[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

joon ‹-e, -t 34› ‹s›

1. ümbrusest millegi poolest erinev kitsas pinna osa, kriips, kitsas triip. Must, punane joon. Jäme, peen, pidev, katkendlik, sirge, kõver, murtud, laineline, looklev, ühtlane, paisuv, ahenev joon. Vihiku jooned. Pliiatsiga, sulega tõmmatud joon. Võrkpalliväljakut piirab valge joon. Tõmbas sõnale joone alla. Kuul lendas üle 18 m joone. Mõne julge joonega, jõuliste, arglike, rahulike, närviliste joontega visandatud portree. Tõmmake jooned joonlauaga, vaba käega. Tumedaid triipe Päikese spektris nimetatakse Fraunhoferi joonteks. | piltl. Teost läbib punase joonena isamaa-armastuse idee. Tõmbab enda ja alluvate vahele selge, terava joone. Jutustuses on kasutatud eredaid värve ja julgeid jooni. || mat geomeetriline kujund, millel on ainult üks mõõde (pikkus). Liikuva punkti jälge nimetatakse jooneks. Joon on pinna piir. Punkt asetseb joonel. || kriips, mis eraldab põhiteksti märkustest, seletustest, lisalugudest. Võõrsõnade seletused antakse joone all. Jutustus ilmus ajalehes joone all. || teat. punkte ühendav kujuteldav sirge. Kaevikute, kindluste joon. Mehed asusid ühele joonele. Võtab, rivistab salga joonele. Vaenlane paisati Tartu – Pärnu joonele. || vaoke näos, peopesas vm. Põlglik, trotslik, kibe, valuline joon suu ümber. Näkku ilmusid äkki lõbusad, muhedad, teravad jooned. || (inimkeha v. selle osade piirjoonte kohta). Hoiab, peab, säilitab saledat joont. Puusade kumer joon. Korrapäraste, peente joontega nägu. || (rõivastuse iseloomuliku lõike, eseme, ruumi vm. tegumoe kohta). Moodne joon rõivastuses. Sportliku joonega jalatsid, mantel. Moodsa joonega auto, suvila.
▷ Liitsõnad: abi|joon, kaar|joon, kald|joon, katkend|joon, kesk|joon, kriips|joon, kriips-punkt|joon, kruvi|joon, kõver|joon, külg|joon, lõike|joon, murd|joon, ots|joon, paralleel|joon, pikendus|joon, punkt|joon, puute|joon, põik|joon, püst|joon, ring|joon, rist|joon, rõht|joon, rööp|joon, siksak|joon, sirgjoon; pliiatsi|joon, sule|joon, tuši|joon, vabakäejoon; demarkatsiooni|joon, finiši|joon, horisondi|joon, juht|joon, jõu|joon, keskpäeva|joon, lahingu|joon, laske|joon, lennu|joon, lõike|joon, lõpu|joon, lähte|joon, murde|joon, murru|joon, märk|joon, neeldumis|joon, noodi|joon, polaar|joon, pööri|joon, ranna|joon, relvarahu|joon, rinde|joon, samakõrgus|joon, samarõhu|joon, samasügavus|joon, samatemperatuuri|joon, siht|joon, stardi|joon, taga|joon, telg|joon, tule|joon, tunnus|joon, vabaviske|joon, väravajoon; elu|joon, kurbus|joon, käe|joon, mure|joon, naeru|joon, põlgusjoon; kontuur|joon, moe|joon, piir|joon, voolu|joon, äärejoon; kukla|joon, lauba|joon, lõua|joon, näo|joon, piha|joon, puusa|joon, rinna|joon, säärejoon.
2. piltl (iseloomulik) omadus, suge, asjaolu v. külg milleski. Negatiivsed, positiivsed, väärtuslikud jooned. Isikupärased, iseloomustavad, omapärased, spetsiifilised jooned. Loomingu individuaalsed jooned. Rahvuslik joon meie muusikas. Kirjaniku keeles leidub murdelisi jooni. Sõprade iseloomus on palju ühiseid jooni. Pojas on isa jooni. Vastutulelikkus on temas väga sümpaatne joon.
▷ Liitsõnad: eri|joon, murde|joon, sugulus|joon, võrdlusjoon.
3. piltl suund mõtlemises, tegutsemises vms.; (käitumis)laad. Riigi joon välispoliitikas, rahvusküsimuses. Oma joont ajama. Õiget, ranget joont pidama, ellu viima. Sirge joonega mees. Areng toimub tõusvas joones. Peab oma joonest kangekaelselt kinni. Laske samas joones edasi. Elumehe lai joon. Ta käitumises, olekus on soliidset, suurt joont. *Jutu juhatab joonele tibama hakanud vihm. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: pea|joon, põhi|joon, sihtjoon; käitumis|joon, süžeejoon.

keelend ‹-i 2› ‹s›
keel keeleline väljend (näit. sõna, sõnaühend). Rahvapärased, murdelised, vananenud keelendid. Keelekorraldajate loodud uued keelendid.
▷ Liitsõnad: rööp|keelend, stamp|keelend, uudiskeelend.

kruus|tangid pl
ühe liikumatu ja teise liikuva lõuaga tangidetaoline seadis töödeldava eseme kinnihoidmiseks. Detail, ese kinnitati kruustangide vahele.
▷ Liitsõnad: käsi|kruustangid, pöörd|kruustangid, rööp|kruustangid, sepakruustangid.

lüke ‹lükke 18› ‹s›
(ühekordne) lükkamine. Uks prahvatas järsust lükkest lahti. Suusataja libiseb jõuliste lüketega edasi. *.. vabuaia poole, kust tuli sooja tuule lükkel niiskuse ja meremuda lõhnu. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: edasi|lüke, ette|lüke, lahti|lüke, rööp|lüke, vahele|lüke, üleslüke.

lülitus ‹-e 5› ‹s›
lülitamine; lülitumine; el juhtmete abil ühendatud elektriseadiste ja -seadmete kogum; elektriahela elementide ühendusviis
▷ Liitsõnad: jada|lülitus, kolmnurk|lülitus, rööp|lülitus, sega|lülitus, tähtlülitus.

profiil ‹-i 21› ‹s›

1. (näo) külgvaade. Klassikaline, kaunis, naeratav, terav, tahumatu profiil. Tal on roomlase profiil. Näen esinejat profiilis. Keera end profiili. Huvitava profiiliga naine. Teda filmiti otsevaates ja profiilis. Armeenlasele tüüpiline ninaselja profiil. Profiilis eksponeeritud puitfiguur. *.. ta oli vaimustuses oma unistusteprintsi uljast profiilist – sirgest, veidi kondisest ninast, laiast lõuast ja .. prunti aetud suust. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: poolprofiil.
2. läbilõige, lõige (2. täh.). a. geogr maastiku vertikaalse läbilõike kujutis maa-ala läbivat joont v. riba pidi. Kajaloodi abil koostatud merepõhja profiil. || (maastiku pinnareljeefi kohta). Silme ees avanes huvitava profiiliga kõrgustik. Algaja jaoks liiga raske profiiliga suusarada. b. geol aluspõhja v. pinnakatte läbilõike vertikaalne kujutis, geoloogiline profiil c. (ökoloogias:) hrl. ühel sirgel paiknev proovialade rida, mis asetseb maastikus nii, et on võimalik läbida ja iseloomustada erisuguseid kooslusi d. tehn maantee v. raudtee piki- v. ristlõikejoon, teeprofiil e. tehn töödeldud materjali, näit. profiilmetalli ristlõike kuju. T-kujulise, karbikujulise profiiliga tala.
▷ Liitsõnad: kompleks|profiil, maastiku|profiil, mulla|profiil, piki|profiil, põik|profiil, rist|profiil, teeprofiil; I-|profiil, karp|profiil, nurk|profiil, ruut|profiil, rööp|profiil, T-|profiil, ümarprofiil.
3. (masina- v. ehitusosa) piirjoon; (ehis)serv. Ekraanil on nähtav töödeldava detaili profiil. Vundamendi, samba profiil. Lihtsa profiiliga aknaraamid. *.. seinas rippus keerulise profiiliga raamis päevapildi suurendus.. P. Viiding.
4. tüüpiliste põhijoonte kogum; iseloomulik suund, tegevusala, kallak; omapära. Oma profiili muutnud tehas. Karakteerse loomingulise profiiliga näitleja. *Mõni kalurikolhoos kasvatab naaritsaid, mõni kevadkurke .. teie ei teagi, mis tähendab lai profiil! T. Kallas.

rööp|joon
rööpne joon, paralleeljoon. Rööpjooni tõmbama. Leiab rööpjooni kahe maa kirjanduselus.

rööp|joonlaud
rööpjoonte tõmbamise vahend, paralleeljoonlaud

rööp|keelend
keel võrdväärne keelend, paralleelkeelend. Kasutab „hea” asemel rööpkeelendit „hää”.

rööp|kuju
rööpsena esinev kuju (näit. rööpvorm)

rööp|külik ‹-u 2› ‹s›
mat paarikaupa rööpsete külgedega nelinurk, parallelogramm. Rööpküliku vastasküljed on võrdse pikkusega.

rööp|lasumus
geol rööpsus

rööp|lüke
mat tasandi teisendus, mille puhul iga lõik jääb oma kujutisega rööpseks, paralleellüke

rööp|lülitus
el elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul kõigile elementidele on rakendatud ükssama pinge, paralleellülitus

rööp|roodne ‹-se 2› ‹adj›
bot rööpsete roodudega. Rööproodne leht.

rööp|sirge ‹s›
mat paralleelne sirge

rööp|tahukas
mat prisma, mille põhjad on rööpkülikud

rööp|termin
keel võrdväärne, paralleelselt kasutatav termin

rööp|tänav
paralleeltänav

rööp|vorm
hrl keel võrdväärne (sõna)vorm, paralleelvorm. Morfoloogilised, ortograafilised rööpvormid. Sisseütlevas käändes esinevad rööpvormid „liikmetesse” ja „liikmeisse”.

sirge ‹1›
I. ‹adj›
1. ilma kõveruste, jõnksude v. loogeteta, mitte kõver ega kaardus; otse kulgev. a. (kujundite, esemete, taimede vms. kohta). Sirge joon, kriips. Sirge toru. Sirged puud, sambad. Kaskede sirged tüved. Sirgete jalgadega tool. Tagus kõvera naela sirgeks. Kes jõuab hobuserauda sirgeks painutada? Kas mu juukselahk on sirge? Suits tõuseb korstnast sirge joana. Tänav oli sirge, nagu joonlauaga tõmmatud. Mindi mööda sirget metsasihti. Pärast käänakut oli tee jälle sirge. Vaod ei tulnud just kõige sirgemad. Nööri järgi aetud sirged peenrad. Peenral on taimed sirges reas, rivis. Pöörasime põldudevahelisele teele, et maanteekäänakut sirgeks lõigata. | bot (taimenimetuses). Sirge harakalatv. || (rõiva tegumoe kohta:) sirgelõikeline. Sirge mantel, seelik. Kas sirge või taljes pintsak? b. (kehaosade, inimese kohta). Neiul on kenad sirged jalad. Sirge piht. Pikk sirge nina. Linnul oli sirge nokk. Pikad sirged ripsmed. Lapsena olid mul juuksed lokkis, hiljem läksid sirgeks. Ilus sirge rüht, kehahoid. Hoia selg sirge! Ajas selja sirgemaks. Ajas end kogu pikkuses sirgeks. Lõi end, oma rühi sõjaväelase kombel sirgeks. Mees nõksatas valveohvitseri ees sirgeks. Naise muidu sirge kogu oli nüüd kühmu vajunud. Kühmus selg tõmbus sirgeks. Tüdruk on sirge nagu osi, kõrkjas. Seisis sirgena kui küünal, pliiats. *Ja ta kuuekümneaastane keha lõi sirgeks nagu tikk. F. Tuglas. || (ka ühenduses kindlameelsuse, väärikuse, eneseuhkuse säilitamise v. saavutamisega). Olusid trotsiv sirge seljaga inimene. Solvus, kuid lahkus sirge seljaga. Tol ajal mõtlesid kõik ühtemoodi ja neid, kes selja sirge hoidsid, eriti palju polnud. Arengumaade rahvas on hakanud selga sirgeks ajama. || ka sport väljasirutatud. Ajas sõrmed sirgeks. Jalg on põlvest kange, ei saa sirgeks. Istub, sirged jalad harkis. Sirgelt käelt laskmine. Rebimises sai ta sirgetele kätele 155 kg. || (hääle kohta:) ilma vibratsioonita. Lauljal on ilus sirge hääl. Võiks arvata, et see lapselikult puhas ja sirge hääl kuulub poistesopranile. Koori tahetakse, eelistatakse sirgeid hääli.
▷ Liitsõnad: joon|sirge, kepp|sirge, küünal|sirge, lint|sirge, mast|sirge, nool|sirge, nõel|sirge, nöör|sirge, osi|sirge, pulk|sirge, tikksirge.
