[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ristsed ‹2› ‹s› pl

1. lapse ristimist ja nime saamist tähistav, ristimistalitusega seotud perekondlik pidustus, varrud. Ristseid pidama, korraldama. Onu kutsuti ristsetele, ristseile vaderiks. Kui ristsed tulevad, kutsu mind ka. *Ristsete ajal pandi eestuppa pidulaud üles, voodid ja muud kolud viidi välja. M. Hansen.
2. piltl millegi sissepühitsemine, mingi uue alguse tähistamine; esmakordne kokkupuude millegagi, proovilepanek. Peeti uue korteri ristseid. Noored meremehed said Neptunuse ristsed. *Esimesed ristsed sai uus mees [= bandiit] sissemurdmistega kauplustesse ja meiereisse. M. Kits.
▷ Liitsõnad: lahingu|ristsed, mere|ristsed, sõja|ristsed, tormi|ristsed, trüki|ristsed, tuleristsed.