[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ristima ‹42›

1. kirikl kristlikku kogudusse vastuvõtmisel vett pähe piserdama v. vette kastma; niiviisi toimides kellelegi eesnime andma. a. (laste puhul). Kirikuõpetaja ristib last. Ristimas käidi kodus või kirikus. Vene papp ristis jõe ääres lapsi. Kas sa ristitud oled? Lase ometi lapsed ära ristida! Tüdruk ristiti Anuks. Poeg ristiti mõlema vanaisa nimega. b. sellise toiminguga kedagi ristiusku pöörama. Paganaid ristima. Piiskop, misjonär ristis rahvast. Laskis end katoliku usku ristida. Ristitud juut. *Preestrid ristisid Virumaa piiri peal kolm küla. C. R. Jakobson. c. kõnek teat. rituaaliga mingisse ametisse, hrl. meremeheks pühitsema. Kui mind meremeheks ristiti, siis tõmmati mind köiega laeva kiilu alt läbi. d. kõnek kedagi märjaks kastma v. määrima. Mööduv auto ristis neid vee- ja poripritsmetega. Lind ristis ta uue kaabu ära.
2. kellelegi v. millelegi (hüüd)nime andma v. panema; nimetama, kellekski v. millekski kutsuma v. pidama. Kutsikas ristiti Muriks. Klassikaaslased ristisid mu kohe Nirgiks. Purjekas ristitakse „Kajakaks”. Uus element ristiti Mendelejevi auks mendeleeviumiks. Selle mäe on rahvas, rahvasuu Musumäeks ristinud. Kogumikus avaldatud lood on autor ise külajuttudeks ristinud. Ega ühe luulekogu autorit saa kohe poeediks ristida! *Lapsepõlv emaga, maast-madalast keset Supilinna.. areaali, kus isegi tänavaid ristiti aedviljanimedega: Oa, Kartuli, Meloni, Marja, Herne. V. Adams. || sõimunimega v. muidu halvustavalt nimetama, kellekski v. millekski tembeldama; sõimama. Naine ristis oma mehe kohe tobuks ja tainapeaks. Petist ristiti kõige mahlakamate sõnadega. *Kuid ühtegi sõna ei räägi ta väimehega ja Minni mõistab, et ema on Akslit juba nii ristinud, nagu ristida mõistab. V. Saar.
3. piltl mingile karastavale katsumusele allutama; midagi esmakordselt kogeda laskma. Vaenlane ristis meid suurtükitulega. *Ta oli küll kõigi tuultega ja kõigi vetega ristitud, aga ikka noor. K. Ristikivi.
4. hrv (veega) segama, lahjendama. *Tubli vaagen tanguputru aurab valgeks küüritud laual, pütt kaljaga ristitud, tilgastanud piima on selle kõrval.. E. Vilde.

ümber ristima
uut nime panema v. andma; ümber nimetama. Viimastel aastatel on palju tänavaid ümber ristitud. Laev ristiti ümber „Juliaks”.