[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 127 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

ahju|rind
reheahju suu poolne müür v. välisnurk. Ahjurinnal, ahjurinnas põles peerg. Toit oli ahjurinnale sooja pandud.

ainumaltadv
kõnek ainult, üksnes, ainuüksi. *.. et ainumalt sinule tuksumas rind! A. Haava. *Polnud nõnda puhas töö küll ainumalt vikati teha. Ka mees. V. Ilus.

rinda ette ajama vt rind

au|märk [-märgi]
eriliste teenete eest antav märk, näit. orden, medal. Aumärki andma, saama, vastu võtma, kandma. Suurel pidupäeval jagati aumärke. Kindralil rind aumärke täis.

au|raha
(hrl. endisaegne rinnas v. kaelas kantav) mündikujuline aumärk. Vana soldat – rind aurahasid ja riste täis. Oli saanud ustava teenistuse eest auraha.

avarus-e 5› ‹s

1. avar v. ääretu ruum, laiuv lagendik; kaugused. Ookeani avarused. Lõokeste lõõritus taeva sinavas avaruses. Inimene tungib maailmaruumi, kosmose avarusse. Steppide avarused. *.. kui rind avaruste õhku joob ja silmad kaugeile taevarannule kannavad .. F. Tuglas.
2. ruumiline lahedus, küllaldane laius v. suurus. Heledad tapeedid ning laiad aknad annavad toale avarust. Tahab, et kuuel, mantlil oleks avarust. Kannab vanu kingi nende avaruse pärast.
3. piltl mitmekülgsus, laiahaardelisus. Silmaringi, mõistuse, teadmiste avarus. Ülikoolilinna vaimne avarus.

dekoltee15› ‹s
sügav kaelaväljalõige naisterõivastel. Dekolteega kleit, pluus. Sügav, avar, suur, julge dekoltee. || sügava kaelaväljalõikega paljastatud kael, õlad, rind, selg. Naise alabastervalge dekoltee.
▷ Liitsõnad: seljadekoltee.

ees
I.adv
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kauguses, eespool; ant. taga. Tema sammus ees, mina järel. Kes seal ees läheb? Üks jooksja oli teistest tublisti ees. Vange viidi, püssimehed ees ja taga. Kari tuli koju, Punik kõige ees. Paatidest oli kord üks ees, kord teine. Ta lükkas käru ees. Poiss ajab lehma ees. Ees on tee hange tuisanud. Mis seal ees sinetab? Ees paistis jõgi. || (kehaosa asendi kohta). Poiss hüppas pea ees vette. Surnu kanti välja, jalad ees. Astub uhkelt, rind ees. Harjutuse algasendis on käed ees. Tal on juba kena kõhuke ees. *Aleksandri lõug oli sõjakalt ees ja kulm kortsus. E. Maasik.
2. esiküljele kinnitatud v. asetatud, esiküljel v. selle läheduses (oma otstarvet täitmas v. selleks valmis). Perenaisel on põll ees. Poisil oli lips ees. Kuuel on kõik nööbid ees. Tal on prillid ees. Meestel olid maskid, valehabemed ees. Uksel on riiv, kang, taba ees. Akendel on luugid ees. Majal on aknad ees. Kardinad, eesriie on ees. Ta istus laua taga, raamat ees. Autot, bussi ei ole veel ees. Loomadel on heinad ees. Tal oli muhe, lahke nägu ees 'tal oli muhe, lahke nägu'. *Mees ise on mats, sõidab sõnnikuvankriga, aga hobune ees sajarublane. F. Tuglas.
3. segamas, takistamas, tüliks. Puu oli tee peal risti ees. Vana koli, ämber on asjata tüliks ees. Ära seisa ukse peal, vahekäigus ees! Oled mul igal pool ees. Koerad olid jalus ees. *.. kellele oleks veel vaja minu armastust, ma olen ju ilmas veel ainult tüliks ja risuks ees. A. H. Tammsaare.
4. varem kohal, varem olemas. Mul seal mitu tuttavat ees. Mind ei ole seal keegi ees ootamas. Pööningul on juba ennegi igasugust koli ees. *Kiilu on ikka kõige kergem sinna lüüa, kus pragu ees .. R. Sirge. || kõnek enne vastuvõtul, jutul, aru andmas, kontrollitavana vms. Kas direktori juures on keegi ees? *Doktor Trapets on ennegi end oodata lasknud. „Tal on keegi ees,” sosistas paks vanatädi mulle ust avades .. L. Promet.
5. kohtus arutlemisel; kohtuprotsessil. See asi on juba mitu korda kohtus ees olnud. *Mehed käisid mitu raksu [kohtus] ees ja kogu asi leidis põhjaliku valgustuse .. A. H. Tammsaare.
6. (ajaliselt) tulemas; kavatsusel, teoksil. Ees on heinaaeg. Küll ma puhkan, suvi ees. Ehk jõuab, pikk päev ees. Sul elu, paremad päevad alles ees. Neid ootab ees õnnelik tulevik. Ees on veel palju raskusi. Ees seisid lahingud. Poisil on ajateenistus alles ees. Ees on tähtis nõupidamine. Selle artikliga on veel rohkesti tööd ees. Tal on suur tehing, tähtis käik ees. Mis sul täna õhtul ees on?
7. (seoses mingi tegevusega:) eelnevalt, enne teisi. Ta teeb kõik järele, mis teised ees teevad. Ta ütles sõnad ees ja teised kordasid kooris järel. Kuidas isa ees, nõnda poeg järel. Hakka ees minema, küll mina tulen varsti järele. Kes ees, see mees.
8. arengult, edasijõudmiselt kaugemal eespool. Suure kirjanikuna käis ta oma ajast ees. Võimete, teadmiste poolest on ta minust ees. Naabrid on töödega meist tublisti ees. Nemad on igas asjas meist ees. Aastate poolest pole ta minust kuigi palju ees, kuid näeb vana välja. *Pikkuselt oli ta ligemasti pea jagu Tiinast ees .. A. H. Tammsaare. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ette jõudnud. Küll sa jõuad, meie kell on ees. Kell on viis minutit, tervelt pool tundi ees.
9. hrv käsutada, käealusena, käsu peale tegijana. *Aga nüüd on juba taluperemehi, kes vanemate käest varandust on pärinud, kes perenaisele tüdruku ees jõuavad pidada ... A. Kitzberg.
10. kõnek (males:) löödavana, tule all. Vigur, ratsu on puhtalt ees.
II.postp› [gen]
1. millestki, kellestki eespool, esikülje v. liikumise suunas; ant. taga. Ta sammus minu ees. Maja ees on aed. Auto peatus ukse, kaupluse ees. Jaama ees on väike väljak. Istus peegli, kamina ees. Nad seisid maali, Euroopa kaardi ees. Noorpaar seisis altari ees. Nende ees laiusid viljaväljad. Hoiab kätt silmade ees. Esikoha võitis Tal Kerese ja Spasski ees. Tal oli minu ees kenake edumaa. Meie ees seisavad suured ülesanded 'meil on täita suured ülesanded'. || hrv (ajaliselt). Orjalapse ees seisid mure- ja nutupäevad.
2. millegi küljes, millegi esiküljel (oma otstarvet täitmas). Kardinad, luugid on akna ees. Võti on ukse ees. Prunt, tropp augu ees. Hobune on vankri, saani ees. Härjad astusid laisalt adra ees.
3. kellegi juuresolekul, nähes v. kuuldes. Tunnistasin seda kõigi ees. Rääkis sellest koosoleku ees. Esines selle teadaandega ajakirjanike ees. Laps häbenes võõraste ees. Poissi kiideti kooli, klassi ees. Ei julge ülemuse ees suudki lahti teha. Ta armastas teiste ees kiidelda oma vägitegudega. Ta tegi seda minu silme ees 'minu nähes'. || kellegi küsitletavana, kellelegi seletusi andmas vms. Mehed käisid mitu korda kohtu ees. Kaitses erialanõukogu ees väitekirja. Õpilane vastas komisjoni ees.
4. kasut. osutamiseks isikule, olendile v. nähtusele, kelle v. mille suhtes midagi tehakse v. toimub. Õpilane vabandas õpetaja ees. Ta püüab end minu ees heana näidata. See oleks enese alandamine vastase ees. Mul ei ole sinu ees saladusi. Müts maha niisuguse mehe ees! Mul on kohustusi kollektiivi ees. Pean täitma oma kohust isamaa ja rahva ees. Toimkond on vastutav seltsi juhatuse ees. Tal on suuri teeneid ühiskonna ees. Olen süüdi, võlglane nende ees. Mul on piinlik, häbi teiste ees. Ma ei taha sinu ees narri seisukorda jääda. Ei saanud jagu kartusest võõraste ees. Hirm teadmatuse, ohtude, surma ees. || millegagi, kellegagi võrreldes. Tal on sinu ees mõningaid eeliseid.
5. vaatekohast, vaatevinklist, seisukohalt, arvates. Ära tee end maailma ees naeruks! Seaduse ees on kõik võrdsed. *Aga poisil on mõisas hea eestkostja, kelle sõna nii vana kui noore paruni ees maksab. E. Vilde. *Tiina on tema silmis ilus tüdruk ja muu tema ees ei loe. A. H. Tammsaare.
6. kasut. osutamiseks mingile nähtusele, olukorrale, milleni on jõutud v. ollakse jõudmas. Seisime, olime tõsise probleemi ees. Ta ei kohku raskuste ees tagasi. Seisti tõsiasja ees, et minek on paratamatu. Riik seisab uue majanduskriisi ees.
7. (kasut. fraseologismides:). (Kellegi) jalg(ad)e ees. Lõhkise küna ees. (Kellegi) nina ees. Silm(ad)e ees läheb, muutub, võtab mustaks, kirjuks. Suu ees. (Miski on, seisab) ukse ees.

ema|rind
emapiima sisaldav rind. Emarinda saama, andma. Emarinnaga toitma. Last emarinnast võõrutama. Laps imeb, võtab emarinda. Lapsele ei jätkunud emarinnast, pidi lehmapiima lisaks saama.

esi|rind
hrl. sisekohakäänetesjuhtpositsioon, eesotsas olek. Esirinda jõudma, astuma, tükkima, asuma. Esirinnas sammuma. Tõusis kaasaja prosaistide esirinda. Seente saagikuselt on Eestis esirinnas nõmmemetsad. Eesti on töötundide arvu poolest Euroopas esirinnas.

rinda ette ajama ~ lööma vt rind

hõiskamahõisata 48

1. hõiset v. hõiskeid kuuldavale tooma. Rõõmu pärast, lapse kombel hõiskama. Talgulised hõiskasid ja lärmitsesid. „Hoh-hoh-hoh-hoo-o-o-o!” hõiskas poiss täiest rinnast. Salkkond lapsi jooksis hõisates õue. Poisid hõiskasid laulda. *Oleksin võinud hõisata õhku uue ärkamisaja elurõõmu ja teguiha. F. Tuglas. || (lindude häälitsemise v. muusikariistade rõõmsalt kõlava heli kohta). *..tuiskasid siis [pääsukesed] vidiit-vidiit hõisates avatud kuuriuksest sisse ja välja.. O. Tooming. *Viiul hõiskas ja torupill ajas rõõmsat joru. M. Aitsam.
2. rõõmsalt valju häälega midagi hüüdma, hõikega midagi teatama. *„Noh, mis sa seal kannad?” küsis sulane.. – „Viiul, viiul!” hõiskas Arno temale vastu. O. Luts. *„Härra dr. Hermann?” hõiskas rentnik õnnetuhinal. „Teie oletegi härra dr. Hermann?” E. Vilde.
3. piltl rõõmustama, juubeldama; hooplema, kiitlema. Rind, süda hõiskas võidurõõmust. Vara veel hõisata, sest raskused on alles ees. Mille üle siin nii kangesti hõisata. Ära hõiska enne õhtut. *Korteriperenaine Eeva ei hõisanud oma allüürniku varajase ilmumise puhul. A. Beekman. *Nii kaltsus mehi polnud politruk Rein Mänd siin varem kohanud. Ega teisedki oma riietusega hõisata saanud. P. Kuusberg.

jakonj
kõige harilikum ühendav sidesõna
1. seob jaatavas (vahel ka eitavas) lauses korduvaid lauseliikmeid, hrl. kaht viimast liiget. Ants ja Mäidu käivad koolis. Siin kasvavad kased, haavad, lepad ja muud lehtpuud. Ta oli kõhn ja kahvatu poisike. Tekst oli eesti ja vene keeles. Kõik ülearune ja tarbetu jäeti maha. Käidi marjul ja pähklil. Söödi ja joodi tublisti. Lapsed lugesid, kirjutasid ja joonistasid. Tüdruk hakkas nutma ja jooksis minema. Ütles paar lauset ja jäi jälle vait. Hävita kahjurid kiiresti ja viimseni. Ta teeb seda mitte sinu ja minu pärast, vaid enese huvides. Siin oli Jürisid ja Juhaneid, Tõnusid ja Mihkleid. Treener luges võimlejatele rütmi: „Ja üks ja hopp ja kaks ja hopp!”. | (stiilivõttena). *Maja on väike ja kollane ja luitunud ja väga puhas. R. Kaugver. *Läheb kevad ja suvi ja sügis ja talv.. A. Sang. || seob kindlaks kujunenud sünonüümseid, antonüümseid, fraseoloogilisi jm. sõnapaare (ka eitavas lauses). On üks igavene rist ja viletsus! Tõusti enne kukke ja koitu. Läheb läbi tulest ja veest. See seisukoht on ajast ja arust. On ihu ja hingega töö juures. Alguses läks õppimine üle kivide ja kändude. Hoiab sellest küünte ja hammastega kinni. Sõdis käte ja jalgadega vastu. Tema võtan ma süle ja seljaga vastu. Karjumine käis luust ja lihast läbi. Vatras maast ja ilmast. Keerutas iidamast ja aadamast. Vannub tuld ja tõrva. Meestel oli vesi ja vile peal. Kõik toimus nagu kord ja kohus. Segamini nagu puder ja kapsad. Tema on siin a ja o. Teen sinuga uut ja vana. Süüa oli head ja paremat. Aina üks ja seesama. Lähen kus see ja teine. Seletas pikalt ja laialt. Ikka ja jälle sama lugu! Ta on läbi ja lõhki maamees. Vaenlane löödi pihuks ja põrmuks. Asja aeti tasa ja targu. Tuhat ja tuline! Kurat ja põrgu! Välk ja pauk! Tere ja jõudu! Tähtsust täis, nii et hoia ja keela! Nüüd pole muud kui kand ja varvas! Polnudki tarvis ööd ja päevad läbi tööd teha. Oma kulu ja kirjadega polnud raamatut võimalik välja anda. || seob rinnastuvaid osi jagamatut sisutervikut moodustavates v. vastastikust seost osutavates sõnaühendites (ka eitavas lauses). Töötas Keele ja Kirjanduse Instituudis. See küsimus ei kuulu varustus- ja turustusosakonna kompetentsi. Tori hobune on veo- ja sõiduhobune. Vanemate ja laste vahel ei olnud usaldust. Algi ja Illa on õed. Minul ja temal pole midagi ühist. Kas sa oled näinud seda kollast ja pruuni triipu riiet? Sinisest ja kollasest saab segades rohelise. Kaks ja 'pluss, liita' kolm on viis. || seob millegi rõhutamiseks vm. põhjusel korratavaid sõnu. Vihma aga sadas ja sadas. Aina mõtleb ja mõtleb. Küsib muudkui leiba ja leiba. Tunnen teda läbi ja läbi. Toitu oli küll ja küll. Kulutati nii ja nii mitu rubla. Vaatas vilks ja vilks üle õla. *Kuuselauad mis kõlisevad, head ja kuivad, panevad mitu ja mitu aastat vastu. A. H. Tammsaare. || (eitava öeldisverbiga; tänapäeval üldisem ega). Ühtegi puud ja põõsast seal ei kasvanud. Veevärgist ja vannitoast ei maksnud unistadagi. Lugeda ja kirjutada ta ei oska. Tema ja ta kaaslased sind küll ei aita. See pole tema keelata ja käskida. Ma ei rääkinud sellest Marile ja Miinale. No kuidas elu läheb? – Läheb ja ei lähe ka.
2. seob liitlause rinnastuvaid osalauseid. a. laused on jaatavad. Vahetund oli läbi ja õpilased läksid klassi. Oli tugev tuul ja lained jooksid kohisedes rannale. Öösel oli kahutanud ja tee võrdlemisi hea. *Seepeale ruttas Olev teatama, et tal on tikud juba lõpukorral ja et targem on katsuda käsikaudu edasi minna. E. Raud. | (stiilivõttena). *Ta silm säras, ja harvad hambad tulid nähtavale, ja rohke rind ilmutas peidetud elu. E. Vilde. b. üks lausetest on eitav. Töö oli raske ja me ei suutnud seda lõpetada. *Kuid kõrges ruumis valitses pilkane pimedus ja ta ei näinud midagi. A. Jakobson. *Isa polnud suutnud mingeid tagavarasid maha jätta ja ema teenistus oli üksi väikene. R. Roht. c. hrv mõlemad laused on eitavad (tänapäeval harilikum ega). *Aga ta ei tundnud ühtki oma lemmikkirjanikku isiklikult ja polnud tal ka kunagi juhust kirjanikkude tutvuskonda sattuda. J. Vahtra.
3. lauset alustades seob selle eelmise lause v. pikema kontekstiga. *Söödi. Ja joodi natuke veel. Ja siis oli õige hea olla. P. Viiding. *Vahimees ühes kupjaga ruttasid lahkujatele järele. Ja läbiotsimisel leiti näpatud kraam Miika vankrist.. A. Jakobson. || ütlust sissejuhatav sõna, mis võiks ka ära jääda. Ja kui ütlesingi nii, mis siis? Ja mis selles halba on, kui me koos läheme? *„Tulin alles.” – „Ja kuidas te ennast tunnete, mis tervis teeb?” E. Krusten.
4. arvu ja määra märkimisel seob suuremat ja väiksemat koostisosa. Kaks ja pool tonni. Laps oli kolme ja poole aastane. Ligi neli ja pool tuhat kilomeetrit. Tund ja veerand. 25 krooni (ja) 30 senti. See vältas neli kuud (ja) üheksa päeva. Kell kaks ja viis minutit. Kaheksa (ja) kolm neljandikku. Mõisteti üheks aastaks (ja) kolmeks kuuks vangi. | (stiilivõttena liitarvsõnades). *Vanema venna Juhani iga on kakskümmend ja viis aastat.. F. Tuglas (tlk).
5. seob teat. määral vastandavalt lauseosi v. lauseid (täh. lähedane vastandavatele sidesõnadele aga, kuid, ent). Süüdi on tema ja mitte sina. Siit saadik ja mitte enam! Olukord oli raske, ja ometi mitte lootusetu. See on tühine seik ja ometi oluline. Leiba oli vähe, ja sellegi vähese jagas ta teistele. Ma ei usaldaks sinna üksinda minna, ja ega temagi seda vist tee. *Ma otsisin sealt midagi ja ei leidnud. O. Münther. *Puudri ja odekolonni lõhn lõi mulle ninasse ja täna ei olnud see sugugi mulle meelepärane. M. Metsanurk.

kaelus-e 4› ‹s

1. kaelaava ümbritsev osa riietusesemel; krae. Kraega, kraeta kaelus. Särgi, kleidi, pintsaku kaelus. Tal oli seljas lahtise kaelusega särk. Kõrge kaelusega kampsun. Kaeluse haak, nööp. Kandis pitsist kaelusega kleiti. Kitsas kaelus pitsitas kaela. Tugev käsi haaras tal kaelusest kinni. Vihma valgus kaeluse vahele. Mantli, kasuka kaelus on üles tõstetud. *Kõigis mundripluusi kaelustes pidid olema puhtad valged kraed. V. Gross. || kaelaava, kaelaväljalõige. Kaelusest paistab tugevasti päevitunud kael, rind. *Alati leidus õnnelikke, kes kleidi kaelusesse võisid poetada välitempliga kolmnurga [= kirja]. L. Promet.
▷ Liitsõnad: jaki|kaelus, kleidi|kaelus, kuue|kaelus, pluusi|kaelus, sineli|kaelus, särgikaelus.
2. (teist värvi) sulgedest v. karvadest riba, (paksem) vööt linnu v. looma kaela piirkonnas. Sinikaelpardi valge kaelus. Isatutkaste kohevad kaelused. Nirgil on kaelus heledam või koguni valge.

kana|rind
med rahhiidi tagajärjel moondunud, kiiluna etteulatuv rinnak. Kanarinnaga nooruk.

karus1-e 4› ‹s

1. karvkate (karusnahal, karustatud riidel). Toorkarusnaha, plüüsi karus.
2. karusnahk v. -nahad. *.. rind ja habras kael tõusid nooruslikult pihiku avarast dekolteest, mida kantis karus. H. Saari (tlk).

karvane-se 4› ‹adj

1. (rohkete) karvadega kaetud; karvadesse kasvanud (s.o. habetunud, pikajuukseline). Karvane loom, koeranäss. Oraval on lai karvane saba. Karvane mardikas, ämblik. Karvane kämmal, käsivars, rind. Hästi karvased sääred. Mehe põsed ja lõug olid enamasti karvased 'raseerimata'. Karvane kasukas, müts, krae. Villane lõng, riide vasak pool on karvane. Karvaste lehtedega taim. Mõnedel taimedel on karvased seemned. *.. madame Lemercier' salongis võis kohata kõige karvasemaid boheemlasi .. K. Ristikivi. |substantiivseltkõnek (pikajuukselise, habetunud, karvadesse kasvanud nooruki kohta). Noorte tantsuõhtule trügis sisse kamp nokastanud karvaseid. | bot (taime-, seenenimetustes). Karvane hunditubakas, lipphernes, piiphein, naistepuna. Karvane kannike. Karvane sõstar. Karvane riisikas. || piltl ebasile, nagu karvadega kaetud. Hööveldamata laua pind on karvane. Kaar ei tohtinud niitjal karvane olla.
▷ Liitsõnad: karedakarvane.
2. kõnek ebasõbralik, lahkusetu, karune; tõre, pahur. Kaaslaste vastu oli ta üsna karvane. Mees on võrdlemisi karvases tujus. Teiste norimine teeb Tõnise karvaseks. Niisuguse jutu peale läks meel veelgi karvasemaks. || toores, jäme, vulgaarne. Karvased vandesõnad. Tulijaile lendas vastu karvaseid märkusi. Ilgub kahjurõõmsat karvast naeru. || (ilmastiku kohta:) halba ennustav, halb, paha. Ilm muutus õhtupoolikul järjest karvasemaks. *Meri polnud kuigi karvane ja seepärast jõudsime edasi päris hästi. H. Sergo.
3. kõnek hrv rikas, jõukas. *Kuus või seitse tükki neid ju kogu suure kihelkonna kohta linnas gümnaasiumis käib, aga need on hoopis teist sorti, karvasemate inimeste lapsed. A. Hint.

kesk|keha
keha keskosa, hrl. kõhu piirkond. Vanamehe tüse keskkeha. *.. olid nende [= rüütlite] hobustel ainult rind ja pea rauaga kaitstud, aga keskkeha oli hoopis lahtine. E. Kippel.

rinda ~ rindu kokku pistma ~ lööma vt rind

korisema37
korinat kuuldavale tooma. a. (elusolendite kohta). Haavatu, surija korises. Kõht koriseb. Sooled lausa korisevad näljast. Haige hingas, köhis korisedes. Korisev hingamine, norskamine, hääl, oie. *Öösiti korises vana mehe rind järjest enam.. V. Uibopuu. *„Kurr! kurr!” korises ta [= ristlind] ühtjärgi ja ta suled olid kohevil kui tigedal kalkunil. A. Mälk. b. (millegi elutu kohta). Mädasoo, maapind ta jalge all nõtkus ja korises. Vett ei tule, torudes ainult koriseb ja mulksub. *Raba mätaste vahel korises ja pulbitses mülkaid. T. Braks. *Ta tõmbas piipu, nii et see hakkas korisema, kuid head suitsusõõmu kätte ei saanud. J. Kello.

krann1-i 21› ‹adj
murd korralik, puhas. *Joost astus sisse – kraps, krann ja peen nagu ikka. Ta rind valendas, krae läikis, kaelaside oli laitmatult seotud .. E. Vilde.

krõbisema37

1. krõbinat andma (v. tekitama). Loog maas nii kuiv, et krõbiseb. Vahvel krõbiseb hammaste all. Mehe käes krõbises tikutoos. Valminud moonikuprad krõbisesid. Jalge all krõbises jääkirmetis, lumekooruke. Krõbisevaks kuivanud hein, puulehed. Kuiv krõbisev põdrasammal. Lapsed närivad krõbisevat koorikut, kuivikut. Šokolaad mähitakse krõbisevasse hõbepaberisse. Koera küüned krõbisesid toa põrandal. *Väljas krabistas peent vihma, plekk-katus krõbises. R. Kaugver.
2. kõnek körisema, ragisema. Krõbisev raugahääl. *Kuulen, kuidas ta rind – igavese suitsetamise tagajärjel – krõbiseb ning koriseb. O. Luts. || põdur, tõbine, haiglane olema. Krõbiseb teine juba pikemat aega. *Ei julgenud õhuakent ööseks lahti jätta, Ines oli hädas korduvate angiinidega, mine tea, võib jälle krõbisema hakata. A. Beekman.
3. hlv seletama, õiendama. Mis nad ilmaasjata peaksid krõbisema! Kaua ta mõtleb veel nõnda vastu krõbiseda? *Ahi oli ju soe, mis ta krõbises seal üleval [= laval], et tal külm on. O. Luts.

