[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kino ‹11› ‹s›

1. hoone (v. ruum) avalikuks filmide näitamiseks. Uue kino ehitamine. Ootame sind õhtul kino ees. Selles kinos on mitu vaatesaali. || vastav filmide näitamise asutus. Kino administratsioon, direktor, personal. Kino „Kosmos” korraldab kohtumisõhtu uue filmi loojatega.
▷ Liitsõnad: laiekraan|kino, laifilmi|kino, panoraam|kino, stereo|kino, vabaõhu|kino, väärtfilmikino; esietendus|kino, kobar|kino, kordusfilmi|kino, linna|kino, maa|kino, paik|kino, ränd|kino, statsionaar|kino, suvekino.
2. kinematograafia. Kino sünd ja areng. Kino uued arengusuunad. Ta huvitub kinost ja teatrist.
▷ Liitsõnad: heli|kino, tummkino.
3. ‹hrl. sisekohakäänetes› filmi näitamine, kinoetendus, kinoseanss. Ta käib sageli kinos. Lähme kinno, see on põnev film! Rahvas tuli kinost. Klubis on pärast kino tants. *.. ütles tüki aja pärast, et rahvamajas pidada laupäeval maru kino tulema. M. Traat. || kõnek (mingi naljaka, vaatemängulise olukorra vms. kohta). Kui naabrid kaklevad, saab kino terve tänav.

rind ‹rinna pl. gen rindade e. rinde pl. illat rindadesse e. rinnusse e. rindu 23› ‹s›

1. rindkere eesmine (neljajalgsetel alumine) osa. Karvane, paljas, tätoveeritud rind. Lai, kummis, muskliline, sissevajunud rind. Ahta rinnaga mehike. Rinna ümbermõõt 'rindkere ümbermõõt'. Ta on rinnust nagu vaat. Marssimisel hoitagu rind ette. Mees lööb ringutades rinna laiali, õieli. Käib, rind ees ja pea seljas. Käed on rinnal risti, vaheliti. Lõug, pea vajub väsinult rinnale. Surub raamatu kõvasti rinna vastu. Koputab endale vastu rinda. Togib teist rusikaga rindu. Jookseb õpetajale mürtsti vastu rindu. Raskeid kaste tuli üle rinna upitada. Liikluse reguleerija on bussi poole rinnaga, küljega, seljaga. Kõnetatu pöördub (täie) rinnaga hääle suunas. Seisab, rind vastu lainet. Seadis sissetungijale rinna ette. Tema ees pandi tee rinnaga kinni. Ära murra rinnaga, võta mõistus appi! Ta on ikka niisugune rinnaga 'otse, jõuga' mineja, ründaja olnud. Seisab (täie) rinnaga 'otsusekindlalt, vapralt' oma sõbra, õigluse eest. Poisid satuvad tänaval rind rinnaga 'rinnutsi' kokku. Vennad rüselesid rind rinna vastu. Pea panevad nad maadlusmatil rinnad kokku. Vanaisa olevat metsas karuga rinnad kokku pannud. Mindi naaberküla poistega rinda mõõtma 'jõudu katsuma'. Taob rusikatega endale vastu rinda ja karjub, et pole süüdi. Isa surub, tõmbab poja oma rinnale. Tüdruk peitis näo sõbra rinnale. Naine viskub, langeb mehe rinnale, nutab ta rinna najal. Vanake tegi rinnale ristimärgi, lõi risti rinna ette. Koerad kargavad tulijale rindu. Sõdur sai kuuliga rinnust haavata. Kihutas vastasele kuuli rindu, lõi noa rinda. Süda on rinnas vasakul pool, vasardab, peksab rinnus. Haige kaebab rinnas, rinnus rõhumistunnet. Tal on pisted, valu rinde all, rinnas, rinnus. Rinde alt paistetas üles. Solvang mõjus nagu hoop rinde alla. Mäest allasõit võttis rinde alt külmaks. Toit jäi rindu kinni. Naine kannab last rinna all 'on rase'. Käristame, tõukame, tõmbame viina rindu, tõukame üle rinna kõnek joome viina. Kutsar tõmbas perutava hobuse pea rindu 'vastu rinda'. Ühel märal on rind hõõrdunud, teisel turi verine. Hoovis haukus laia rinnaga kuri koer. Julge hundi rind on rasvane. Kukk ajab uhkelt rinna ette. Valge, punase rinnaga 'rinnaesisega' lind. || (eeskätt rinna etteulatuvam koht näit. ulatuse v. vahemaa märkimisel). Vili kasvab, hanged on rindu. Vahel tuli rinnust saadik vees sumada. Lumi, rukis ulatus poistele rinnuni. Hobu on rinnani sohu vajunud. Haige lamab, tekk rinnuni tõmmatud. Tal on habe, püksid rinnuni. Finiš läbitakse rind rinna kõrval, peaaegu rind rinnaga. Matkakaaslane kõnnib temast rinna võrra ees, taga. Sportlane kaotas klubikaaslasele rinnaga 'rinna jagu maad'. 400 meetri jooksus õnnestus rivaali rinnaga võita. | piltl. Pakane tõmbab järve rinnale kaane. Ader lõikab maa rinda läikivaid vagusid. Taas tärkab kevadise looduse rinnas elu. Tuul surub täie rinnaga vastu akent. *See oli Kamtšatka rinnale suunatud pistoda: piraadikoobas polnud rannast kaugemal kui Naissaar Tallinnast. L. Meri. *.. ma kogun nii sitkust ja jõudu, et siis varsti eluga rinnad kokku panna. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: kana|rind, veri|rind, õhkrind; lamba|rind, vasikarind; puna|rind, sulis|rind, valgerind.
2. ka anat rindkere eesmises seinas 3. ja 6. roide vahel rinnanäärmest moodustuv poolkerajas paariline elund; see elundipaar; naiserind (mamma). Parem, vasak rind. Lopsakad, suured, tugevad, täidlased, väikesed, pringid, kõvad, kikkis, rippuvad, lotendavad, ümarad, paisuvad rinnad. Tal on kõrge, ilus, tugev rind. Neiu vaevumärgatav, puhkev rind. Poiss mudis, katsus tüdruku rinda, rindu. Rinnad on tühjad, piima täis. Haigus võttis rinnad kuivaks. Teda on toitnud ema rinna rammus piim. Ema annab, pakub väikesele rinda. Last rinnaga söötma. Noorik pani lapse rinna otsa, pistis lapsele rinna suhu. Kõige noorem poistest oli alles rinna otsas, rippus rinna küljes 'ka: oli alles rinnalaps'. Maimuke imeb, võtab ahnelt rinda. Laps võõrdus rinnast kiiresti, ei tahtnud enam rinda. Aastane laps tuleks rinnast võõrutada. Ta polegi rinda saanud. Rinda piimast tühjendama. Ema paneb küll lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. *Eeva imestas, mida .. Hannes leidis selles linnunäoga naises, polnud tal puusa ega rinda. L. Promet. | piltl. *Varakult võeti mind teaduse rinnalt, / lahku ju lapsena koduk'se pinnalt.. Juh. Liiv. *Ta oli juba küllalt kaua imenud riigi rinda.. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: ema|rind, neitsi|rind, neiurind.
3. ‹hrl. pl.› hingamiselundkond, eriti kopsud; rind (1. täh.) nende asupaigana. Nõrgad, viletsad, rinnad. Rinnad kärisevad, körisevad, rögisevad, rigisevad, kõhisevad, karjuvad. Rind ragiseb. Rindu põdema. Kuri tõbi on rinda löönud. Tal on haige rinnaga poeg. Hingas vilisevi rinnu. Rinnad on kinni, umbsed, rasked 'hingata on raske'. Isa on rinnust kinni. Hing jääb rindu kinni. Poisid jooksid nii, et hing rinnus kinni. Vanakesel mattis rindu. Suitsetamine hakkas talle rindade peale. Jooksjate rinnad lõõtsutasid ägedasti, raskesti. Sukelduja tõmbas rinna õhku täis. Võõras ohkab rinna põhjast. Karjus, kuidas rinnast häält tuli. Ta rinnust tulid kuuldavale oiged. Metsas võis rinna täis hingata magusat kaselõhna. Kõik hingavad täie rinnaga, täiel rinnal värsket kevadeõhku. Seal said lapsed täiest rinnast, täie rinnaga, täiel rinnal laulda ja hõisata. Tunnistab täiel rinnal 'julgelt, otsustavalt', et on kommunist. *Ja hinga läbi nina, mitte läbi suu, muidu saavad rinnad liiga külma õhku.. O. Luts. *Andke mulle punased palged ja terve rind! V. Uibopuu. | piltl. *Ookeani lai rind hingas taas rahulikult ja kergelt. H. Sergo.
4. rinnaesist (1. täh.) v. rinda (1. täh.) kattev rõivaosa; rinnaesine (2. täh.) Särgil oli rind eest lahti, katki. Pluusi rind on nöörvoltidega kaunistatud, toiduplekke täis. Kooli lõpetajaile pannakse, kinnitatakse, pistetakse märgid rinda. Sõjamehel on rahad, kuldtäht rinnas. Vanaisa sai vahvuse eest risti rinda. Ta rind on ordenilinte täis. Tädi rinnal säras kuldne pross. Kannab kuue rinnal lilleõit. Valgest riidest rinnaga põll. Mikk võttis, hakkas, on Märdil rinnust kinni. Haarab, sasib, äsab tülitaja rinnad pihku. Rinnust raputama. *Mäletan üht rootsi madrust, kes tantsides alati tõmbas rinnad lahti.. J. Parijõgi. | piltl. Kahma elul rinnust!
▷ Liitsõnad: kampsuni|rind, kuue|rind, palitu|rind, pluusi|rind, särgi|rind, vestirind.
5. piltl rind (1. täh.) tunnete asupaiga ja võrdkujuna; süda, põu, hing. Rõhutud, raske, muserdatud rind. Rind on täis, tulvil armastust, kadedust, viha. Rind hõiskab ja juubeldab, ähvardab valust lõhkeda. Rind põksub, lainetab, tuksleb ärevalt, kirvendab meelepahast. Laul teeb rinna rõõmsaks. Uhkus paisutab nende rinda. Rind on tulevikuplaane täis. Oreli tume kohin jäi ta rinda püsima. Rinda asus nukrus, mure. Ärevus võttis rinnus aset. Igatsus tõusis, lõi, puges, tuli rinda. Lootus täidab rahva rinda. Noort rinda rõhuvad rasked mõtted. Pelg põgenes ta rinnast. Tusk laskus veskikivina rinnale. Hirm poisi rinnas aina kasvas. Rinnus mässab torm, keeb pahameel. Sul on südame asemel kivi rinnas, rinnus. Üks hääl mu rinnus ütles, et.. Rinnast kaob rahu. Naise rinda kõrvetas armukadedus. Poeedi rinnas leegitsevad õilsad tundmused. Ta kannab neiu vastu oma rinnas sügavaid tundeid. Rinda jäi närima, pakitsema kuri kahtlus. Tunneb rinnus tühjust. Head sõnad külvasid rinda usku. Korraga käib rinnust läbi imeline tunne. Kõigest ängistavast jääb rinnus nagu kitsaks. Süda lõhkeb rinnus, tahab rinnast välja hüpata. Ise noor tüdruk, aga kasaka hing rinnus. *Palju põles ta rinnas armastust orjakütkes rahva vastu. F. Tuglas. *.. [oli] asju näinud, mis ka tema rinna kuumaks tegid ja ta käe salaja rusikasse ajasid, sest ülekohus oli vahel liiga karjuv. E. Vilde.
6. rida, viirg, riba, esi; rinne (4. täh.) Lauskmaad piirab idast sakiline mägede rind. Üksteise järel randuvad lainete vahused rinnad. Hakid kerkivad nagu sõdurid nurmele rinda. Kõik hakkasid ühes rinnas minema. Puude langetamine käis mitmes rinnas. Langetajatele maksti palka rinna lõpetamisel. *Nagu hall ahel liigub kartulipanijate lai rind mööda mustavat lagendikku edasi.. E. Vilde. *Metsa oli mindud rinna: igaüks läks oma rinda mööda. A. Moora.
▷ Liitsõnad: esi|rind, külvi|rind, lõikus|rind, taga|rind, tule|rind, vastas|rind, võitlus|rind, väerind.
7. millegi eesmine, etteulatuv osa. a. laeval vm. (vee)sõidukil. Laev lõikab rinnaga laineid. Lained peksid vastu paadi rinda. *Üle veduri rinna aga valendab lumine habe. J. Semper. b. ahjurind. Ahju rinnas põles pimedal ajal peerg. c. mäekülg, nõlv, järsk sein. Kinkude rinnal õitses kevadlilli. Sealsete mägede rinnal karjatatakse loomi. Lained purunevad vastu rannakaljude rinda. Pärast mäemassi koristamist peab ee rind olema jälle vertikaalne. *Õige murrutöölise hing igatseb alati sinna, kus asub kalju püstloodis sein, rind, nagu siinpool öeldakse. M. Kesamaa.
▷ Liitsõnad: ahju|rind, ee|rind, kalju|rind, kingu|rind, mäerind.

kaht(e) kätt (risti) rinna peale ~ rinnale panema, kaks kätt (on) (risti) rinna peal ~ rinnal vt käsi

käsi (risti) rinna peale ~ rinnale panema, käed (on) (risti) rinna peal ~ rinnal vt käsi

rinda ette ajama ~ lööma
millegi v. kellegi üle uhke olema, uhkustama; ennast tähtsaks tegema. Tartlased võivad rinna ette lüüa, sest nemad võitsid turniiri. *Nüüd on tal viimaks ka, millega rinda ette ajada – vanem tütar saab varsti tohtriks .. E. Tennov. *Kas maksab seepärast rinda ette ajada, kui mees on mõnikord naisest mõni sentimeeter pikem .. P. Vallak.

rinda pistma, rinda ~ rindu kokku pistma ~ kokku lööma

1. maadlema, kaklema, käsipidi koos olema. Rammumehed pistsid maadlusringis rinda. Pisteti rinda ja veeti sõrmkooku. Tüdrukute pärast on ennegi rindu kokku pistetud. Joodikud on kõrtsi ees rinnad kokku löönud. *.. alati, kui rinnad omavahel kokku pistsime ehk püksid peosse haarasime, siis ägises ta maadlemise juures .. R. Soar.
2. võistlema, võitlema, sõdima. Eesti korvpallurid pistavad täna leedulastega rinda. Piiririkkujaga rinda pistes valati verdki. Tuli muredega rinda pista. Otsustasin eluga rinna kokku pista, lüüa. Teadus on selle tõvega rinna kokku löönud.

südant rindu võtma vt süda

ring ‹-i 21› ‹s›

1. mat tasandi osa, mida piirab ringjoon (see ringjoon kaasa arvatud). Ringi keskpunkt, raadius, läbimõõt, ümbermõõt. Ringi segment, sektor. Ma ei mäleta ringi pindala valemit. Ringi kvadratuur 'klassikaline konstruktsiooniülesanne konstrueerida antud ringiga võrdpindne ruut'.
▷ Liitsõnad: pool|ring, suurring.
2. eelmise v. ringjoone kujuline v. sarnane kujund v. ese; sõõr. Punane ring Jaapani lipul sümboliseerib päikest. Sõlel oli ringiga piiratud risti kuju. Ringina joonistatud maagiline märk. Tõmbasin paberile riste ja ringe. Langevatest piiskadest tekkisid veele ringid. Puidu ringe nimetatakse aastarõngasteks. Pudelipõhi jättis lauale märja ringi. Nool tabas märklaua välimist ringi. Ta silmi ümbritsevad sinakad ringid, tal on tumedad, mustad ringid silmade all. Tüdruk astus lambitule ringi. Kaklejate ümber on suur ring tühja maad. Trekisõitjad võistlesid 333,33 meetrisel ringil 'ringrajal'. || (kellestki v. millestki moodustatuna v. moodustununa). Tüdrukud võtsid kätest kinni ja tegid ringi. Mind lükati mängijate ringi sisse. Seisti, tantsiti ringis. Kirstu ümber kogunes leinajatest ring. Uudishimulike ring tõmbus kukkunu ümber koomale, kokku. Mehed istuvad ringis ümber lõkke. Mustlased magasid vankritest moodustatud ringi keskel. Heegelda veel viis ringi! Taime varrel on karvakestest ring. Mõned seened kasvavad suur(t)e ringi(de)na. *Sa tulid läbi valge õilmemöllu, / mis sädeles kui liblikate ring. M. Under. || (sõõrjas) piiristatud ala, millel võisteldakse. Kettaheitja, kuulitõukaja libises märjas ringis. Poksivõistluste finaalis kohtusid ringis Aasia nahkkindamehed omavahel.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, kardi|ring, lambi|ring, pool|ring, tule|ring, valgus(e)|ring, veering; inim|ring, istujate|ring, kivi|ring, laste|ring, seene|ring, tantsijatering; (ketta)heite|ring, (kuuli)tõuke|ring, nöör|ring, poksi|ring, vasaraheitering.
3. ringjoone vm. (seda meenutava) suletud kõverjoone kujuline liikumine, tiir; pööre. Tegin ringi ümber tiigi. Hunt teeb laagri ümber ringe. Poiss jooksis paar ringi ümber maja. Kotkas tiirleb suures ringis oma endise kodu kohal. Tegime tantsupõrandal mõne ringi. Tantsijad lähenesid ringiga uksele. Päike on teinud kolmveerand ringi ümber maja. Jalgratturid läbisid ringrajal kümme ringi. Ta läks viiendale ringile kaheksandana ja püsis sel kohal viimase ringini. Viimane jooksja on ringi võrra teistest maha jäänud, on ringiga sisse saanud, lasknud enesele ringi sisse teha. Suusamatka marsruut plaaniti suletud ringina: nii start kui finiš asusid Aegviidus. Tramm sõidab uuele ringile (ringliinil). Kolm kombaini müristavad põllul ringe teha. Kündmine läks iga ringiga aina vaevalisemalt. Võtit sai keerata ainult kolmveerand ringi. Keerasin end pool ringi ukse suunas, tegin kanna peal ühe ringi. Käte, jalgade ringid. Peremees tegi oma maadele ringi peale 'käis oma maad läbi'. Tegime suvega Eestile mitu ringi peale. Õllekapp teeb veel ühe ringi 'käib seltskonnas käest kätte'. Viinaklaas lasti esimesele ringile. Mul on kaardid kaasas, teeks mõned ringid (kaardimängu kohta). Ülemuse juubeliks klapiti kümnene ring 'korjati seltskonna igalt liikmelt kümme krooni (rubla vm.)'. Tellisin ringi 'kõigile lauasistujatele' topeltviskit. *Mõnes korteris tegid toad ringi. Kui käisid mööda tube, siis jõudsid tagasi sinna, kust olid alustanud. M. Unt. | piltl. Mõtted tegid suuri ringe. Ta ei saanudki enne eksamit kogu materjalile ringi peale tehtud 'kogu materjali kord läbi loetud'. || kontroll-, jalutus-, ringkäik (1. täh.) Valvur, arst, komandant on oma igaõhtusel ringil. Meister nägi õhtuse ringi ajal, et töödega valmis ei jõuta. Postiljon sõidab oma ringi mootorrattaga. Viljapeksumasin jõudis ringiga 'tööjärjega' meie tallu. Tegime õhtul linnas pika ringi. Priit armastas jalgrattal kaugeid ringe teha. *Tema läks ühel õhtul hobust kopli viima ja tegi seal väikese ringi, et vaadata, kas aed igal pool korras. A. H. Tammsaare. || liikumine mitte otse, vaid kaare- v. silmusekujuliselt (kellestki v. millestki mööda). Tee oli suletud ja pidime tegema ringi Leppneeme kaudu. Otse ei saa, tuleb pikk ring teha. Nägin musta kassi ja tegin ringi. Hullu Juhani majast mindi suure ringiga mööda. Ema läks läbi elutoa ringiga kööki. Isa tuleb ringiga kõrtsi kaudu koju. Sõitsime kõige pikemat teed pidi, linnas ringe tehes. Jäljed tegid ringe ümber põõsaste. || kulgemine algusest lõpuni, tsükkel; kulgemine nii, et naastakse algusesse. Päev sai oma ringi täis. Vanaisa maine ring on lõppenud. Kirjanik on ringiga jõudnud oma noorpõlve ainevalla juurde. Mõiste defineerimisel ei tohi tekkida loogilist ringi 'ühe mõiste defineerimist teise kaudu, mis omakorda on arusaadav defineeritava mõiste kaudu'. *Elust osasaamise eest, oma ringi kaasategemise eest tuleb taluda ka paratamatuid vaevu.. E. Nirk. *Minu isa oli pärit maalt .. nüüd olin mina [= poeg] taas tagasi, et alustada uut ringi. M. Traat. || piltl (väljapääsuta, muutusteta olukorda märkivana). Ravimite valel kasutamisel tekib surnud, nõiutud, katkematu ring: arstim ise tekitab haigust, mille vastu tuleb omakorda rohtusid võtta. Tuli pidada lisamatš, sest turniiril tekkis surnud ring. *Kõik tõmbub iseendasse rulli, sulgub. Suletud ring. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, aja|ring, au|ring, ava|ring, elu|ring, finiši|ring, hoo|ring, jalutus|ring, karistus|ring, karjatamis|ring, käe|ring, käte|ring, künni|ring, lennu|ring, nõia|ring, pea|ring, piima|ring, pool|ring, puusa|ring, päeva|ring, päikese|ring, pöia|ring, pööramis|ring, pöörde|ring, randme|ring, ratta|ring, sajandi|ring, staadioni|ring, sõidu|ring, tantsu|ring, tirel|ring, trahvi|ring, täis|ring, valsi|ring, voolu|ring, võnke|ring, võre|ring, võtmering.
4. spordivõistluse (sageli võistluse sarja) üks järk (mille vältel näit. kõik võistkonnad mängivad turniiril omavahel üks kord läbi). Korvpallurid lõpetasid meistrivõistluste esimese ringi viie võidu ja kuue kaotusega. Väravpalluritel on kolmandast ringist peetud neli kohtumist, ent teisest ringist üks mäng pidamata. Esimese ringi neli viimast teise ringi ei pääsenud. Tennise karikavõistlustel võitis Ungari esimeses ringis Soomet ja läks teises ringis kokku Rootsiga. Lauatennises kaotati juba esimeses ringis. Maadleja võitis teises ringis ja sai veerandfinaali. || (üldisemalt mingi tegevuse ühe etapi kohta). Arutati mitmendat ringi, kuidas asja lahendada. Käsikiri on esimest ringi toimetatud. Peenrad on juba teist ringi üle käidud 'kitkutud, hooldatud'.
▷ Liitsõnad: ava|ring, eel|ring, kaotus|ring, miinus|ring, plussring.
5. miski tervikut moodustav, koos v. ühtsena käsitletav: kogum, hulk; keskkond; seltskond vms. Probleemide ring laieneb, suureneb, avardub. Arutluse all oli maksudega seotud teemade ring. Määratle oma võimaluste, harjumuste, kohustuste ring! Bioloogia ei kuulu mu huvide ringi. Teadmiste ringi saab alati laiendada. Esimehe volituste ring on määratud põhikirjaga. Elu veeres argikohustuste ringis. Oma kannatuste ringi sulgunud naine. Kunstnik, kes rikastas graafikatehnikate ringi. Tema jaoks on ärimaailm tundmatute elunähtuste ring. Põõrdusin oma mõtete ringi tagasi. Poiss kasvas üles isa radikaalsete vaadete ringis. Kippusin kodunurga kitsast ringist kaugemale. Ta huvid piirdusid poe ahta ringiga. Kodu – õpingud – töö oli ring, millest ta pääseda ihkas. Ajakirja autorite, lugejate ringi üritati laiendada. Seadus suurendab pärijate ringi. Esimese. teise ringi pärijad. Kingsepa kundede ring on kitsenenud. Ta elab kapseldununa muusikute kitsasse ringi, on tuntud inimene kunstnike ringis. Nii huvitavate vestluskaaslaste ringist oli kahju lahkuda. Ta kuulub presidendile lähedaste inimeste ringi. Lobiseti niisama sõprade ringis. See tõotab tulla kohviõhtu kitsamas ringis, peoõhtu valitud ringile. Klubisse võeti liikmeid üksnes tuntud inimeste ringist. Perekond on minia oma ringi vastu võtnud. Vanad olijad üritasid uut meest oma ringi tõmmata. Koduses, perekondlikus ringis on ta jutukas. *Te ringi, laulikud, ma tahan astu. H. Visnapuu. || ‹hrl. pl.› ringkond. Uudis levis ülikooli ringides kulutulena. Neis ringides peetakse haridusest lugu. Ta liikus kirjandushuvilistes ringides, oli pealinna ringides omainimene. *Suudlust hindavat tean kõrgemaidki ringe: / me kuninganna käest me õnnelikem lord / sai ükskord kah seks loa! J. Kross (tlk). || (inimeste harrastusliku, erialase, poliitilise vms. ühendusena:) selts, klubi, ühing. Kodu-uurimise, kujutava kunsti, ajaloo, raadiotehnika ring. Osavate käte ring. Noorte loodussõprade ring. Raskejõustiku harrastamise ring. Ühineti ringi, organiseeriti, asutati ring. Tahaks mõnest ringist osa võtta. Klubis töötab 16 ringi. Ringi juhataja. Teaduslik ring. Marksistlikud ringid. Usulised ringid. Illegaalne ring. Ta kirjutas uurimuse neopositivistide Viini ringist.
▷ Liitsõnad: huvide|ring, ideede|ring, jutu|ring, külaliste|ring, küsimus(te)|ring, lugejate|ring, mõju|ring, mõtte|ring, nähtuste|ring, perekonna|ring, probleemi(de)|ring, silma|ring, sõprade|ring, sõprus|ring, teema(de)|ring, tunnetus|ring, tutvus|ring, vestlus|ring, äriring; aine|ring, ajaloo|ring, balleti|ring, draama|ring, eriala|ring, esperanto|ring, esteetika|ring, estraadi|ring, filmi|ring, foto|ring, harrastus|ring, huvi(ala)|ring, isetegevus|ring, karskus|ring, keraamika|ring, kino|ring, kirjandus|ring, kodundus|ring, koreograafia|ring, kultuuri|ring, kunsti|ring, käsitöö|ring, laste|ring, laulu|ring, liiklus|ring, looduskaitse|ring, lugemis|ring, male|ring, mudilas|ring, muusika|ring, näite|ring, piibli|ring, poliit|ring, psühholoogia|ring, raadio|ring, rahvatantsu|ring, raskejõustiku|ring, spordi|ring, sõnakunsti|ring, taidlus|ring, teadus|ring, tehnika|ring, töölis|ring, vaidlus|ring, võimlemis|ring, õmblus|ring, õpilas|ring, õpi|ring, õppering.

rink ‹ringa 23› ‹s›
murd rünk. *Kiriku isanda maja oli keset küla mäe ringa peal. M. Sohberg. *.. nagu rink surus see küsimine teda: millega nüüd mõisarenti maksta? L. Koidula.

runo ‹11› ‹s›
folkl karjala ja soome (lüroeepiline) rahvalaul; regivärss, regivärsiline rahvalaul. Runosid koguma, üles kirjutama, laulma. „Kalevala” koosneb runodest.
▷ Liitsõnad: kangelasruno.