[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rubla ‹part rublat e. ‹arvsõna ja täiendi järel› rubla 6› ‹s›

1. Venemaa ja NSV Liidu suurem rahaühik. Üks rubla on 100 kopikat. Ta sai, teenis kuus paarisaja rubla ümber, rublat kakssada. Tsaariaegne rubla. Võlg tasuti viimse (kui) rublani. Kopikaist kogunesid peagi rublad. Hind rubladesse arvestatult. Nalja sai rohkem kui rubla eest 'rohkesti, väga palju'. Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa. *Ausa rubla tunned higilõhnast. K. Merilaas.
2. raha, palk v. teenistus. Looduse kahjustamist õigustati rublaga, kasumiga. Kulutatud rubladest hakkas kahju. Mind püüti rubla jõul tööle sundida. Nii priske rubla eest jõuad osta korraliku ülikonna. Rublata ei tehta tööd. Mis temal viga – masin on hea ja rubla muudkui jookseb 'töö on kerge ja teenistus korralik'. Rublat taga ajama, jahtima 'kasu peal väljas olema'. Kus rublad ees, sinna veerevad rublad juurde. Kingitud rubla on odav, teenitud kallis.
▷ Liitsõnad: hõbe|rubla, kuld|rubla, metall|rubla, paberrubla; assignatsiooni|rubla, banko|rubla, jootraha|rubla, laenu|rubla, lisa|rubla, okupatsiooni|rubla, trahvi|rubla, tsaari|rubla, valuuta|rubla, õnne|rubla, ülekanderubla.

pikk rubla
kerge v. suur (ebaaus) teenistus. Vahetab pika rubla jahil töökohti. Läks pikka rubla(t) püüdma, taga ajama. *Nii et jälle meil tagasi? Ei olnud rubla mujal pikem ühti? O. Kruus.