[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 11 sobivat artiklit.

riputama37

1. kuhugi v. millegi külge rippuma panema. Riputa mantel varna, nagisse. Näita külalistele, kuhu üleriided riputada. Mees pakkis kohvri lahti ja riputas ülikonnad kappi. Riputas pintsaku, püksid riidepuule. Võtmed riputa naela otsa. Riputas valjad konksu otsa. Õpilane riputab kaardi tahvlile. Neil on kõik seinad pilte täis riputatud. Naine riputab pesu nöörile. Kalurid riputavad võrke kuivama. Nahad riputati välja tuulduma. Heinalised riputasid vikatid puu otsa. Perenaine riputab piimanõu köie otsa ja laseb kaevu. Lapsed riputavad kuusele ehteid külge. Lakke riputatud lamp andis hämarat valgust. Lõpetas kõne ja riputas telefonitoru konksu otsa, hargile. Lõkke kohale riputati suur pada. Riputasin akende ette uued kardinad, paksu kardina aknale varjuks. Tüdruk riputas pärja kaela. Ta on endale kõik aurahad rinda riputanud. Soldatid riputavad püssid õlale. || (üles) pooma. Kurjategija riputati võlla. || millestki kõvasti kinni haarama v. kinni võtma. Tüdruk riputas end noormehe käevangu.
2. rippu laskma; rippuda laskma. Poiss riputas sääred üle paadiserva vette. Haige riputas jalad üle voodiääre ja torkas tuhvlid jalga. Riputab mokka nagu vana ruun. Riputab kisavat põrsast jalgupidi peos. Mis sa oma uurist näpu otsas riputad, pillad veel maha! *Teda kiigutati kätel ja riputati jalust nagu kotti.. E. Krusten.
3. midagi kuhugi puistama, raputama. Riputa supisse, supi sisse soola. Perenaine riputas taignale jahu peale. Valmis koogile riputage suhkrut. Riputasin pelmeenidele liiga palju pipart. Kapsastele on sissetegemisel ka jõhvikaid sekka riputatud. Kojamees riputab kõnniteele liiva. *Proua Karmen võttis laudlina ära: „Riputate tubakatuhka peale.” K. A. Hindrey. *Pilved olid õhukest lund külmunud hangedele riputanud. F. Tuglas. |impers.Riputas peenikest vihma.

end lakke riputama vt lagi

ennast [kelle(le)gi] kaela riputama vt kael

hambaid varna riputama vt hammas

kella külge riputama vt kell

[kedagi] oksa riputama vt oks

suure kella külge riputama vt kell

välja riputama

1. vaatamiseks, eksponeerimiseks kuskile riputama. Kaupmees riputas kauba välja.
2. kuivama riputama. Kohe hakkame pesu välja riputama.

üle riputama
riputades (kergelt) katma. Ema riputas tordi tuhksuhkruga üle. Kõnnitee on liivaga üle riputatud.

üles riputama

1. vaatamiseks v. lugemiseks, informatsiooniks kuhugi riputama. Riputasin üles vanaisa portree. Riputage need plakatid homseks üles. Käskkiri riputati üles.
2. riputades korda v. tegevuseks valmis seadma. Riputasin uued kardinad üles. Võrkkiiged ja moskiitovõrgud riputati üles. *.. otsib paraja konksu, kuhu oinake nahavõtmiseks üles riputada. J. Sütiste. || kuivama riputama. Naine riputab vannitoas pesu üles.
3. üles pooma. Vaimuhaige oli enda meeltesegaduses üles riputanud.

ümber riputama
selga v. kaela riputama, ümber panema. *Anne oli .. hõbeda ja kulla endale ümber riputanud.. H. Laipaik.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur