[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kaude ‹adv›

1. kaudselt, mitte otse. See sündmus puudutab otseselt või kaude meid kõiki. Kas otse või kaude sõltuvad kõik mereloomad taimplanktonist. *„Selles [õnnetuses] olen ise süüdi.” – „Aga kaude minagi ..” E. Vilde. || vihjamisi, mõistu (millestki kõnelemise kohta). Kaude ütlemine. Milleks mõistu ja kaude kõnelda? Tüdruk ei suutnud uudist kas või kaude mainimata jätta.
2. ringi, ringiga, kaarega mööda. Sinna võiks, saaks ka kaude minna. *„Ma tulin kaude, sadama kaudu. Sellepärast hiljusin,” ütleks ta .. N. Baturin.

kaudu

1. ‹postp› [gen] mingist vahepunktist v. kohast läbi (kuhugi minemisel, siirdumisel, kulgemisel). a. mingist paigast, asustatud punktist läbi. Sõidab Tallinnast Moskvasse Peterburi kaudu. See buss sõidab (Haapsallu) Märjamaa kaudu. Lina veeti 19. sajandil välja peamiselt Pärnu kaudu. Tallinna kaudu toimub kaubavahetus paljude riikidega. Tramm sõidab Narva maanteelt Tartu maanteele Maneeži tänava kaudu. Majja pääseb aia, hoovi kaudu. b. mingist ruumist, avausest, käigust vms. läbi. Sisenes tagaukse, köögi kaudu. Kass hüppab akna kaudu välja. Luugi kaudu pääseb keldrisse. Vesi voolab järvest välja väikese oja kaudu. Sõiduteed saab seal ületada tunneli kaudu. Kuldnokk lipsas lennuava kaudu pesakasti. Ravimit manustatakse suu kaudu. Jahedas õhus soovitatakse nina kaudu hingata. Mürkained võivad organismi tungida hingamisteede ja naha kaudu.
▷ Liitsõnad: kust|kaudu, sealt|kaudu, siitkaudu.
2. ‹postp› [gen] vahendusel, abil, läbi. a. (inimestega ühenduses). Kuulsin sellest ühe tuttava, sõbra kaudu. Jutt läks laste kaudu laiali. Kogu asjaajamine käis tõlkide kaudu. Väljaannet levitati meremeeste kaudu. Minu kaudu ei saavuta sa midagi. b. (muudel juhtudel). Sain pakkumisest teada ajalehe kaudu. Häälelained levivad õhu kaudu. Numismaatika uurib ajalugu müntide kaudu. Kunstnik on üldsusele tuntuks saanud oma huvitavate näituste kaudu. Kirjanduse kaudu hakkasid levima progressiivsed ideed.
▷ Liitsõnad: käsikaudu.
3. mööda, pidi. a. ‹postp› [part] Maad, merd kaudu. Ei mindud läbi soo, vaid suurt maanteed kaudu. Teist (teed) kaudu. Läksime mereranda kaudu. *Ta ei luusinud enam külasid kaudu ümber .. E. Bornhöhe. b. ‹prep› [gen] hrv. *Kavatsen teha tiiru läbi metsade, kaudu järvede ja külade, umbes 20–30 km, et tutvuda sisemaaga. R. Sirge.
4. ‹prep› [part] murd mööda, piki; kõrval. Ootajad istuvad kaudu seinu pinkidel. *Ta seisis pliidi ääres, käed kaudu külgi .. O. Jõgi (tlk). *Kes teab, mida ta lõpu eel oli läinud endale või ätile tooma, võib-olla suurest puuraandast kibutäit vett, sest kibu oli küliti sealsamas kaudu kätt. J. Peegel.
5. ‹adv› murd (eemalt, ringiga) mööda; möödas, läbi. Ajavad hobusega kaudu. Aeg ammu kaudu läinud. Kaudu käies seda asja ei lahenda. *Käib kaudu nüüd päike, / vaid madalalt kaarelt meid vaatab .. A. Haava. *Natukene aga vaja eksida, paar põõsamaad vahele jätta – ja juba oledki loomast kaudu tulnud .. J. Oks.

kontsenter ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. ring, millel on teis(t)e ringi(de)ga ühine kese, kuid erinev raadius
2. ped õppeaine(te) kursuse erinev ulatus ja sügavus eri kooliastmeis. Ajalugu õpitakse koolis mitmes kontsentris.

ringi kõndima

1. ühest kohast teise, siia-sinna liikuma, ringi käima. Kõnnib õnnetu näoga ringi. Kõnnib niisama tegevusetult ringi.
2. eemalt ringiga mööda minema, ringi minema. *Staabist kõnnib laia kaarega ringi, meeskonnaruumi tuleb ainult magama.. H. Väli.

ringi käima

1. pöörlema, tiirlema; keerlema, tiirutama. Ratas, värten, propeller käib ringi. Karussell käib ringi. Tal oli paha, tuba, maailm käis silmade ees ringi. Isu ei olnud, toit käis suus ringi. || pööritama (pea kohta). Pea käib ringi, hakkab ringi käima. Vein pani pea ringi käima. Pea käis õllest, väsimusest, nõrkusest ringi.
2. ühest kohast teise, siia-sinna liikuma, kulgema vms. Patrull käib ringi. Käib majas, korteris, tuba mööda ringi. Tüdruk käis kogu päeva pahurana, nutetud silmadega ringi. Tema silmad käisid toas uudishimulikult ringi. Laseb silmadel, pilgul toas ringi käia. Selle kohta käivad igasugused jutud ringi. *.. ta märkab, et mõtted ringi käivad, nagu eksija metsas. A. H. Tammsaare. || ringiga käest kätte, ühe isiku käest teise kätte liikuma. Õllekapad, -kruusid, mõdukannud käisid ringi. Veiniklaas, viinapudel käib ringi. Laskis suitsupakil meesterühmas ringi käia. Panin korjanduslehe ringi käima.
3. ‹komitatiiviga› kohtlema, ümber käima; toimima. Maalapsed oskavad loomadega ringi käia. Pahasti on nad sinuga ringi käinud. *.. arhivaar käis rahaga ringi nagu pillaja suurte pühade eel. E. Krusten. *Avamerelt pealeveerev lainejõmm hakkas meie paadikesega üsnagi kurjalt ringi käima. R. Vaidlo.

käär ‹-u 21› ‹s›

1. käänak, käänd, looge; millestki (veekogust, metsast) pooleldi piiratud maatükk, veekogu osa vms. sopp. Mäelt paistsid lookleva jõe käärud. Jõgi, oja teeb loendamatuid kääre. Maantee teeb suure kääru. Suvila asus Pirita jõe käärus. Pardid pesitsesid varjulises, pilliroogu täis kasvanud käärus. Ajukoore välispind koosneb paljudest sagaraist, sagarikest ja käärudest. | piltl. *Mõtled, kuidas veidraid kääre / vahel elurada veab.. A. Sang. || otsesuunast ringiga kõrvaleminek, ring, kaar. Jälitatav loom tuli kääruga vanasse kohta tagasi. Sealt läbi minnes teeksime suure kääru sisse.
▷ Liitsõnad: aju|käär, jõe|käär, järve|käär, kalda|käär, lahe|käär, mere|käär, oja|käär, põllu|käär, ranna|käär, teekäär.
2. üle terve leivapätsi, vorsti- v. juustutüki lõigatud paksem viil. Käär leiba, saia, juustu. Lõikab paksu kääru vorsti. Lõikasin leiva otsast suure kääru.
▷ Liitsõnad: leiva|käär, saia|käär, sepiku|käär, üleleivakäär.

ümber minema

1. normaalasendist pikali, külili, kummuli minema. Vaas läks ümber ja vesi voolas lauale. Paat läks järvel ümber. Auto oli ümber läinud, rattad taeva poole. Heinakoorem läks mätlikul maal ümber. Puuriit, raamatuvirn läks ümber. *„Võin su süstale kaasa võtta.” – „Siis läheme ümber.” K. Saaber.
2. mööda minema (3. täh.), ringiga mööduma. *Neist [= kroonu seadustest] sai ümber minna, neid sai väänata .. H. Sergo.

ring ‹-i 21› ‹s›

1. mat tasandi osa, mida piirab ringjoon (see ringjoon kaasa arvatud). Ringi keskpunkt, raadius, läbimõõt, ümbermõõt. Ringi segment, sektor. Ma ei mäleta ringi pindala valemit. Ringi kvadratuur 'klassikaline konstruktsiooniülesanne konstrueerida antud ringiga võrdpindne ruut'.
▷ Liitsõnad: pool|ring, suurring.
2. eelmise v. ringjoone kujuline v. sarnane kujund v. ese; sõõr. Punane ring Jaapani lipul sümboliseerib päikest. Sõlel oli ringiga piiratud risti kuju. Ringina joonistatud maagiline märk. Tõmbasin paberile riste ja ringe. Langevatest piiskadest tekkisid veele ringid. Puidu ringe nimetatakse aastarõngasteks. Pudelipõhi jättis lauale märja ringi. Nool tabas märklaua välimist ringi. Ta silmi ümbritsevad sinakad ringid, tal on tumedad, mustad ringid silmade all. Tüdruk astus lambitule ringi. Kaklejate ümber on suur ring tühja maad. Trekisõitjad võistlesid 333,33 meetrisel ringil 'ringrajal'. || (kellestki v. millestki moodustatuna v. moodustununa). Tüdrukud võtsid kätest kinni ja tegid ringi. Mind lükati mängijate ringi sisse. Seisti, tantsiti ringis. Kirstu ümber kogunes leinajatest ring. Uudishimulike ring tõmbus kukkunu ümber koomale, kokku. Mehed istuvad ringis ümber lõkke. Mustlased magasid vankritest moodustatud ringi keskel. Heegelda veel viis ringi! Taime varrel on karvakestest ring. Mõned seened kasvavad suur(t)e ringi(de)na. *Sa tulid läbi valge õilmemöllu, / mis sädeles kui liblikate ring. M. Under. || (sõõrjas) piiristatud ala, millel võisteldakse. Kettaheitja, kuulitõukaja libises märjas ringis. Poksivõistluste finaalis kohtusid ringis Aasia nahkkindamehed omavahel.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, kardi|ring, lambi|ring, pool|ring, tule|ring, valgus(e)|ring, veering; inim|ring, istujate|ring, kivi|ring, laste|ring, seene|ring, tantsijatering; (ketta)heite|ring, (kuuli)tõuke|ring, nöör|ring, poksi|ring, vasaraheitering.
3. ringjoone vm. (seda meenutava) suletud kõverjoone kujuline liikumine, tiir; pööre. Tegin ringi ümber tiigi. Hunt teeb laagri ümber ringe. Poiss jooksis paar ringi ümber maja. Kotkas tiirleb suures ringis oma endise kodu kohal. Tegime tantsupõrandal mõne ringi. Tantsijad lähenesid ringiga uksele. Päike on teinud kolmveerand ringi ümber maja. Jalgratturid läbisid ringrajal kümme ringi. Ta läks viiendale ringile kaheksandana ja püsis sel kohal viimase ringini. Viimane jooksja on ringi võrra teistest maha jäänud, on ringiga sisse saanud, lasknud enesele ringi sisse teha. Suusamatka marsruut plaaniti suletud ringina: nii start kui finiš asusid Aegviidus. Tramm sõidab uuele ringile (ringliinil). Kolm kombaini müristavad põllul ringe teha. Kündmine läks iga ringiga aina vaevalisemalt. Võtit sai keerata ainult kolmveerand ringi. Keerasin end pool ringi ukse suunas, tegin kanna peal ühe ringi. Käte, jalgade ringid. Peremees tegi oma maadele ringi peale 'käis oma maad läbi'. Tegime suvega Eestile mitu ringi peale. Õllekapp teeb veel ühe ringi 'käib seltskonnas käest kätte'. Viinaklaas lasti esimesele ringile. Mul on kaardid kaasas, teeks mõned ringid (kaardimängu kohta). Ülemuse juubeliks klapiti kümnene ring 'korjati seltskonna igalt liikmelt kümme krooni (rubla vm.)'. Tellisin ringi 'kõigile lauasistujatele' topeltviskit. *Mõnes korteris tegid toad ringi. Kui käisid mööda tube, siis jõudsid tagasi sinna, kust olid alustanud. M. Unt. | piltl. Mõtted tegid suuri ringe. Ta ei saanudki enne eksamit kogu materjalile ringi peale tehtud 'kogu materjali kord läbi loetud'. || kontroll-, jalutus-, ringkäik (1. täh.) Valvur, arst, komandant on oma igaõhtusel ringil. Meister nägi õhtuse ringi ajal, et töödega valmis ei jõuta. Postiljon sõidab oma ringi mootorrattaga. Viljapeksumasin jõudis ringiga 'tööjärjega' meie tallu. Tegime õhtul linnas pika ringi. Priit armastas jalgrattal kaugeid ringe teha. *Tema läks ühel õhtul hobust kopli viima ja tegi seal väikese ringi, et vaadata, kas aed igal pool korras. A. H. Tammsaare. || liikumine mitte otse, vaid kaare- v. silmusekujuliselt (kellestki v. millestki mööda). Tee oli suletud ja pidime tegema ringi Leppneeme kaudu. Otse ei saa, tuleb pikk ring teha. Nägin musta kassi ja tegin ringi. Hullu Juhani majast mindi suure ringiga mööda. Ema läks läbi elutoa ringiga kööki. Isa tuleb ringiga kõrtsi kaudu koju. Sõitsime kõige pikemat teed pidi, linnas ringe tehes. Jäljed tegid ringe ümber põõsaste. || kulgemine algusest lõpuni, tsükkel; kulgemine nii, et naastakse algusesse. Päev sai oma ringi täis. Vanaisa maine ring on lõppenud. Kirjanik on ringiga jõudnud oma noorpõlve ainevalla juurde. Mõiste defineerimisel ei tohi tekkida loogilist ringi 'ühe mõiste defineerimist teise kaudu, mis omakorda on arusaadav defineeritava mõiste kaudu'. *Elust osasaamise eest, oma ringi kaasategemise eest tuleb taluda ka paratamatuid vaevu.. E. Nirk. *Minu isa oli pärit maalt .. nüüd olin mina [= poeg] taas tagasi, et alustada uut ringi. M. Traat. || piltl (väljapääsuta, muutusteta olukorda märkivana). Ravimite valel kasutamisel tekib surnud, nõiutud, katkematu ring: arstim ise tekitab haigust, mille vastu tuleb omakorda rohtusid võtta. Tuli pidada lisamatš, sest turniiril tekkis surnud ring. *Kõik tõmbub iseendasse rulli, sulgub. Suletud ring. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, aja|ring, au|ring, ava|ring, elu|ring, finiši|ring, hoo|ring, jalutus|ring, karistus|ring, karjatamis|ring, käe|ring, käte|ring, künni|ring, lennu|ring, nõia|ring, pea|ring, piima|ring, pool|ring, puusa|ring, päeva|ring, päikese|ring, pöia|ring, pööramis|ring, pöörde|ring, randme|ring, ratta|ring, sajandi|ring, staadioni|ring, sõidu|ring, tantsu|ring, tirel|ring, trahvi|ring, täis|ring, valsi|ring, voolu|ring, võnke|ring, võre|ring, võtmering.
4. spordivõistluse (sageli võistluse sarja) üks järk (mille vältel näit. kõik võistkonnad mängivad turniiril omavahel üks kord läbi). Korvpallurid lõpetasid meistrivõistluste esimese ringi viie võidu ja kuue kaotusega. Väravpalluritel on kolmandast ringist peetud neli kohtumist, ent teisest ringist üks mäng pidamata. Esimese ringi neli viimast teise ringi ei pääsenud. Tennise karikavõistlustel võitis Ungari esimeses ringis Soomet ja läks teises ringis kokku Rootsiga. Lauatennises kaotati juba esimeses ringis. Maadleja võitis teises ringis ja sai veerandfinaali. || (üldisemalt mingi tegevuse ühe etapi kohta). Arutati mitmendat ringi, kuidas asja lahendada. Käsikiri on esimest ringi toimetatud. Peenrad on juba teist ringi üle käidud 'kitkutud, hooldatud'.
▷ Liitsõnad: ava|ring, eel|ring, kaotus|ring, miinus|ring, plussring.
5. miski tervikut moodustav, koos v. ühtsena käsitletav: kogum, hulk; keskkond; seltskond vms. Probleemide ring laieneb, suureneb, avardub. Arutluse all oli maksudega seotud teemade ring. Määratle oma võimaluste, harjumuste, kohustuste ring! Bioloogia ei kuulu mu huvide ringi. Teadmiste ringi saab alati laiendada. Esimehe volituste ring on määratud põhikirjaga. Elu veeres argikohustuste ringis. Oma kannatuste ringi sulgunud naine. Kunstnik, kes rikastas graafikatehnikate ringi. Tema jaoks on ärimaailm tundmatute elunähtuste ring. Põõrdusin oma mõtete ringi tagasi. Poiss kasvas üles isa radikaalsete vaadete ringis. Kippusin kodunurga kitsast ringist kaugemale. Ta huvid piirdusid poe ahta ringiga. Kodu – õpingud – töö oli ring, millest ta pääseda ihkas. Ajakirja autorite, lugejate ringi üritati laiendada. Seadus suurendab pärijate ringi. Esimese. teise ringi pärijad. Kingsepa kundede ring on kitsenenud. Ta elab kapseldununa muusikute kitsasse ringi, on tuntud inimene kunstnike ringis. Nii huvitavate vestluskaaslaste ringist oli kahju lahkuda. Ta kuulub presidendile lähedaste inimeste ringi. Lobiseti niisama sõprade ringis. See tõotab tulla kohviõhtu kitsamas ringis, peoõhtu valitud ringile. Klubisse võeti liikmeid üksnes tuntud inimeste ringist. Perekond on minia oma ringi vastu võtnud. Vanad olijad üritasid uut meest oma ringi tõmmata. Koduses, perekondlikus ringis on ta jutukas. *Te ringi, laulikud, ma tahan astu. H. Visnapuu. || ‹hrl. pl.› ringkond. Uudis levis ülikooli ringides kulutulena. Neis ringides peetakse haridusest lugu. Ta liikus kirjandushuvilistes ringides, oli pealinna ringides omainimene. *Suudlust hindavat tean kõrgemaidki ringe: / me kuninganna käest me õnnelikem lord / sai ükskord kah seks loa! J. Kross (tlk). || (inimeste harrastusliku, erialase, poliitilise vms. ühendusena:) selts, klubi, ühing. Kodu-uurimise, kujutava kunsti, ajaloo, raadiotehnika ring. Osavate käte ring. Noorte loodussõprade ring. Raskejõustiku harrastamise ring. Ühineti ringi, organiseeriti, asutati ring. Tahaks mõnest ringist osa võtta. Klubis töötab 16 ringi. Ringi juhataja. Teaduslik ring. Marksistlikud ringid. Usulised ringid. Illegaalne ring. Ta kirjutas uurimuse neopositivistide Viini ringist.
▷ Liitsõnad: huvide|ring, ideede|ring, jutu|ring, külaliste|ring, küsimus(te)|ring, lugejate|ring, mõju|ring, mõtte|ring, nähtuste|ring, perekonna|ring, probleemi(de)|ring, silma|ring, sõprade|ring, sõprus|ring, teema(de)|ring, tunnetus|ring, tutvus|ring, vestlus|ring, äriring; aine|ring, ajaloo|ring, balleti|ring, draama|ring, eriala|ring, esperanto|ring, esteetika|ring, estraadi|ring, filmi|ring, foto|ring, harrastus|ring, huvi(ala)|ring, isetegevus|ring, karskus|ring, keraamika|ring, kino|ring, kirjandus|ring, kodundus|ring, koreograafia|ring, kultuuri|ring, kunsti|ring, käsitöö|ring, laste|ring, laulu|ring, liiklus|ring, looduskaitse|ring, lugemis|ring, male|ring, mudilas|ring, muusika|ring, näite|ring, piibli|ring, poliit|ring, psühholoogia|ring, raadio|ring, rahvatantsu|ring, raskejõustiku|ring, spordi|ring, sõnakunsti|ring, taidlus|ring, teadus|ring, tehnika|ring, töölis|ring, vaidlus|ring, võimlemis|ring, õmblus|ring, õpilas|ring, õpi|ring, õppering.

ringi
I. ‹adv›
1. suletud kõverjoone kujuliselt ümber oma telje v. keskpunkti, ümber mingi keskme, ringjoone vm. sellelaadse, ringiratast; (mõnikord esineb pöörlevat v. tiirlevat liikumist väljendava verbi tähendust rõhutavalt). Karussell käib ringi. Rattad võtavad poris tühjalt ringi. Poiss ajab vänta ringi. Vana mehhanism ei jaksa enam osuteid ringi ajada. Kruttisin nuppu ringi, aga õiget jaama kätte ei saanud. Tüdruk keerutab end ringi nagu vurr. Laps ei saa võtit lukuaugus ringi keeratud. Maakera käib ringi. Rakett lendab ümber Maa ringi. Segasin lusikaga tassis ringi. Võikast jutust hakkas toit suus ringi käima. Veri ei taha enam hästi ringi käia. Terve tunni istusid mehed ringi ümber lõkke. Skulptuurid paiknesid ringi ümber purskkaevu. Suits, edu pani pea ringi käima 'pööritama'. Tuba käib silmade ees ringi. *Kui pääseksime kuidagi maakera ringjooksust, siis satuksime kuhugi teise ringjooksu, sest siin ilmas jookseb kõik ringi. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ratasringi.
2. teistpidi, 180 kraadi, ümber. Pööras end kannal(t), kanna peal(t) ringi ja jooksis tuldud teed tagasi. Aidake haige ringi keerata! Buss pööras lõpp-peatuses ringi. Kohvik on kinni, tuleb otsad ringi pöörata (ja koju minna). Keerasin tooli ringi ja istusin teiste poole kuklaga.
3. ‹verbi laiendina› siia-sinna, siin-seal, mitmes suunas ja/v. paigas, ilma selgema sihita, niisama. a. (liikumist väljendava verbiga). Käisime mitu tundi linnas ringi. Kus see poiss küll ringi jalutab, hulgub, longib, luusib, kolab, kondab? Nad ekslesid mitu tundi metsas ringi. Meile meeldib rannas ringi uidata. Õpetaja kõnnib pingiridade vahel ringi. Mis sa käid nii mossis ringi! Eit tatsab, tuiab, tammub, komberdab, kaperdab, sõelub, seerib hoovil ringi. Joodik kakerdab küla peal ringi. Näe, kus hilpab poolpaljalt ringi. Kutsikas hüppab, kargab, lippab, silkab, tormab, tuiskab rõõmust ringi. Kass hiilib keldris ringi. Poisikesed lasevad, tõmbavad suvi otsa lühikestes pükstes ringi. Olen terve päeva dokumentidega ringi jooksnud. Vaimud liiguvad öösiti ringi. Nahkhiired vuhisevad pööningul ringi. Meie küla kalurid seilavad võõrastes vetes ringi. Talle meeldib ringi rännata. Naabrimees ajab mööda laatu ringi. Igasugused mõtted liiguvad peas ringi. Pilk jookseb, eksleb ringi. Pilgud, silmad hulguvad ringi. Ta kõnnib üha mu mälestustes ringi. Maal käivat rõuged ringi. Käivad ringi jutud, et.. || käest kätte; igaühele. Pudel käib ringi. Mehed lasevad viinal ringi käia. Lase kappa ringi käia! Perenaine pakub puuvilju ringi. Liud ulatati ringi. b. ((liikumisega seotud) tegevust väljendava verbiga). Ema askeldab, toimetab, talitab köögis ringi. Tuhlasin kapis, sorisin sahtlis, sobrasin taskus ringi. Pimedas tuli käsikaudu ringi kobada. Koer nuusib, nuhib aia ääres ringi. Vend lakub ja looderdab päevad läbi ringi. Tüdrukud hullavad niisama ringi. Oma hoovis võin ringi lärmata palju tahan. Sead künnavad põllul ringi, püherdavad lombis ringi. Tuul sasib puude vahel ringi. c. (kergemeelsust v. kõlvatust väljendavates püsiühendites v. sellesisulise verbi tähendust rõhutavalt). Plika on hakanud meestega ringi tõmbama. Ats tõmbab libudega küla peal, mööda linna, ööd läbi ringi. Ajad niikaua ringi, kuni lapse saad. Naabri noorik laseb poistega ringi. Hilberdab, liperdab, mehkeldab kõigiga ringi. Jumal teab, kus Mann ringi hoorab, aeleb.
4. ümberringi, igal(e) pool(e), kõikjal(e). Vaatas tühjas toas ringi. Hiir pistab nina urust välja ja piilub aralt ringi. Heitsin, viskasin pilgu ringi. Leskmees vaatab uue naise järele ringi 'otsib uut naist'. Kuulab ringi, ega sulast saadaval pole. Ringi õitsevad puud. Aegamööda kustuvad ringi kõik tuled. *Keeb ringi elu: linnud sädistavad, / aprillipäike mängib akendel.. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: ümberringi.
5. ringiga, kaarega, mitte otse. Teede lagunemise ajal tuli Kauksi kaudu ringi sõita. Ringi minnes on teekond palju pikem. Ta käib sellest majast suure kaarega, kauges kaares ringi. Sõitsime kalmistu ümbert ringi. Miks otse minna, kui ringi saab.
6. ümber, uuesti üle: teistsuguseks, teise kohta vms. Laev, vana koolimaja ehitati ringi. Tegin kogu töö ringi. Olen asja ringi mõelnud. Asjaajamine korraldati ringi. Vana hobust ringi ei kasvata. Kirjuta see harjutus puhtalt ringi! Tõlk pani mu jutu saksa keelde ringi. Mitu tonni kala kallati ringi. Ta paigutas mööbli ringi.
7. püsiväljendina koos käima-verbiga: kohtlema, ümber käima. Ta ei oska inimestega ringi käia. Ära käi raamatutega nii lohakalt ringi! Lapsed käisid tulega hooletult ringi.
8. hrv (ajaliselt:) läbi, mööda, otsa. *.. kaks suve sai ringi ja uuesti kiskus miski vastupandamatult jälle sinna tagasi. K. Tamberg. *Pudenes rahakopikatki, ja hoolikalt arvestades elati aasta muretult ringi. E. Tennov.
II. ‹postp› [nom part] läbi, kestel. Puhkemaja töötab aasta ringi. Neil oli värske kala aasta ringi laual. Ta põdes nädalaid ringi. *Sa vahid raamatusse aastad ringi.. A. Kaal.

ringima ‹42›

1. ringlema, ringe (3. täh.) tegema, ringi käima. Veri ringib organismis lakkamatult. Jahimees kõndis metsas ringides kodu poole. *Esimene mulje on niivõrd masendav, et pea hakkab ringima ja nutt kipub kurku. O. Luts.
2. hrv ringiga ümbritsema. *Silma torkavad [kaardil] kaks punasega ringitud kohta.. V. Juhkum.

ringi|ratast ‹adv›

1. ringjooneliselt, ringe (3. täh.) tehes; ringis, ringina. Koer jookseb keti otsas ringiratast. Lapsed pidid saalis ringiratast jalutama. Sõdurid marsivad platsil ringiratast. Rakett kihutab ringiratast ümber maakera. Rahvatantsijad vihuvad ringiratast polkat. Paat tiirles keerises ringiratast. Ta haaras tüdruku sülle ja keerutas teda ringiratast. Eksisime ära ja kõndisime metsas ringiratast. Taevas ja maa käisid silme ees ringiratast. Moed käivad ikka ringiratast. Meeste hulgas käib puskaripudel ringiratast 'käest kätte'. Istuti ringiratast toolidel, kükitati ringiratast maas. *.. seekord sina, järgmisel laupäeval kütab naaber [sauna], ja nõnda ringiratast... A. Kaal. || siia-sinna, (kuid algusse naastes). Ta pilk käib otsivalt ringiratast. *Ega sa teagi, ma lasen juba mitu pikka aastat maad mööda ringiratast. A. Liives.
2. ümberringi, ringi (4. täh.) Ringiratast pole ühtki veesilma. Maailm on ringiratast sõdasid ja vaenu täis. *Esimese maailmasõja ajal elanud siin .. sunnitöölised ja kaugel ringiratast ei tundnud teekäijad end julgeina. O. Tooming.
3. ringiga, ringi (5. täh.) *Ringiratast lähenes Otu ettevaatlikult hoonetele. O. Tooming.

ringi|sõit
ringi (3. täh.) sõitmine; ringiga, mitte otse sõit. Nautisime ringisõitu Lõuna-Eestis täiel rinnal. Ringisõit oleks võtnud palju aega ja otsustasime otse minna.

rõngas|rist
ringiga ümbritsetud rist; sellekujuline hauarist, ratasrist. Kabeli juures on rootsiaegsed kustunud kirjaga rõngasristid.

ringi sõitma

1. siia-sinna, mitmes suunas sõitma. Meremehena sõitis ta vend hulk aastaid mööda maailma ringi. *See oli kastmisauto, mis öösel ringi sõitis ja tänavaid puhtaks pesi. J. Saar.
2. halbade teeolude, teeparanduse vm. tõttu teist (pikemat) teed sõitma, ringiga sõitma. Vastse-Kuuste lähedal tuli meil tee remondi tõttu kuus kilomeetrit ringi sõita.

väljalangemis|sõit
sport sõit, kus iga ringiga langeb viimane välja (näit. trekisõidus)

ümber
I. ‹postp prep› [gen]
1. osutab millegi kui keskpunkti suhtes ring- v. pöörlemisliikumisele. a. ‹postp› Maa tiirleb Päikese ümber. Käis paar ringi maja ümber. Mis sa tiirutad minu ümber? Tuks keerles nagu meeletu poisi ümber. Jooksjad tegid järve ümber ringi. b. ‹prep› Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Kosmoselaev tegi mitu tiiru ümber Maa. Algas teekond ümber maailma. Võistlejatel tuli joosta mitu ringi ümber staadioni 'staadioni ringrajal'. Keerutas hooga vasarat ümber pea 'pea kohal ringe tehes'. || osutab millelegi, millest kaarega möödutakse. Sõudsime paadiga ümber maanina. Tuli ümber lauaotsa minu juurde. See pood on meist ainult ümber nurga 'tänavanurga taga'. || ümber nurga piltl kaude, mitte otse. Sellest räägiti ümber nurga, vihjamisi. Lähenes probleemile ümber nurga. Ütle otse, mis sa hiilid ümber nurga! *Asi puutub küll Tammsaaresse kaunis ümber nurga .. H. Tarand.
2. midagi v. kedagi ümbritsevasse asendisse. a. ‹postp› Seo see pael endale käe ümber. Lõi käed jämeda paku ümber ja püüdis seda tõsta. Tegi noorte istikute ümber pulkadest aia. Lapsed jooksid vanaema ümber kokku. Poisid kogunesid tiheda ringina kandlemängija ümber. Boa lööb end saaklooma ümber keerdu. Lapse suu ümber ilmus nutuvõru. *.. ja samal hoobil lõid tuliste rebaseraudade välkuvad vibud mehe sääre ümber kinni ning pigistasid pööraselt. F. Tuglas (tlk). b. ‹prep› Heitis mulle käed ümber kaela. Keeras endale sideme ümber käsivarre. Lõi käed ümber puupaku ja püüdis seda tõsta. Istus ja asetas käed ümber põlvede.
3. midagi v. kedagi (sõõrina) ümbritsemas; ümberringi. a. ‹postp› Laua ümber istus mitu meest. Noorrahvas seisis kiige ümber. Poistekamp oli oma peamehe ümber kobaras koos. Seisti ringis kõneleja ümber. Omaksed seisid vaikselt lahkunu puusärgi ümber. Maja ümber on väike iluaed. Lätte ümber kasvab kõrge rohi. Viljapuude ümber on kastmiseks rennid. Tal oli seljas tihedasti keha ümber liibuv kleit. Kaela ümber oli pärlikee. Lamas asemel, jalad kõveras ja käed põlvede ümber. Vanaisa suu ümber lehvis kerge naeratus. Selle naise ümber oli mingi salapärasuse loor. Maja ümber valitses vaikus. Minejate ümber oli pime öö. Avas silmad, kuid ei taibanud äkki, mis tema ümber toimus. *.. kaks versta õhtu pool seisab Sauga jõe ääres Sauga mõis ja tema ümber laialine Sauga vald. E. Aspe. b. ‹prep› Istusime kõik ümber suure laua. Kükitasime kolmekesi ümber lõkke. Seisime sõõris ümber matkajuhi. Ümber puutüvede on põimunud liaanid. Kitsas kleit oli ümber keha nagu tupp. Meestel oli punane lint ümber käsivarre. Istus kivil, käed ümber põlvede. Lapsel oli nutuvõru ümber suu.
4. askeldamas, tegevuses, liikumas millegi v. kellegi läheduses v. juures. a. ‹postp› Ema korraldas midagi pliidi ümber. Kalamaimud sagivad toidukübemete ümber. Liblikas tiirleb lille ümber. Ärimaailmas jätkus tants kuldvasika ümber 'mammonajaht'. Vanas tares koondus kogu elu külmal ajal reheahju ümber. Põgeniku pea ümber vihisesid kuulid. Laps keerles ema jalge ümber. || kellegi tähelepanu, soosingut võita püüdes temaga vestlemas, tema eest hoolitsemas jne. Ilus poiss, tüdrukud aina lipitsesid tema ümber. Ats keerles kogu õhtu Viivi ümber. *Tüdrukud olid igalpool nagu mesilased Andrese ümber .. A. H. Tammsaare. b. ‹prep› Inimesed askeldasid ümber autode. Mesilased lendlesid ümber taru. *Ta mõtted ringlesid ümber Simuli .. O. Tooming.
5. ‹hrl postp› osutab koondumisele millegi v. kellegi kui keskuse v. suunaandja juurde. Ajalehe ümber kogunes peagi kindel lugejaskond. Isamaaliselt meelestatud haritlased koondusid Eesti Kirjameeste Seltsi ümber. *Tallinna linnakonsistooriumi ümber koondusid kõik Põhja-Eesti protestantlikud kogudused .. E. Siirak.
6. ‹postp› osutab millegi (v. kellegi) keskpunktiks olekule (jutuajamistes, vaidlustes, sündmustes jne.). Jutt keerles kalapüügi ümber. Tal pole ka midagi uut kõnelda, jorutab aina ühe ja sama asja ümber. Ilmunud raamatu ümber käisid esialgu tulised vaidlused. Jagelus käis päranduse ümber. Seadusemuudatuse ümber oli palju kära. Noormehe mõtted liikusid sageli koduste ümber: kuidas nad elavad ja toime tulevad? Teose sündmustik koondub Mahtra sündmuste ümber. *Ta on ilma teenistuseta, ta on vaene, tema nime ümber on tehtud halba kõmu .. J. Kärner.
7. (arvuliselt:) umbes, ringis. a. ‹postp› Kohale tuli üksnes paarikümne inimese ümber. Naisväge oli kartulipõllul nii tosina ümber. Ajalehel oli tellijaid tuhande ümber. Puuliike on Taheva pargis 50 ümber. Sel teemal on temalt ilmunud veerandsaja kirjutise ümber. Räime võis paadis olla paarisaja kilo ümber. Aastaid võis naisel olla kolmekümne ümber. Jaak oli viiekümne ümber vanapoiss. Mehe kadumisest on juba nädala ümber mööda läinud. Põldu oli talul 30 hektari ümber. Koolimajani oli meilt maad poolteise kilomeetri ümber või veidi rohkemgi. Käre külm püsis mitu päeva neljakümne kraadi ümber. Päikesetõusuni on veel jäänud poole tunni ümber. b. ‹prep› hrv. *Ümber kümne kilomeetri matkanud, istume rukki äärde puhkama. E. Ellor.
8. ‹postp› (ajaliselt:) paiku, ringis. Kell võis kuue ümber olla, kui ta hommikul koju jõudis. Aeg võis olla südaöö ümber ja kõik magasid. Lõuna ümber muutus laadal elavamaks. Jaanipäeva ümber on ööd kõige lühemad. Käsu Hans suri 1715. aasta ümber. See võis toimuda umbkaudu sajandivahetuse ümber.
9. kestel, läbi, ringi. a. ‹postp› *.. siis teevad nad selle ilma maata hurtsiku eest mõisale jälle päevi – mees ühe päeva nädalas aasta ümber, naine kaks päeva nädalas jüripäevast mihklipäevani .. E. Vilde. b. ‹prep› *Buenos Aireses on ümber kogu aasta soe. H. Sergo. *.. nad [= käbilinnud] hauvad poegi ümber aasta, nii talvepakases kui suvesoojuses. K. Põldmaa.
10. esineb fraseologismides, näit.:. Nagu kass ümber palava pudru, palava pudru ümber käima. Kedagi ümber sõrme, sõrme ümber mässima.
II. ‹adv›
1. oma telje v. keskpunkti suhtes ringjoone v. kaare kujuliselt ringi. Ajab käsikivi, käia ümber. Vesi ajab vesiratast ümber. Ajas kohviveskit vändast ümber.
2. ümbritsevasse asendisse, (ringina) ümbritsema. Tegi krundile aia ümber. Karjamaale oli vaja ainult traat ümber vedada. Õunapuudele oli vaja talveks õlgi ümber panna. Pani raamatule uue paberi ümber. Iidsele kindlusele on aastasadadega linn ümber kasvanud. || (riietusesemete katteks võtmise v. selgapaneku kohta). Kui sul külm hakkab, võta endale suurrätt või mantel ümber. Saanis seati lastele veel tekke ja rätikuid ümber. Vanaperemeeski võtab õue minnes kasuka ümber. Võttis endal pintsaku seljast ja pani lõdisevale poisile ümber. Pane endale ka veidi paremad hilbud ümber! Sa ju läbimärg, mine pane endale kuivad riided ümber! || (millegi v. kellegi suhtes ringina ümbritsevasse, piiravasse seisu asumise kohta). Vaenlane piiras linna, lossi ümber. Metsas redutavad mässajad piirati ümber. Põgenikud leidsid, et nad on ümber piiratud. Vaenlane püüdis taganevat väeosa ümber haarata. *Meid võeti [jurtades] sõbralikult vastu, piirati ümber, puistati üle küsimustega. H. Kiik (tlk).
3. ümbritsemas, ümberringi. Maja läheb remonti, tellingudki juba ümber. See oli väike lagendik, ümber kasvas tihe mets. Seisatas ja kuulas: ümber oli kõik vaikne. Ei ühtki elavat hinge, ümber ainult lumi ja jää. Alustas kõnet, peagi oli rahvast murdu ümber. || (riietusesemete katteksoleku kohta). Naistel olid hommikumantlid ümber. Tuli naabertalu perenaine, suurrätt ümber. Kõigil olid pühade ajal paremad hilbud ümber. *Alati on tal midagi värvilist seljas ja ümber, harilikult kollast ja punast ka keset talve. A. Mägi.
4. liikudes, askeldades siin-seal, eri paigus ringi (sageli ilma kindla eesmärgita). Longib, hulgub niisama ümber, tööd ei tee. Kolab mööda linna ümber. Poissi pole näha, aeleb vist jälle kusagil ümber. Keegi luusib siin meie kandis ümber. Sõideti mööda laatu ümber. Lapsed hilpasid õues omapead ümber. Aeg-ajalt koperdas vanataat ka õues ümber. Püsi ometi paigal, mis sa aina tuuseldad ümber! Mis tal viga on, käib kui uimane ümber. || (kergemeelsust v. kõlvatust väljendavates püsiühendites). Kurtis, et mees ajavat tüdrukulipakatega ümber. Tüdruk päris käest ära, aeleb ümber naisemeestega. Poiss joob ja tõmbab igasuguste naistega ümber. Mine tea, kus see Kusti jälle oma topsisõpradega ümber aeleb! *Nüüd on aga nii, et kui töö tehtud, siis pirtsud-partsud selga ja killadi-kõlladi ümber tõmbama. Todaviisi elada ei saa. R. Roht.
5. vastupidisesse suunda, teistpidi, ringi. Mineja tegi paar sammu, kuid pöördus siis ümber. Pööras ukse peal sõna lausumata ümber ja läks tagasi. Pööras end istmel ümber selja taha vaatama. Käskis voorimehel ümber pöörata ja linna tagasi sõita. Pööras paadi ümber ja sõudis kaldasse tagasi. Pööras, keeras poolel teel otsa(d) ümber ja tuli koju tagasi. Autol pole siin ruumi ümber keerata.
6. (vaatamisega ühenduses:) mitmesse suunda, mitmele poole, ringi. Vaatas abiotsivalt ümber. Vaatasin kiiruga ümber, kuhu vihma eest varjule minna. Poiss piilus kogu aeg kartlikult ümber. Ma ei jõudnud veel ümbergi vaadata, kui keegi krabas mind käest. Laskis silmad saalis ümber käia, kuid ei märganud tuttavaid. *Aga sina oled nüüd siiski peremees! Vaatad muidugi ümber, kust saaks rikast naist? M. Metsanurk.
7. teise kohta, teisale, ringi. Kallas kartulid kotist ümber kasti. Hakkas sööginõusid laual ümber tõstma. Paistab, et siin on piirikupitsad ümber tõstetud. Lahkunu põrm maeti ümber Metsakalmistule. Mõne aasta pärast kolis kogu pere Põltsamaalt ümber Tartusse. Vallutajad asustasid osa kohalikku rahvast ümber teistele aladele. Väeosa paigutati ümber teise rindelõiku. Järgmises asulas istusime laevalt ümber paatidesse. Ketitasin nurmel hobused ümber. Kaup laaditi vagunist ümber autodele. Toataimi istutatakse aeg-ajalt ümber suurematesse pottidesse. Oli keelatud elektrijuhtmeid ümber paigaldada. *.. [toimetaja] soovitas nimed ümber tõsta veidi teise järjekorda. E. Vetemaa.
8. püst- v. normaalasendist pikali v. kummuli. Komistas tooli otsa ja see läks kolinal ümber. Kõrtsis läks kakluseks – lauad paisati ümber. Lehm lõi lüpsiku jalaga ümber. Ajasin kogemata kausi, kohvitassi, veepudeli ümber. Värvipott läks ümber. Ristid olid viltu vajunud, mõned ümbergi kukkunud. Ebajumalakujud tõugati ümber. Kõndis õlaga toetades heinakoorma kõrval, et see ümber ei läheks. Kipakas paat võib kergesti ümber minna. Torm oli ühe kalalaeva ümber visanud. Vaata et sa metsas rege ümber ei aja! Mees oli väsimusest ümber kukkumas. *Tuul murrab puu kas tüvest pooleks või virutab juurtega ümber. E. Maasik. || ‹koos verbiga lükkama› osutab millegi paikapidavuse, õigsuse kummutamisele. Kellegi väidet, seisukohta, arvamust ümber lükkama. Teadus on selle teooria, hüpoteesi ümber lükanud. Neid fakte polnud võimalik ümber lükata. Lükkas tunnistajate abiga kogu talle esitatud süüdistuse ümber.
9. teise külje peale, teistpidi. Künti lahmakas sööti ümber. Kaevas aiamaa juba sügisel ümber. Läks heinamaale loogu ümber keerama. Pöörab pannil lihaviile ümber. Pööras paberilehe ümber ja uuris selle teist külge. Kui ta seda kuuleks, pööraks ta end veel hauas ümber. *Harva tuli mõni kunde, laskis ümber pöörata vana mantli, kohendada kleidivolange .. E. Männik.
10. (ühenduses muutmise v. muutumisega:) teistsuguseks, teiseks, ringi. Mitmed vanad hooned on kohendatud ja ümber ehitatud. Vana tuulik ehitati ümber kohvikuks. Autojuht lülitas kaugtuled ümber lähituledele. Ema tegi vanema poja palitu noorema jaoks ümber. Vahetas raha pangas ümber. Loodab senist korterit parema vastu ümber vahetada. Tuli töölt ja riietas end kodus ümber. Töötas käsikirja põhjalikult ümber. Laulumäng on ümber tehtud operetiks. Mälu kipub sündmusi ümber kujundama. Arvutas miilid ümber kilomeetriteks. Püüdis oma elu, majapidamist ümber korraldada. Temasugust enam ümber ei kasvata. Misjonärid läksid paganaid ümber pöörama. Seda meest on raske milleski ümber veenda. Ta suutis muutunud olukorras kiiresti ümber orienteeruda. Elus on tulnud paljugi ümber hinnata. Tehnika tormiline areng sundis paljusid ümber õppima. Kõike ei saa rahasse ümber arvestada. Ta on nagu ümber vahetatud: sõbralikkusest enam mitte jälgegi. || ühest keelest teise. Raamatu on saksa keelest maakeelde ümber pannud üks baltisaksa pastor. Mõtles natuke aega, kuidas öeldut prantsuse keelde ümber panna. Püüdis kuulajaile kuidagi võõra jutu ümber panna. || oma sõnadega (edasi andes). Ma ei saa sulle kogu teost ümber jutustada, pead ise lugema. Võimatu on merehädaliste kannatusi ümber jutustada. || (nimetamisega ühenduses:) uutmoodi, teisiti, teise nimega. Paljud tänavad on ümber nimetatud. Perekonnanimede eestistamisel muutnud ta Tomsoni ümber Toompaluks. Sõjaministeerium nimetati ümber kaitseministeeriumiks. || märgib, et midagi tehakse uuesti v. üle, otsustatakse uuesti vms. Praaktöö tuli suurelt osalt ümber teha. Osa müüri tuleb ümber laduda. Ambulantsis seoti haav korralikult ümber. Mul lubati eksam ümber teha. Osa filmistseene, kaadreid võeti mitu korda ümber. Korteriühistu juhatus valiti ümber. Oli kavatsenud juurat õppida, kuid otsustas ümber filoloogia kasuks. Sa ikka tuled kaasa, ega sa ometi vahepeal ümber ole mõelnud?
11. (ajaliselt:) otsa, mööda, läbi; otsas, möödas. Tema teenistusaeg hakkab ümber saama. Tuleb jälle tööle minna: puhkus sai ümber. Kõik tähtajad on ümber saanud. Taat ütles, et tema aeg on ümber ja ta sureb varsti. *Üks tagasipöördumatu etapp oli asunikuelust ümber. K. Saaber.
12. ringiga, kaarega, mitte otse. Sellest asjast ei pääse, saa me üle ega ümber 'seda ei saa kuidagi vältida'. *Aga ämber vedeles hooviteel ja inimestel tuli sellest üle hüpata või ümber minna. A. Valton.
13. ‹koos verbiga käima› moodustab püsiühendi, mis väljendab hrl. kellegagi käitumist, kellegi v. millegi kohtlemist. a. (inimeste ja loomadega ühenduses). Nii ei tohi lastega, teenijatega ümber käia. Ülemus peab oskama oma alluvatega viisakalt ümber käia. Kes sinuga nii halvasti, toorelt on ümber käinud? Poisile tuleb öelda, et ta loomadega, hobustega paremini ümber käiks. b. (esemete, loodusvarade, aja jm. puhul). Poiss käib oma raamatutega lohakalt ümber. Õnnetus juhtus sellest, et lapsed olid tulega hooletult ümber käinud. Leivaga käis vanarahvas väga austavalt ümber. Sa oled pillaja, ei oska veel rahaga ümber käia. Maapõuevaradega on liiga priiskavalt ümber käidud. c. (mingi riista, vahendi, masina käsitsemisega ühenduses). Kas sa oskad arvutiga ümber käia? Noormehi õpetatakse sõjaväes relvadega ümber käima. *.. seda kalapüüdmise riista ei olegi, millega tema ümber ei mõistaks käia. O. Luts.

ümber|minek

1. normaalseisust külili või kummuli minek. Paadi ümberminekul uppus kolm inimest.
2. ringiga möödumine, ringiminek. Järvesopist ümberminek võttis omajagu aega.

ümberringi ‹adv›

1. kõigis külgedes, igas suunas v. täiesti ümbritsemas. Kõik majad ümberringi olid peaaegu inimtühjad. Seisin inimsummas: ümberringi naerdi ja vaieldi. Saali keskel etendati midagi, pealtvaatajad seisid ümberringi. Pikapeale kogunes inimesi ümberringi. Ümberringi oli lage stepp. Ümberringi laius avameri. Ümberringi kasvas kaski. Oli suvi, ümberringi kõik õitses. Sadas lund ja ümberringi kees tuisk. Ümberringi roostikus kihas elu: linnud olid kibedasti ametis. Ümberringi mühises tuul. Oli hiline tund: ümberringi vilkusid linnatuled. Kuulatasin, ümberringi täielik vaikus. || kõikjal lähemas v. kaugemas ümbruses. Oli sõjaaeg, ümberringi valitses viletsus ja puudus. *Hirmunult tõmbus ta oma nelja seina vahele, et mitte midagi näha ega kuulda, mis ümberringi sünnib. H. Lepik (tlk).
2. igasse suunda, igale poole. Mees vaatas uurivalt, otsivalt, kartlikult ümberringi. Heitis abiotsivaid pilke ümberringi. Vilets petrooleumilamp levitas ümberringi ainult ähmjat valgust. *Siis tõusis tihti vihane võitlus, lumi tuiskas kaugele ümberringi ja punetas voolavast verest .. F. Tuglas (tlk).
3. hrv ringiga, kaarega, mitte otse. *.. on säärane mõõdukas, räägib vaikselt ning tasakaalukalt enne ümberringi ja alles siis läheb peaasja kallale. A. Hint.

ümbertringi ‹adv›

1. igast küljest, igast suunast. Heinakuhjad olid alt ümbertringi ära katkutud. Tulekeeled limpsivad keedupotti ümbertringi. *Et küll metsad minu kodu ümbertringi piirasid, asus ta siiski väga kaunil kohal. E. Park. *Ja seal [= lossikirikus] oli ka alevist ja ümbertringi maalt vaata et tuhat inimest kirikus koos .. J. Kross.
2. mitte otse, vaid ringiga. Kahjuks tuleb minna ümbertringi. *.. hakkab kaugelt ja ümbertringi oma jutuga pihta. A. Saar.