[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 sobivat artiklit.

intervall-i 21› ‹s

1. (ruumi-, aja)vahemik. Intervallid kõrvu sõitvate autode vahel. Entsüklopeedia köited ilmusid umbes aastase intervalliga. Tippkoormuse tundidel on bussiliinidel intervallid lühikesed. Suusatajad läksid rajale pooleminutiste intervallidega. || sõj sõjaväelaste, allüksuste, väeosade vm. vahemaa üksteisest rinnetpidi
2. muus kahe heli kõrguse vahe. Meloodiline, harmooniline intervall.

kohalik-liku, -likku 30› ‹adj

1. teat. paikkonna oma, seal elav, töötav, esinev vms.; sellele iseloomulik v. omane. Kohalikud elanikud, inimesed. Kohalik rahvas. Ta pole kohalik. See on kohalike meistrite töö. Kohalik kooliõpetaja. Mängu võitis kohalik meeskond. Kultuurimajas esines kohalik näitering. Kohalik ajaleht, kool, teater, kultuurielu. Toodeti üksnes kohaliku turu tarvis. Oskas kõiki kolme kohalikku keelt keelt (hrl. eesti, saksa ja vene keele oskuse kohta omaaegses Eestis). Ma ei tunne kohalikke kombeid ega tavasid, kohalikke olusid. Kohalik rong. Kohalik kõne 'mittekaugekõne'. Kohalikud looduslikud tingimused. Kohalik kliima. Kohalikud tuuled 'väikese ulatusega alal esinevad tuuled'. Kohalik aeg 'mingile kohale vastav astronoomiliselt määratud aeg'. Kohalikud rahvarõivad. Muudatused ei ole üldised, vaid kohalikku laadi. Teose kohalik koloriit. See maantee on kohaliku tähtsusega. || antud paikkonnas leiduv, valmistatud vms., mitte mujalt sisse toodud. Kohalikud toorained, ehitusmaterjalid. Põlevkivi on meie kohalik kütus. Kohalikud viljasordid, loomatõud. Kohalik toode, saadus. Kohalik tööstus 'peam. antud paikkonna toorainel baseeruv tööstus, mille toodang läheb sama piirkonna elanike tarbeks'.
2. mittekeskne, mitteüldriiklik, ainult teat. piirkonnas funktsioneeriv. Kohalik omavalitsus. Kohalik eelarve.
3. kitsama paigaga, ruumi- v. kehaosaga seotud. Kohalik tuulutus, ventilatsioon, ülekuumenemine. || med paikne. Kohalik tuimastus, külmumine, haigusnäht, kahjustus. Põletik on organismi üldise reaktsiooni kohalik avaldus.

lähemaleadv
(< komp lähedale)
1. (ruumi-, aja- jm. suhete kohta). Tule lähemale! Jõudsime müügilettide lähedale, trügisime veelgi lähemale, järjest lähemale ja lähemale. Mida lähemale jõudsime, seda paremini nägime. Nihkus, nihutas end ikka lähemale. Tõmba tool lähemale. Tähtpäev, juubel jõuab üha lähemale. Kuidas moodsat luulet paremini mõista, kuidas talle lähemale pääseda?
2. murd ligemale, ligi, peaaegu. *Kempe juures oli teda peetud juba lähemale nädal .. M. Metsanurk.

mähis-e 4› ‹s

1. miski ümbermähitu; ka med side. Vanasti mähiti säärte ümber pikad kitsad mähised ehk rasud. Kui kurk oli haige, mähiti villane sall või muu soe mähis ümber kaela. Kuivad, niisked, soojendavad, jahutavad mähised. Mähised vaigistavad valu, leevendavad põletikku, palavikku. Tehke kummelitee mähiseid, mähiseid Burow' vedelikuga. Käsi, jalg, pea mähises. Esmaabikursustel õpetatakse mähiste ja sidemete tegemist.
▷ Liitsõnad: kips|mähis, kompress|mähis, lahas|mähis, rõhkmähis; kummeli|mähis, muda|mähis, sinepi|mähis, õlimähis; sääremähis.
2. el mingit ruumi- v. seadmeosa ümbritsev juht v. juhtide kogum. Südamikule keritud mähis. Elektrikütteseadmete mähised.
▷ Liitsõnad: ergutus|mähis, jada|mähis, magneetimis|mähis, primaar|mähis, sekundaar|mähis, takistusmähis.

paikne-se 2› ‹adj

1. ühel kohal asuv v. elav, kindla asu- v. elukohaga seotud. Paikne inimene, talupoeg, mustlane. Paikse eluviisiga rahvad. Paikne asustus. Rannakülade naised on paiksemad kui mehed. Sõltuvalt toitumisviisist liigitatakse kalad paikseteks ja siirdekaladeks. Paikseid hundiperekondi seal polnud, olid läbirändajad. Sammasaita võib pidada metsavööndi vanimaks paikseks ehitiseks. *Paikseiks ei võinud meid Bellaga ennegi pidada. Kodumaa piirides olime läbi rännanud kõikvõimalikud kohad. A. Beekman. || kindlale kohale paigaldatud, liikumatult kinnitatud vms. Paiksed seadmed, valgustid. Paikne magnetofon, mikrofon. Vaheriiulid olid reguleeritavad, alumine ja ülemine riiul paiksed.
▷ Liitsõnad: kahe|paikne, pool|paikne, püsipaikne.
2. kohapealne, mingisse ruumi- v. pinnapunkti puutuv, teat. paigale suunatud; ant. üld(ine). Paikne väetis antakse külvi ajal vagudesse. Paiksed vaatlused tuli lõpetada. || inimkeha mingi kindla piirkonna v. punktiga seotud. Paikne soojendus, kiiritus, massaaž, ravi. Opereeriti ainult paikse tuimastusega. Paikne külmumine. Nahahaigusi ravitakse paiksete mähistega.

stereo-
stereoskoopiline; stereofooniline; ruumiline, ruumi-

tihedus-e 5› ‹s

1. millegi hulk, kogus pinna-, ruumi-, pikkus- v. harvemini ajaühiku kohta. Rahvastiku tihedus on mingi territooriumi rahvaarvu ja pindala suhe. Puistu tihedust näitab puude arv pinnaühikul. Riide tihedus on lõngade arv 10 cm2 suurusel tükil. Tähtedevahelise keskkonna keskmine tihedus on 1 aatom kuupsentimeetris. Kajaloodiga saab määrata kalaparve tihedust.
▷ Liitsõnad: asustus|tihedus, hoonestus|tihedus, ilmumis|tihedus, istutus|tihedus, külvi|tihedus, laadimis|tihedus, liiklus|tihedus, salvestus|tihedus, valgustus|tihedus, voolutihedus.
2. füüs aine mass ruumalaühiku kohta. Gaasi, vee, piima, õhu tihedus. Õhus sisalduva veeauru tihedus. Määrati lume, jää tihedust. Lõhkeaine tihedus. Tiheduse järgi liigitatakse metallid kerg- ja raskmetallideks. Kalkopüriidi tihedus on 4,1–4,3 Mg/m3. Aatomituuma tihedus. Saturni, Maa keskmine tihedus. Tähtede sisemuses, Päikese keskmes on tihedus ülisuur. || läbimisvõimet iseloomustav mõõtmeta suurus. Optiline tihedus.
3. (< as tihe). Juuste tihedus. Meid hämmastas kuuse kõrgus ja tihedus. Teose kunstiline tihedus. *Aadu ei näinud küla ega merd – seesugune oli peene vihma udune tihedus. A. Mälk. *Ingerile meeldis eksamite aeg oma tiheduse ja pingega. M. Traat.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur