[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aktsent ‹-sendi 21› ‹s›

1. keel rõhk. Uurimusi eesti keele aktsendi kohta.
2. keel võõrapärane hääldusviis. Tal on tugev, kõva, kange, kerge vene, saksa aktsent. Räägib eesti keelt soome aktsendiga.
3. trük rõhu-, hääldus- vm. märk tähel
4. muus heli v. akordi rõhutamine; rõhk noodil, akordil
5. rõhutamine, olulise esiletõstmine (näit. sõnastuse kaudu), rõhuasetus. Huvitavad, üllatavad aktsendid Panso Tammsaare-lavastustes. *.. viimastel aegadel on autoril tulnud aktsent õppetöös asetada esteetikaloengutele. L. Soonpää. || elustav, ilmestav detail, ese vms. Keskuse aktsendiks on uus hotell.

demonstratsioon ‹-i 21› ‹s›

1. selgitav näitamine, demonstreerimine. Uute masinate, seadmete demonstratsioon. || tahtlik rõhutamine; väljakutsuv v. ähvardav käitumine v. tegevus. Põlguse, üleoleku demonstratsioon. Suurmanöövrid sõjalise jõu demonstratsioonina.
▷ Liitsõnad: moedemonstratsioon.
2. massimeeleavaldus. Hästi organiseeritud, stiihilised demonstratsioonid. Poliitilised demonstratsioonid. Rahupooldajate sõjavastane demonstratsioon.
▷ Liitsõnad: mai|demonstratsioon, massi|demonstratsioon, protestidemonstratsioon.
3. sõj pettetegevus mingis piirkonnas
4. loog tõestuse vorm

intellektualism ‹-i 21› ‹s›
intellekti osa rõhutamine; filos tunnetusteoorias vaade, mis ületähtsustab mõistuse osa tõe tunnetamises

kinnitus ‹-e 5› ‹s›

1. millegi külge kinnitamine v. kinnitumine; kinnitav vahend v. seadis. Tala kinnitus. Detailide kinnitus konksudega. Kaante kruvideta kinnitus. Kinnituseks kasutatakse nööpe, polte. Tuleb kontrollida aparaadi kinnitust.
▷ Liitsõnad: kruvi|kinnitus, liim|kinnitus, nael|kinnitus, poltkinnitus; kannakinnitus.
2. kindlamaks, tugevamaks, vastupidavamaks, kestvamaks muutmine; kindlamaks, vastupidavamaks muutev aine, sündmus, asjaolu vms. Kauba kinnituseks tehti liigud. Sõpruse kinnituseks vahetati aadresse. *Jah, jah, toit tervisele toeks. Toon kohe kinnitust kehale. V. Beekman. || rõhutamine. Raputas eituse kinnituseks pead. Lõi oma sõnade kinnituseks rusikaga vastu lauda.
▷ Liitsõnad: keha|kinnitus, kõhu|kinnitus, vaimukinnitus.
3. tõendamine, tõendus; tõendust pakkuv asjaolu, olukord vms. Oma väite kinnituseks tõi ta järgmised faktid. Tema oletused, lootused ei leidnud kinnitust. Otsis oma kahtlustele kinnitust. Hüpotees leidis varsti kinnitust praktikas. Kuulduste tõelevastavuse kohta tuli järjest uusi kinnitusi. Võta temalt kirjalik kinnitus, et ta tuleb! *See [= käesurve] oli tõsine kinnitus, et teda usutakse. M. Raud. || sõnadega, ütlusega tõendamine. „Tuled ju?” küsis ta teiselt kinnitust oodates.
4. ütlus, väide, väitmine. Tema kinnitust mööda juhtus lugu nii. Mehe enda kinnituse järgi olevat ta täiesti terve. Keegi ei uskunud poisi kinnitusi, et ta ei tea asjast midagi.
5. kõrgema, otsustava instantsi heakskiitmine v. sanktsioon millegi kohta. Seaduseelnõul puudub veel parlamendi kinnitus. Uus osakonnajuhataja on teada, oodatakse ainult kinnitust.
6. van kindlustus (2. täh.)

rõhk ‹rõhu 21› ‹s›

1. füüs pinnaühikule normaali sihis (risti) mõjuv jõud. Gaasi rõhk. Valguse rõhk. Rõhk vedelikus. Rõhku mõõtma. Paskal on rõhu mõõtühik. Reaktsiooni toimumiseks vajati kõrget rõhku. Madal rõhk. Rõhk tõuseb, langeb. Manomeeter näitab, et rõhk suureneb. Balloonis ulatus rõhk 60 atmosfäärini. Värv on pritsis rõhu all. Dünaamiline, staatiline rõhk. Täheldati ajusisese rõhu tõusu. Arteriaalne rõhk.
▷ Liitsõnad: ala|rõhk, atmosfääri|rõhk, heli|rõhk, juure|rõhk, kiirgus|rõhk, kõrg|rõhk, madal|rõhk, lae|rõhk, mäe|rõhk, normaal|rõhk, osa|rõhk, partsiaal|rõhk, sise|rõhk, töö|rõhk, veeni|rõhk, vere|rõhk, õhu|rõhk, ülerõhk.
2. millegi esiletõstmine, rõhutamine. a. kõnes avalduvana; ka keel vahend, mis eristab ja eraldab keeleüksuse tema naaberüksuste hulgas (näit. kõne põhitooni muutus ja hääle intensiivistamine, hääliku pikenemine). Selles sõnas on rõhk teisel silbil. Poisi kõne kubiseb valedest rõhkudest. Lause- ehk loogiline rõhk. Ta ütles oma arvamuse selge rõhuga, keeldus abist erilise rõhuga. Küsisin rõhuga, mis kell on. b. üldisemalt. Meie vestluses, kirjavahetuses oli rõhk kodustel asjadel. Uuel ajalooõpetajal on hoopis teised rõhud. Noore lavastaja tõlgitsuses sai näidend ootamatud rõhud. Talve tulles nihkub rõhk tubastele töödele. Ta paneb väljanägemisele (palju) rõhku. Siin peres pannakse söökidele suurt rõhku. || ilmestav, aktsenteeriv detail, ese vms. Selle hoone arhitektuurseks rõhuks on saal.
▷ Liitsõnad: kaas|rõhk, lause|rõhk, pea|rõhk, põhi|rõhk, sõnarõhk.
3. rõhumine, surve. Tunneb õlal isa raske käe rõhku. Tahan murede rõhu alt pääseda. Tegi mustade mõtete rõhul testamendi ära. *.. maa vabaneb, – pea murdub võõras rõhk! J. Barbarus.

rõhutus1 ‹-e 5› ‹s›
rõhutamine. Ta ütles oma sõnad sügava rõhutusega.

tunde|rõhk
kirj keel sõna v. sõnarühma tundeline rõhutamine, emfaas. Vastas tunderõhuga.