2. ilma kühmude, kortsude v. voltideta, tasane, sile; mitte lontis. Silus kirja, paberilehe, ajalehe sirgeks. Tõmbas varbaga vaibanurga sirgeks. Tõusis ja tõmbas pintsaku natuke sirgemaks. Hakkas lömmilöödud pange sirgeks taguma. Tuul puhus, lõi lipu sirgeks. *Ma ei saa tal lasta pesu kuivama riputada, sest ta ei oska märga pesu sirgeks raputada.. M. Berg. *Vaevalt oli film lõppenud, kui Kusti keset saali astus ja lõõtsa sirgeks tõmbas. R. Männis.
3. piltl mittekeerutav, otsekohene, sirgjooneline; aus, õiglane. Kindla sõna ja sirge joonega mees. Töös nõuti ausat ja sirget joont. Selle võllaroa suust sirget sõna ei kuule. Meie ema on sirge jutuga inimene, keerutamist ega kavaldamist ta ei salli. Ole nüüd sirge poiss ja ütle, kas said aru, et jonni ajasid? Pole ta isast sirgem ühtigi, riukamehed mõlemad. *Isa oma lihtsa, sirge õigusega ei jõudnud elus kaugele.. A. Hint. *Võib-olla oleks kõige õigem ja sirgem ükskord ometi tõtt kõnelda? L. Vaher.
4. selge, klaar. Enne ärasõitu tahaksin sinuga jutud, ühe jutu sirgeks rääkida. Seda asja me paari minutiga sirgeks ei räägi. Ükskord tuleb see mure, probleem niikuinii sirgeks rääkida. Meie asjad on nii nässus, et ega neid vist enam sirgeks saagi. Tehkem siis asjad sirgeks – kas võtate kauba või ei? Kaup tehti sirgeks ja maja müüdigi maha. Tegin pruudiga sirge soti ja nüüd olen jälle vaba mees. Minul on temaga oma kana kitkuda ja enne ma siit ei lahku, kui sotid sirged. Mehed tegid pudeli kahe peale sirgeks 'jõid pudeli kahe peale tühjaks'. *Mis sest kõrtsitülist kohtukulli ette viia. Seletagu asi siinsamas sirgeks. I. Sikemäe. *Seekord ei mindud kohvimajja, vaid mindi restorani „Kontinentaal” lepingut lõplikult sirgeks tegema. O. Luts. || ilmne, ilmselge. *Jääjate arusaamise järgi olid kojuminejad lollpääd, kelle tegusid oleks sirge rumalus järele ahvida. H. Susi.
II. ‹s›
1. mat joon, mida mööda tema iga kahe punkti vaheline kaugus on väikseim, sirgjoon; ant. kõver. Punkt, sirge ja tasapind. Paralleelsed, ristuvad sirged. Tasapinnaga risti asetsev sirge. Sirge võrrand. *Usus ja kunstis pole ehk ometi sirge kõige lühem tee kahe punkti vahel. A. H. Tammsaare. || see mingi protsessi v. nähtuse graafilise näitajana. Võrdelise sõltuvuse, lineaarfunktsiooni graafikuks on sirge. || selline kujuteldav joon. Vastasseisude ajal asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel.
▷ Liitsõnad: horisontaal|sirge, kald|sirge, kiiv|sirge, püst|sirge, rist|sirge, rõht|sirge, rööp|sirge, tugi|sirge, vertikaalsirge.
2. otse kulgev, kurvideta teelõik v. selline võistlusraja osa. Auto kihutas mööda sirget, sööstis sirgele. Lausa lust on kurvis hoogu maha võtta ja sirgetel uuesti kiirust, gaasi lisada. Stardipaik viidi Kloostrimetsast Kose sirgele. Viimasel sirgel möödus meie uisutaja teistest võistlejatest.
▷ Liitsõnad: finiši|sirge, lõpu|sirge, stardisirge.
3. otselöök poksis; ant. haak. Saatis paremaga sirge vastase lõua pihta. Meie poksija põikles osavasti teise seeriarünnakute eest, noppides samal ajal punkte sirgetega. *Näod on neil nii kitsad, et iga teise sirge lööd mööda. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: parem|sirge, vasaksirge.

tasand ‹-i 2› ‹s›

1. tasane pind; mat lihtsaim pind, mis sisaldab iga oma kaht punkti ühendava sirge; sün. tasapind. Horisontaalne, lõikuv, vertikaalne, murduv tasand. Sfäärilise pinna ja tasandiga piiratud lääts. See juhtus siis, kui Kuu ja Päike asusid Maaga ühel tasandil. Kosmoselaeva orbiidi tasandi kalle ekvaatori tasandi suhtes oli 65°. Künkad ja tasandid. Vaatles lebaja keha tasandeid ja kumerusi. || (eri kõrgusastmel liiklusteede kohta). Sõiduteed paiknesid eri tasandeil. Rongid liikusid muu liikluse suhtes eri tasandil.
▷ Liitsõnad: diagonaal|tasand, ekliptika|tasand, fokaal|tasand, horisontaal|tasand, meridiaani|tasand, normaal|tasand, polarisatsiooni|tasand, puutuja|tasand, pöörlemis|tasand, püst|tasand, rõht|tasand, rööp|tasand, sümmeetria|tasand, vertikaal|tasand, võnketasand.
2. tase, aste, järk. Tänaste teadmiste tasand. Surm on tema usu järgi üks olemise tasandeid. Arsti palk olgu samal tasandil pankuri palgaga. Asja arutatakse kõrgemal tasandil. Näitleja tõusis selle rolliga uuele tasandile. Alumine ehk esmajuhtimise tasand ja ülemine ehk tippjuhtimise tasand. *Kõik, mis ka ei paistaks korduvat, kordub kummatigi hoopis teisel tasandil. E. Nirk. *.. [usaldamatus] seadis komissari omaette tasandile, teistest kõrgemale. J. Peegel. || valdkond, aspekt. Konflikt oli majanduslikult pinnalt kandunud poliitilise võimuvõitluse tasandile. Surmanuhtluse kaotamine on põhjendatud nii juriidilisel, eetilisel kui ka religioossel tasandil. || keel keele struktuuri allsüsteem
▷ Liitsõnad: aja|tasand, arengu|tasand, elu|tasand, esma|tasand, keele|tasand, lähte|tasand, meta|tasand, rohujuure|tasand, suhtlemis|tasand, suhtlus|tasand, tava|tasand, võimutasand; foneetika|tasand, fonoloogia|tasand, morfoloogia|tasand, sõnavara|tasand, süntaksitasand.

tasa|pind [-pinna]

1. ka mat tasand (1. täh.) Kahemõõtmeline tasapind. Lõikuvad, ristuvad tasapinnad. Tasapinna definitsioon. Punkti kaugus tasapinnast. Peegli, järve tasapind. Detaili tasapind lihviti. || (ühenduses kõrgusastmetega). Teed ristusid ühes tasapinnas, eri tasapindades. Sõitsime ühel tasapinnal, eri tasapindadel. Luuk ulatus põranda tasapinnast kõrgemale. Aken on maaga ühel tasapinnal.
▷ Liitsõnad: diagonaal|tasapind, fokaal|tasapind, horisontaal|tasapind, puutuja|tasapind, püst|tasapind, rõht|tasapind, rööp|tasapind, sümmeetria|tasapind, vertikaal|tasapind, võnketasapind.
2. tase, tasand (2. täh.) (kasutuselt taandumas). Aastaid ühel tasapinnal püsinud näitleja. Ta kirjatööd ei kerki üle keskmise tasapinna. *Areng oli selge: rahvusliku liikumise langusega laskus ka Eesti Kirjameeste Selts haridusliku keskuse kohalt hariliku lõbuseltsi tasapinnale. F. Tuglas.

termin ‹-i, -it 2› ‹s›

1. keel erialast mõistet tähistav, täpselt piiritletud tähendusega sõna v. sõnaühend, oskussõna. Raadioalased, mullanduse, keeleteaduse terminid. Rahvusvahelised, ladinakeelsed terminid. Liitsõnalised, mitmesõnalised terminid. Vananenud, tänapäevane termin. Termineid standardiseerima. See termin on põhjustanud palju vaidlusi. Uued mõisted nõuavad uusi termineid. || kõnek (tabav) sõna v. väljend (kellegi keelepruugis). Küll mõtles alles termini välja – „linnaromantik”! *Ta sai valju noomituse hoiatusega, kui nüüdisaja termineid tarvitada. J. Semper.
▷ Liitsõnad: botaanika|termin, füüsika|termin, majandus|termin, meditsiini|termin, mere|termin, muusika|termin, pedagoogika|termin, tehnika|termin, õigustermin; oma|termin, rööp|termin, võõrtermin.
2. loog otsustuse ja süllogismi osa, term. Süllogismis on kolm terminit.
▷ Liitsõnad: kesktermin.
3. van tärmin, tähtpäev