süda, neil ei ole vara ega võimu .. J. Kärner.

süda annab järele ~ läheb üle
keegi rahuneb, kellegi viha, pahameel, ärritus, tusatuju lahtub. Mõnda aega pidas viha, aga siis andis süda järele. *.. kui marru läheb, siis paneb minema! Kui süda üle läheb, tuleb tagasi, nagu midagi põleks old. E. Maasik.

[kellegi] süda kannab
hrl. eitavaltkeegi raatsib midagi teha, suudab end millekski sundida. Vallatut last oleks pidanud karistamagi, aga ema süda seda lihtsalt ei kandnud. *Aga kuidas sinu süda kannab raha tagasi lükata, kui omal puudus vahib igast nurgast vastu. P. Krusten.

süda langeb ~ kukub ~ vajub saapasäärde (~ saapa säärde), süda (on) saapasääres (~ saapa sääres)
keegi läheb hirmu täis, hakkab kartma, kellegi julgus saab otsa; keegi on hirmul, kardab. Sõjaväe lähenemisel langes mõnelgi kangel mässumehel süda saapasäärde. Halbadest eelaimdustest vajub poisil süda saapasäärde. Õhtul pimedas oli küll vahel süda saapasääres. Ära hiili midagi minema, kas juba süda saapasääres? *Kui olin küsimused läbi lugenud, kukkus süda mul saapasäärde. E. Vilde.

südame alt külmaks ~ õõnsaks võtma, südame alt külmaks ~ õõnsaks minema ~ tõmbuma
hirmu peale ajama, kartma panema; hirmu tundma, kartma hakkama. Oli kohutav äike, eriti võigas vaatepilt, päris südame alt võttis külmaks. See ähvardus võttis südame alt üsna õõnsaks. Südame alt läheb külmaks, kui näed teda katusel ronimas. *Benital võttis südame alt külmaks. Ta aimas halba. A. Beekman. *„Tohoo!” hüüatas reporter lõbusalt, aga Taavetil tõmbus südame alt külmaks. T. Vint.

südame külge ~ südamesse kasvama
väga armsaks v. lähedaseks saama. Kosilane tunnistas, et Miina on talle väga südame külge kasvanud. Maalastele on harilikult loomad südame külge kasvanud. *Lapsed kasvasid pikapeale südamesse, ehkki nendega kurja vaeva sai nähtud. L. Promet.

südamele ~ südame peale hakkama (~ ajama)
iiveldustunnet tekitama, südant pööritama panema. Bensiinihais, vastumeelne toit hakkas südamele. *„Südamele ajas kohe see siuke kihutus,” ütleb Emma ja on näha, et tal ongi paha. M. Raud.

südamele ~ südame peale panema
tungivalt soovitama, nõu andma, millelegi eriti tähelepanu juhtima, midagi eriti rõhutama; manitsema. Meistrile pandi südamele, et ta jälgiks hoolikalt tööde kvaliteeti. Isa pani Peetrile südamele eriti hoolas olla. Ta püüdis mulle lahkumisel veel üht-teist südamele panna. Arst pani südamele: rohkem liikumist ja puhkust. *Koolmeister pani südamele lauluproove, mis algavat järgmisel pühapäeval .. M. Metsanurk. *Tädi Annale oli haiglas südame peale pandud, et paranejat asjatute küsimuste ja järelepärimistega ei tüüdataks. A. H. Tammsaare.

südamele ~ südame pihta koputama
kedagi tema tunnetele v. mõistusele apelleerides millekski keelitama. Räägi sina, ehk oskad paremini tema südamele koputada. Koputasin talle igati südamele, aga ta ei loobunud oma nõudmistest. *Õpetaja koputab kokale sõbralikult südame pihta ning saavutab soovitud tulemuse. Ü. Kurvits (tlk).

südamesse mahtuma
hrl. eitavaltteat. olukorra, asjaolu, mõttega vms. leppida suutma, hinge mahtuma. Tema käsust mittehoolimine ei mahtunud Oskari südamesse. *Kas see emme südamesse mahuks, kui keegi võõrastest ütleks, et pole nii hästi .. R. Soar.

[midagi] südamesse võtma
millessegi väga (v. liigagi) tõsiselt suhtuma, midagi raskelt üle elama. Võtab venna surma, oma äpardust väga südamesse. Ära võta seda asja, tema sõnu liiga südamesse! Mees ei paistnud juhtunut eriti südamesse võtvat. Mõni on ükskõikne, mõni võtab kõike väga südamesse. Las nad räägivad, sina ära võta südamesse! *„Võtate kõikide saatuse nii südamesse,” naeratab Eevi. H. Mäelo.

südant kaotama
kellessegi (meeletult) armuma. *Daamid on teist kõvasti sisse võetud. Ärge ainult südant kaotage! A. Rullingo.

südant kergendama ~ kergitama
oma enesetunnet, meeleolu (näit. millegi ärarääkimisega) lahedamaks muutma, seda leevendama. Kergendab pihtimisega, rääkimisega oma südant. Räägi, mis sind vaevab, kergenda südant! Pärast asja klaarimist mindi kergendatud südamega koju. *Ei tule nutt, mis vaevatud südant kergendaks, ei tule tundmuste tormi .. M. Metsanurk. *Ta tahtis ainult rääkida, ta pidi südant kergitama .. A. H. Tammsaare.

südant kinnitama

1. midagi sööma v. jooma (enesetunde tõstmiseks, olemise kindlamaks tegemiseks). Enne teeleminekut tuli mõne palaga südant kinnitada. *Kas ei sooviks ka tema pisut oma südant kinnitada? .. Kas kallame? O. Luts.
2. kedagi julgustama, toetama. See avalik protest kinnitas teistegi rahulolematute südant.

südant kurku tõstma, süda (on) kurgus, süda tõuseb kurku
väga kohutama, hirmu peale ajama; hirm tuleb peale; on väga hirmul v. ärevil. Jutud kontrollimisest tõstavad poistel vägisi südame kurku. Ohtlikust kohast möödumisel tõuseb tahtmatult süda kurku. Roomati kahuritule all, süda kurgus. Süda kurgus, jälgitakse sündmuste käiku.

[kellegi] südant murdma, [kellegi] süda murdub
kedagi hingeliselt raskelt kannatama panema; kellelegi ränka kurvastust valmistama, kedagi kurvastusega murdma; keegi kannatab hingeliselt raskelt, tunneb ränka kurvastust. See tüdruk on vist paljude meeste südameid murdnud. Peetri surm murdis ema südame. *.. sest endise kodu nägemine murraks meie südame. F. Tuglas (tlk). *Kui ta aga mõtles merele, .. siis murdus ta süda. K. A. Hindrey.

südant puistama
kellelegi oma muresid, hädasid, rõhuvaid asjaolusid ära rääkima, pihtima. Käis sõbrannadele südant puistamas. Oleks ometi keegi, kellele vahel oma südant puistata! Nad kurtsid ja puistasid vastastikku südant. Tuli tahtmine rääkida, veidi südant puistata. Kinnine inimene ei puista kunagi südant.

südant rindu võtma
millekski julgust koguma. Redusolijad võtsid lõpuks südame rindu ja ilmusid lagedale. Pimedas oli kõhe küll, ent võtsime südame rindu ja läksime. Poiss võttis südame rindu ja rääkis kogu loo ausalt ära. Võttis südame rindu ja pöördus oma palvega direktori poole.

südant (seest) sööma
millegagi kedagi väga pahandama, tüütama, kibestama, kellelegi palju ebameeldivusi tekitama. Sõi mul kogu aja oma nõudmiste ja irisemistega südant. Igapäevased tülid ja nääklemised tahtsid südame seest süüa. *Kas see südant ei söö, kui näed, et teine sinu tehtud tööd üle teeb? A. Kitzberg.

südant täis ajama ~ tegema, süda (on) täis, süda kargab ~ läheb ~ saab ~ kukub täis
vihastama panema, vihale ajama; keegi muutub vihaseks, vihastab v. on vihane. Ülekohus ajas südame täis. Seesugune jutt teeb, ajab kohe südame täis. Mu süda kargas täis, et ärgu ikka valetagu! Mul sai süda tema peale täis. Härra süda olnud teomeeste peale hirmus täis. Kui süda täis, siis tuleb või kallale.

südant vesiseks tegema ~ võtma, süda on vesine, süda läheb vesiseks
tekitama tahtmist millegi soolase (v. tugevama toidu) järele; kellelgi tekib v. on tahtmine seesuguse toidu järele. Marjad võtsid, tegid südame vesiseks. Süda läks vesiseks, kas sul silku või heeringat on? Süda on vesine, tahaksin midagi soolast. *.. lapse näljutavad oma mannakördiga ära. Vaesekesel süda vesine! V. Saar.

[kellegi] südant võitma
kellegi armastust v. poolehoidu saavutama. Ilusa poisina võitis ta peretütre südame. Kes teab mis maiuspaladega ta koera südame võitis! *„Nüüd aga on kõigepealt vaja isa südant võita,” kõneles noor õpetaja õrnalt edasi .. E. Vilde. *Alati tujus, alati vaimurikas, alati valmis tegema, tooma, mis tarvis, võitis ta kõigi kodakondsete südamed .. O. Luts.

südant võtma ~ saama

1. millekski julgust koguma v. julge(ma)ks muutuma; julgema, söandama. *Ka taanlased, nähes nüüd abiväe päralejõudmist, võtsid uuesti südant ja hakkasid kõvasti peale suruma. E. Kippel. *Viimaks Kaljupulk saanud südant minna julgele hundile ligemale. M. Raud.
2. isekust v. tõrksust koguma. Vanemate järeleandlikkusest võtsid, said noorukid aina südant. *Nõnda on Eberhard südant võtnud, laisaks ja hooletuks õppinud. E. Vilde.

süda sügeleb (sees)
mingi asi ei anna rahu, muudab mõtted rahutuks. *.. hakkas minema. Aga süda sügeles sees ja keel ei saanud enam pidama. „Mis see ... uus patent või?” A. Sinkel.

süda tilgub ~ jookseb ~ nutab verd, verise südamega
kellelgi on millestki väga kahju, keegi elab midagi väga rängalt läbi; suure kahjutundega. Süda tilgub verd seda raiskamist nähes. Mul jookseb tema raske saatuse pärast süda verd. Süda tilkus verd – nii palju raha asjata välja antud. Verise südamega loobusin soodsast võimalusest. *„Mehed, mu süda nutab verd teie hinge kalkuse pärast!” hurjutas Jüri .. A. Kalmus.

süda valutab, (oma) südant valutama
keegi muretseb väga v. tunneb millegi pärast rahutust; kellegi v. millegi pärast väga muretsema v. pingsalt mõtetega millegi juures olema. Vennast pole ammu midagi kuulda, mu(l) süda valutab juba tema pärast. Süda hakkas valutama, et olin isale valetanud. Ema valutab südant laste pärast. Valutati südant kodumaa saatuse, oma tuleviku pärast. Kas tegu oli õige või väär, ei tema selle üle oma südant valuta. *.. kaalun miinuseid ja plusse, / südant valutan, et tuleks / pööre põllumajandusse. A. Sang.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur