[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 sobivat artiklit.

bowling [bõu-] ‹-u 2› ‹s
keeglitaoline veeremäng, harrastuskeegel. Bowling'ut mängima.

elling-u 2› ‹s
mer mere v. jõe kaldal paiknev rajatis, kus ehitatakse ja remonditakse laevu. Uued, ellingult tulnud laevad. *.. kaks peaaegu lõpuni valmis laeva seisid ellinguil ja tugiprussidel. F. Tuglas (tlk).

killing-i 2› ‹s
aj Läänemere-äärsetes riikides 13.–17. saj. käibel olnud hõbemünt. *.. ega Märtenilgi need killingid mööda selga maha ei jookse, mis ta kaubahärra Krumhuseni laovalitsejalt saab .. J. Kross.

palling-u 2› ‹s
sport palli mängupanek; löök, millega üle võrgu mängitavates mängudes pall mängu pannakse. Mängija tegi pallingul vea. Teine palling õnnestus. Iga sett algab pallinguga paremalt väljakupoolelt. Pallingust saadud punkt. Alt kahe käega vastuvõetud palling. Tugev, nõrk, pikk, lühike palling. Vindiga, lõigatud, lame palling. Esimene, teine palling. Pallingut vastu võtma, tõrjuma.
▷ Liitsõnad: bumerang|palling, kahurpalling.

reeling-u 2› ‹s
mer kaitserinnatis ümber laevalae serva. Reisijad kogunevad reelingu äärde, seisavad reelingu ääres, nõjatuvad reelingule. Laine paiskas vett, lõi üle reelingu. Merehaige kummardus üle reelingu. Hoidsime reelingust kinni. Seisab rinnaga vastu reelingut ja silmitseb merd.
▷ Liitsõnad: umb|reeling, varbreeling.

risling-i, -it 2› ‹s
riisling

roaming [rõu-] ‹-u 2› ‹s
(mobiiltelefonsides:) helistamine välismaal, rändlus

rolli|mäng
psühh sotsiaalse rolliga kohanemise eelharjutus

roo|lind
zool pruunika sulestikuga putuktoiduline rändlind (Acrocephalus)
▷ Liitsõnad: aed-|roolind, kõrkja-|roolind, rästas-|roolind, soo-|roolind, tiigi-roolind.

šilling-i 2› ‹s
Keenia, Somaalia, Tansaania ja Uganda suurem rahaühik; endine Suurbritannia münt

telling-u 2› ‹s
hrl. pl.ehit ajutine abiehitis ehitus- v. remonditöödel kõrgel töötavate inimeste, materjalide ja tööriistade alusena; raketist v. püstitatava ehitise osi toetav tarind. Terastorudest tellingud. Tellinguid ehitama, üles seadma. Seina ääres tellingutel töötavad puusepad. Taastamistööde ajal oli torn ümbritsetud tellingutega. Tööline vigastas tellingu(te)lt kukkudes kätt. Poisid ronivad tellingutel. Majad, linn on tellinguis. *Kui ma kolonkat hakkan värvima, ehitan sinna laudadest tellingu ümber. V. Anslan. *See kõik on nagu Paabeli torni tegemine, need, kes on kõige ülemisel tellingul, ei saa ega saa aru, mis allolijad hüüavad. M. Traat.
▷ Liitsõnad: metall|telling, puittelling(ud); kiik|telling, pukk|telling, redel|telling, ripptelling(ud).

tolline-se 4› ‹adj
ulatusega üks toll [1]. Tolline 'tollipikkune' nael, kruvi. Ostetakse tolliseid 'tollipaksuseid' laudu.
▷ Liitsõnad: kahe|tolline, kolme|tolline, kuue|tolline, poole|tolline, ühetolline.

tralling-u 2› ‹s
trallimine, pidutsemine, pillerkaar. Pulmade, simmani tralling. Oli tore sünnipäev: aina laul, tants ja tralling. Pühade ajal korraldati suuri trallinguid.

trulling-u 2› ‹s
zool pisike keha katva limakihiga mageveekogude põhjakala (Nemachilus barbatus)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur