[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ruuge ‹1› ‹adj›
tumekollane, (punaka varjundiga) helepruun; rebasekarva. Ruuge rukkipõld. Silmad särasid ta päevitusest ruuges näos. Ruuge habe, ruuged juuksed. Sügise ruuged, pruunikad toonid. Kevadel saab orav ruuge karvkatte. Ruuge rebane. Karjakoplis söövad ruuged ja rusked lehmad. *Perenaine toob lauale näkileiba, ruuget võid.. J. Parijõgi. *.. rätiku serva alt vaatas välja saialille ruuge silm. L. Kibuvits. | (taime-, loomanimetustes). Ruuge mändvetikas, päevaliilia, kääbusujur.
▷ Liitsõnad: hallikas|ruuge, kuldjas|ruuge, rebu|ruuge, rooste|ruuge, tumeruuge.