kukkkuke 22› ‹s

1. kana isaslind. Kuke hari, kannused, lokutid, sabasuled. Valge, kirju, leghorni, roodailendi kukk. Vana, noor kukk. Kukk kabistab kanu. Kuked kaklesid, nii et suled lendasid. Kukk viis kanakarja viljapõllule. Kukk kokutas, totutas ähvardavalt, kõristas hoiatavalt, kutsus kluksudes kanu kokku. Kukk soputas tiibu ja kires valjusti. Kukk laulis kolmandat korda. Kukk talupoja kell, päike peremehe kubjas, lõuna saksa ärkamise aeg. | (inimese kohta käivates võrdlustes). Käib rind ees nagu kukk. On ennast täis nagu kukk. Tähtis nagu kukk sõnnikuhunniku otsas. Istub nagu kukk õrrel. Kargavad kaklema nagu noored kuked. || (kujutisena). Aabitsakaane kukk. Kirikutorni kukk paistis kaugele. Gallia kukk 'üks Prantsusmaa sümboleid'. || piltl kõrgele murduv hääl; kõrgel toonil katkev hääl. Nooruki hääl kippus vahel kukke tegema. *.. siis tuli juba eestpoolt, kusagilt esimestest pinkidest ärritusest kukke viskav poisihääl: „Õpetaja Kreiser!” R. Saluri. *Sellest on nüüd juba üsna hulk aastaid möödunud, kui ma ühel kontserdil kukke lasksin, mu hääl katkes esimese oktaavi la'l. L. Promet.
▷ Liitsõnad: elu|kukk, kohi|kukk, tapa|kukk, tõu|kukk, võitluskukk; aabitsa|kukk, kaane|kukk, kiriku|kukk, tuulekukk.
2.hrl. liitsõna järelosanamõne muu kanalise isaslind. Laanepüü kukk ja kana. *Siis [= aprillikuus] kostab metsiste mängupaikadest kukkede laul. F. Jüssi. *.. tõusid tedred suure parinaga natukese maa pealt tema eest lendu – kõik noored kuked .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: faasani|kukk, kurvitsa|kukk, metsise|kukk, tedrekukk.
3. piltl (mehe, ka nooruki kohta). a. ennast täis, kelkiv v. riiakas mees. *Lapsi Aado koolitas kõvasti.., temasugune kukk tahtis ju teistest ikka igas asjas veel eeski olla! R. Roht. b. flirtida, kurameerida armastav mees. *„Ma arvan, sa .. vedasid ka veidikese tiivaripsu. Sul ju mängib see kuke veri veel vanas easki,” naerab Malmberg .. M. Mõtslane.
▷ Liitsõnad: kiidu|kukk, riiukukk.
4. tulirelva (hrl. jahipüssi, revolvri) vinn, vinnastusseade, eriti selle nähtav osa. Vana suurte kukkedega jahipüss. Tõmbas kuke vinna. Kukk on vinna tõmmatud, vinnas. *.. haarab revolvri, tõstab meelekohale ja laseb kuke langeda. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: püssi|kukk, püstoli|kukk, revolvrikukk.
5. kõnek teat. tüüpi suusaklambri eesmine osa, mille taha kinnitub klambri kang. Kukega suusasidemed.

kumer-a 2› ‹adj
(joone v. pinna kohta:) väljapoole kaardus, väljapoole kaarjas; ant. nõgus. Kumerad prilliklaasid. Sõrmust kaunistas kumer kivi. Kumerad kuppelkatused. Vanaaegne kumera kaanega riidekirst. Tõi lauale suure kumerate külgedega savikannu. Kleidile võib teha kumera, kolmnurkse või sirge passe. Tüdrukul on kõrge kumer laup. Kumerad puusad. Kumer rind. Eit istus, käed kumeral kõhul ristis. *Taevast kaob kuu kumer laast .. M. Under.
▷ Liitsõnad: kaksik|kumer, lame|kumer, nõgus|kumer, pool|kumer, tasakumer.

kummisadv
(võlvina) kumer(as). Kõrge kummis laup. Astus uhkelt, rind kummis. Istus, selg kummis. Võimas kummis turjaga piison, pühvel. Puri, pluus, kardinad on tuulest kummis. Sillakaar on kummis jõe kohal. Kui konservikarp on kummis, osutab see konservi riknemisele. *.. istus võõras mees, kõrvitsana kummis kõhuke vastu lauaserva. A. Uustulnd.

kurgu|alune

1.svälimine, lõuaalune kurgupiirkond. Valge kurgualusega must koer. Kurgualune on suitsupääsukesel punakaspruun. *Särk oli [heinaniitmisel] juba ammugi selga kinni hakanud ja kurgualune ning rind liimendasid.. A. H. Tammsaare. || (varba puhul). Suure varba kurgualune on katki, lõhki.
2.adjkurgu piirkonnas, kurgu all asuv. Avas kasuka kurgualuse nööbi. *Räti kallal näppides vallandas naine ka kurgualuse sõlme.. E. Kippel.

kõõksuma42
takistatud hingamisel (näit. köhides, naerdes) õõnsakõlalist katkendlikku kõrvalheli andma. Mees köhis kõõksudes. Laps nuttis luksudes ja kõõksudes. Haige kisub kõõksudes hinge, ahmib kõõksudes õhku. Naeris kõõksudes. Ta kõõksus köhida, naerda, nutta. Ma otse kõõksusin naerust, naeru käes. Juba natuke pingutust võttis vanamehe kõõksuma. *Ei ole tal suurt tervist, rind kõõksub kuuldavalt, aga vaim on kange. A. Mägi. || selliselt luksuma, oksendama vms. *Oadu hammustab kuiva leiba ja luksub. „Mis sa kõõksud?” küsib Präll. H. Kiik. *Purupurjus Kilu seisis trepil, hoidis kahe käega käsipuust ja kõõksus. A. Uustulnd.

kätkema42 või 37

1. kuhugi peitma, varjule panema. *Üks sai selle eest [peksa], et varastatud vilja oli kätkenud, teine, et mõisa talgutel oli kakelnud.. M. Metsanurk. *Kes teab, kuhu voodri vahele ta rahavarud võisid olla kätketud.. M. Raud. || piltl (mõtteid, ideid jne.) millessegi panema, millessegi vormima. Poeet kätkeb luuletusse oma tundetulva. Lihtsaisse värssidesse on kätketud sügav elutõde. Vanasõnadesse kätketud õpetused. Rahvariideisse on kätketud meie esivanemate ilumeel.
2. endas peitma, endas varjama. sisaldama. Maapõu kätkeb tohutuid rikkusi. Meloodia, sümfoonia kätkeb endas rahvaviisi elemente. Missugust saladust need varemed küll võivad kätkeda? Riigipööre kätkes ohtu demokraatiale. *..kui palju poeesiat ja mõtet kätkevad väliselt kõige lihtsamad ja argipäevasemad [filmi]kaadrid. O. Utt. *..hallpeadki üldse pole vanad, / vaid kõigil leeki kätkeb rind.. A. Rammo.
3. peituma, varjul olema, sisalduma. *Elu ime kätkes seemnes, elu ja võidu ime! A. Kalmus. *Draama külgetõmbejõud kätkeb eelkõige Tiina karakteris. A. Järv.

körisema37
körinat andma, kuuldavale tooma. Sulus körisevad sead, põrsad. Vanamehe rind köriseb. Körisev hääl, köhatus, hingamine. Ta on aina haige, muudkui rögiseb ja köriseb. || rögiseva häälega, körinal rääkima v. laulma. „Ei mina jõua tõusta,” körises vanataat voodist. *„Ja-ah ... siis elavad õige jõukalt,” körises tiisikust põdeja noormees. O. Truu. *..Liide laulab, Tahvet katsub kaasa köriseda. A. Mägi.

külvi|rind
külviesi. Põld jagati hitsmetega külvirindadeks.

küpsema42 või 37

1. (tooreste toiduainete kohta:) (kuivas) kuumuses söödavaks roaks muutuma. Leivad küpsevad ahjus. Kartulid küpsevad lõkketuhas. Kalad küpsesid särisedes lõkke kohal vardas. Panime liha pannile küpsema. Roog küpseb tulel. | piltl. *Las nad küpsevad karistuse ootel. H. Pukk. || tugevasti päevituma. *Toomas seadis end paremini päikesesse. Selg oli tal pruunpunaseks küpsenud, nüüd saab ka rind oma osa. P. Kuusberg.
2. (vilja, puuvilja, marjade vms. kohta:) küpse(ma)ks muutuma, valmima. Viljapuude okstel küpsevad õunad ja pirnid. Päikesepoolsetel mäeveerudel küpsesid marjad, maasikad. Herned on küpsenud ja ootavad koristamist. Rukis küpses põuaga kiiresti. Tera ei jõudnud küpseda. Üleküpsenud vili kippus varisema. Vili on vahajaks küpsenud. *.. puistates laiali ohaka küpsenud õienupu, millest jäi õhku heljuma valgeid kergeid ebemeid. O. Tooming.
3. piltl (täielikult) välja kujunema, välja arenema, valmima. a. (inimeste kohta). Tüdruk oli naiseks küpsemas. Nooruk küpseb suguliselt. Igas töös inimene kasvab ja küpseb. Näitejuht küpseb koos oma teatriga. Temast küpses peagi hea ajakirjanik. *Võtnud alles küpsemata piigakese kaasa, heledapäise ja hapra.. K. A. Hindrey. b. (ühenduses olukordade, nähtuste vms.). Otsus, plaan küpses kiiresti. Tal küpses mõte juurat õppima minna. Eeldused selleks olid juba küpsenud. Kunstniku anne küpseb aastatega. Teatris on küpsemas rida lavastusi. Oli küpsemas streik, revolutsioon. Vastus oli visa küpsema. Küpses arusaamine, et endist viisi elada ei saa. Oli küpsenud vajadus koolielu ümber korraldada.

laba11› ‹s

1. tööriista, eseme vm. lai ja lame osa. Aeru, mõla, labida, hokikepi, kirve laba. Kolmnurkse labaga pottsepakellu. Leht koosneb labast ja rootsust. Udusule tüvik ja laba. || lai lame, mõnikord tiivakujuline tööorgan v. selle osa seadmetel ja masinatel. Vesiratta, turbiini, rootori, tiiviku labad. Ventilaatori labad tiirlesid. Pöörlevate labadega sõukruvi. Vana rataslaev pladistas oma labadega vett.
▷ Liitsõnad: aeru|laba, lehe|laba, propelleri|laba, sule|laba, tiiva|laba, turbiinilaba.
2. jala- v. käelaba; neid kattev suka, jalatsi v. kinda osa. Soki, suka, kinda laba. Sukkadele kooti uued labad. Parema, vasaku käe laba. Vana sääriku laba. *Ta ristluudele vaheliti pandud käed vajusid lahti, parema laba tegi nõutu liigutuse. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: kinda|laba, saapa|laba, sukalaba.
3. kõnek abaluu piirkond; lihakehal labatükk. Rind, külg ja laba. Lamba laba. Labast valmistatud sink.
4. mets kirve vm. terariistaga tekitatud tüvevigastus. Labad ja sälgud.

lagendik-diku, -dikku 30› ‹s
looduslik lage koht v. maistu. Lai lagendik. Lagendik põldude ja heinamaadega. Jõudsime metsast välja lagendikule. Kasesalu keset lagendikku. *Nagu hall ahel liigub kartulipanijate lai rind mööda mustavat lagendikku edasi .. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: jää|lagendik, liiva|lagendik, lume|lagendik, metsa|lagendik, põllu|lagendik, stepi|lagendik, veelagendik.

lahtine-se 5 või -se 4› ‹adj

1. avatud, lahti olev, mittesuletud; ant. hrl. kinnine. Lahtine uks, värav, luuk. Lahtine raamat, märkmik, album. Lahtiste lõugadega krokodill. Kas ta lõi rusikaga või lahtise peoga? Lahtised vihmavarjud põrandal kuivamas. Magab lahtise akna all. Istub lahtise ahjusuu paistel. Hingab lahtise suuga, läbi lahtise suu. Särgi lahtisest rinnaesisest paistis karvane rind. Lamab lahtisi silmi ja ootab und. Kiirustab lahtisi hõlmu bussi peale. Lahtiste uste päev 'päev, millal teat. asutus on kõigile tutvumiseks avatud'. Lahtine 'vokaaliga lõppev' silp.
2. (pealt) katmata; ant. hrl. kinnine. Lahtised kartulivaod. Lahtine haud, kraav. Lahtised drenaažikaevud. Lahtine kirst, kast. Kärgedes oli nii lahtist 'kaanetamata' kui kaanetatud mett. Tarvitab lahtise sulega täitesulepead. Lahtised autod, vagunid, platvormid. Lahtine rõdu. Raamatuid oli nii kappides kui lahtistel riiulitel. Lahtine kamin, keris, kolle. Lahtine kaevandamine, kaeveõõs. Lahtisest peerutulest lambini oli pikk tee. Katel oli lahtisel tulel toidukeetmisest nõgine. Laht oli kinni külmunud, sadama ees oli veel lahtist vett. Lahtine 'avara vaateväljaga' maastik. Lahtine luumurd. Lahtine 'tupeta v. kokkumurdmata' nuga peos. Esineti lahtise taeva all 'väljas, mitte ruumis'. || millegagi ümbritsemata. Külgedelt lahtine rõdu. Lahtine õu. Lahtine 'ilma raamjoonteta külgedel ja all' tabel. Jõudsime roostikust välja lahtisesse vette. || mitte täiesti kattev v. vähe kattev. Lahtise kaelusega pluus. Lahtine jakk. Lahtised kingad, sandaalid. Lahtise kannaga, ninaga kingad. || (rõivast) katmata, paljas. Selga sügavalt lahtiseks jättev dekoltee. *.. olid nende [= rüütlite] hobustel ainult rind ja pea rauaga kaitstud, aga keskkeha oli hoopis lahtine. E. Kippel. || jaemüügiks taarastamata v. pakkimata. Lahtine õlu ja pudeliõlu. Lahtist piima kauplustes enam ei müüda. Pakivõi ja lahtine või. || muus varjundamata, katmata. Lahtine sordiinita piano. Liiga lahtine häälemoodustus, tooniandmine.
3. millegi külge kinnitamata v. lõdvalt kinnituv; kergesti (paigast) liikuv v. nihkuv; tervikust eralduv v. eraldunud; ant. hrl. kinnine. Lahtine krohv kukub seinalt maha. Lahtised tänavakivid, kõnniteeplaadid. Lahtistest kividest 'mördita laotud' müür, aed. Lahtised põrandalauad naksuvad. Värske lahtine lumi. Tuul keerutab lahtist tolmu, liiva. Pikkade lahtiste 'millegagi kinnitamata' juustega tüdruk. Üks hammas on lahtine ja loksub suus. Lahtise 'irduva' karvaga jänesenahkne krae. Kammi külge jäänud lahtised juuksekarvad. Lahtised lehed märkmiku vahel. Mul pole praegu lahtist 'kindla rakenduseta, vaba' aega, raha. *Andsin selle [= talu] kogu täiega riigile. .. Ainult mööbli ja muu lahtise vara võtsin kaasa. E. Rannet.
4. maata, kinnisvarata; alatise tööta v. elukohata; perekonnata, vallaline. Sulased, teenijatüdrukud ja muu lahtine rahvas. Juhutööle otsiti lahtisi inimesi. Tüdrukutel oli meheleminekuga raskusi, külas polnud lahtisi poisse.
5. üldsusele avatud, avalik; selline, kus igaüks võib osaleda; ant. hrl. kinnine. Lahtine koosolek, tund, kohtuistung. Lahtised meistrivõistlused kergejõustikus. Lahtine tenniseturniir. Lahtine tund 'näidistund'. Juhatus valiti lahtisel 'avalikul' hääletamisel. Lahtise tekstiga 'šifreerimata' radiogramm.
6. (lõplikult) lahendamata v. otsustamata; (lõplikult) selgumata. Küsimus on lahtine, jäi lahtiseks. Kuupäeva jätame esialgu lahtiseks. Poisi veerandihinne matemaatikas on alles lahtine. Jäi lahtiseks, kus kokku saadakse. Palju on veel vaieldavat, rohkesti on veel lahtisi otsi. Kes saab esimeheks? – See on veel lahtine.
7. aval, avameelne; ant. hrl. kinnine. Lahtise südamega inimene. Napsiklaasi juures muutus mees lahtisemaks ning usaldavamaks.Talle ei või ainsatki lahtisemat sõna poetada, räägib kõik edasi. Ta on lahtise 'varjamatu, otsese' ütlemisega. *Lahtised natuurid purskavad välja ja kaotavad enda, nutavad peatäie ja alustavad uue jõuga pärast pettumust või ebaõnne. V. Panso.
8. (suulise v. kirjaliku eneseväljenduse kohta:) kergelt, vabalt voolav, takerdumatu. Lahtise jutuga inimene. Lahtise keelega kuldsuu. Ta on meil vahel liiga lahtise keelega '(välja)lobiseja'. Lahtise sulega ajakirjanik. *Jassil on, nagu öeldakse, lahtine suuvärk. On temal lugusid .. I. Sikemäe.
9. vaba, takistamata. Nõudis laevasõidule, ettevõtte tegevusele lahtist teed. Korvpallimeeskonna mäng oli lahtine 'nõrga kaitsetegevusega'.
10. (kiiresti v. rohkesti) eritav v. erituv. Lahtine 'rögaga' köha. Lahtine 'rohke eritisega' nohu. Põeb lahtist 'batsille levitavat' tuberkuloosi. *.. kui oleksin vanaema lahtise kõhuga must lammas. F. Tuglas (tlk).

lainetama37

1. (veekogu kohta:) lainetena liikuma, laineis olema. Vesi, meri, järv lainetab. Veepind lõi lainetama. Torm pani vee, mere lainetama. || vett vm. vedelikku täis v. tulvil olema, sellest kaetud v. üle ujutatud olema; ujuma. Laud lainetas õllest. Pesuruumi põrand lausa lainetas. Rassisime nii, et higi lainetas. Kevadel lainetavad teed, tänavad porist. *.. nutab [naine] ka omi varbaid vaadeldes. Kae tillukesi varbakesi, ütleb, aga silmad lainetavad juba. A. Gailit. |impers.Iga päev lainetab sadada.
2. (tuules) lainetena edasi-tagasi liikuma; õõtsuma. Rukis lainetab nagu kollane meri. Metsaladvad lainetavad tuules. Jõe ääres lainetab pilliroog. Lainetav rukkipõld, nisuväli. Lipud lõid lehvima ning lainetama. Pikad juuksed lainetavad tuuletõmbuses. Laulupeoliste rongkäik lainetab ning voogab. Ümberringi lainetab udu. Taeval lainetavad virmalised. Rind lainetab ägedast lõõtsutamisest. Naerab nii, et kõht lainetab. *.. ja lainetas rüü ümber õlgade tal / ja kõrgele liiv tuiskas kapjade all. A. Sang (tlk). *.. kurvatooniline vana soldatilaul hakkas rulluvalt, tõusude ja mõõnadega lainetama halli, marsitaktis vappuva roodu kohal. A. Hint. || piltl (tunnete, meeleolude kohta). Me ei aima, millised tunded võivad teise rinnas lainetada. Viha lainetab põues. Rõõmus elevus, pidumeeleolu lainetab kogu linnas. Lapsepõlvemälestused panevad midagi sooja südames lainetama. *Hetkeks lainetab sügav lein ta näost üle .. E. Vilde.
3. (pinna, eseme v. vormi kohta:) laineline, lainjas olema. Rannas lainetavad luited. Aia ääres lainetavad lumehanged. Peegel, aknaklaas lainetab natuke. Pikad lainetavad juuksed lahtiselt seljal. *Rada lainetas mööda väikesi künkaid. A. Saareste (tlk). *Must poisipea lainetas lokkides .. P. Krusten. || priskusest voltis v. õõtsuv olema. *Oma lainetavad kehavormid sai emand Neuhoferi õllest .. E. Vilde.
4. hrv laine(te)na liikuma panema. *Ta [= erutatud kass] lainetas vööte seljas ning ajas saba krampsirgeks. K. Saaber. *Mind [= rohukõrt] tuulevägi lainetab, / pea üles, alla vintsutab – / aeg teeb nii armuga. L. Koidula.

lame-da 2› ‹adj

1. tasane, suuremate kõrgenditeta (ja süvenditeta). Lame tasandik, org, kiltmaa. Lame kui laud. Osa paate on kumera, osa lameda põhjaga. Kas panen lauale lamedad või sügavad taldrikud? Konveierilindi pind on lame või nõgus. Lamedate vuukidega müüritis. Lame rind. || väikese kallakuga, lauge. Lamedad katused. Enne finišit oli suusarajal lame tõus. Järsk nõlv kaevati lamedamaks. Ookeanil käis lame laine. Lame temperatuurikõver. Mürsu lame lennujoon. || lai ja madal, lapik. Lame kivi, leib. Lamedad viilid. Paeluss on lame nagu lint. Noorelt on hernekaunad lamedad. Sõlgi on pealt kuhikjaid, kumeraid ja lamedaid. Ühekorruseline lame ridamaja. Lame sõrmus. Lame nina, nägu. Jugapuu on lamedate okastega. Lame mütsilätu nagu pannkook peas. *Ükski moejoon ega riie ei päästa, kui oled lame nagu laudade vahelt läbi kistud. M. Traat.
2. piltl tavaline, igapäevane, hall; labane, banaalne; isiku- v. eripäratu, ilmetu. Lame vaheldusetu ning rõõmutu elu. Lamedad naljad, kiidusõnad tüütavad ära. Joobnu läheb käitumises lamedaks. Lame stiil, keel, etendus. Nõrgamõistuslikel on lame miimika. Tal on tugev, kuid lame hääl. *Koolis oli Paul mõistuse poolest lame ja tume .. J. Tuulik. *Oli lamedat kõnnakut, lamedaid liigutusi, nagu emapardil .. O. Luts.

lameda|võituadj adv
pisut lame, lamedusele kalduv. Tal on lamedavõitu nägu, nina, rind. Lamedavõitu naljad.

langema37

1. hrl. oma raskuse mõjul allapoole liikuma. a. kukkuma. Maale langeb aastas umbes 1000 meteoriiti. Pommid langesid küladele ja linnadele. Niagara joa veemassid langevad 50 meetri kõrguselt. Lennuk langes õhuauku. Nägin unes, et langesin kuristikku. Luuk langes prantsatades kinni. Vihmapiisad langevad robinal katusele. Tasa langeb laia lund. Vabalt langev keha. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb. b. hooga alla liikudes lööma. Puuraiuja kirves tõuseb ja langeb. Isa rusikas langes raksatades lauale. Hoop langes hoobi järele. c. vajuma. Külm õhk langeb allapoole, soe õhk kerkib ülespoole. Udu langeb (alla, maha). Kaste langeb maha. Eesriie langeb. Püksid on rebadele, sukad on lonti langenud. Juuksesalk langes jälle laubale. Haige põsed on lohku, silmad auku langenud. *.. pisarad hakkasid langema üle mu põskede .. J. Vahtra. d. alla vajununa rippuma. See on hea raske riie, langeb hästi. Rasketes voltides põrandani langev kardin. Ta paksud juuksed langevad kaunilt õlgadele. Taadi pikk habe langeb rinnale. e. (valguse ja varju kohta:) mingist suunast kuhugi v. millegi peale paistma. Kirjutamisel peab valgus langema vasakult või eest. Läbi paksude võrade langes metsa alla vaid ähmast valgust. Pliidisuust langeb ta näole punakat paistust. Puudest langesid teele pikad varjud. Küljelt langev valgusvihk. *Suur valgus on halastamatu, kui ta otse vanasse näkku langeb. E. Krusten. f. piltl. Kate, soomus langes silmadelt – mulle oli kõik selge. Vaekauss langes minu kasuks. Kodused tööd langesid ema õlgadele. Unustusehõlma, unustusse langema. Raske koorem langes südamelt. Uni langeb laugudele. Külale langeb õhtu, videvik, hämarus.
2. püsti- vm. normaalasendit kaotama, allapoole, kaldu, maha v. ümber kukkuma v. vajuma. a. (inimese v. looma kohta). Käpuli, kõhuli, ninuli, pikali, selili langema. Langes põlvili ema hauale. Langeb räntsatades toolile, voodile. Langes hoobist kössi, küüru. Haavatu langes lumme kummuli. Sõbrannad langesid ahhetades teineteisele kaela. Buss pidurdas järsult ja püstiseisjad langesid ettepoole. Jooksis, kuni langes hingetult maha. Pea langeb rinnale, longu, norgu. Käed langevad jõuetult rüppe, sülle. Kõht langeb üle püksivärvli. Hobusel langesid kõrvad lonti. *Siis langes ta oma armsale koldekivile puhkama, uinus lõpuks .. F. Tuglas (tlk). b. (esemete, rajatiste jms. kohta). Tõkkepuu langes ja sulges tee. Puuriit langes kolinal laiali. Vana küün on viltu, längakile, tiidakile langenud. Puu langes raginal. Mets langeb kirveste ja saagide all. Rohi langeb vikati all. See müür võib varsti kaela langeda. c. piltl oma positsiooni, seisu kaotama. Langes konkurentsis tahapoole, edetabelis teiselt kohalt kümnendale. Brigadir langes lihttööliseks. Riigid tekkisid ja langesid. Valitsus langes, tekkis valitsuskriis. *On ümber riike, troone, kroone langend .. G. Suits.
3. sõjas, võitluses, lahingus surma saama. Poeg langes tal sõjas, kodumaa eest. Au langenud kangelastele. Langes snaiperi kuulist. Lembitu langes Madisepäeva lahingus. || hrl van tapetuna surma saama. Langes vihamehe kuuli läbi. Olovernes langes Juuditi käe läbi. || vallutatuna võitja valdusse siirduma. Konstantinoopol langes türklaste kätte 1453. aastal. Muistsete eestlaste vabadusvõitluses langes viimasena Saaremaa.
4. laskuma, alanema; madalduma. a. (rõhtpinnaga teat. nurga all) laskuma. Maapind langeb laugelt, järsult mere suunas. Taevaskoja liivakivipaljandid langevad püstloodis jõkke. Lõuna poole langevatelt veerjatelt nõlvadelt oli lumi sulanud. Tee langeb orgu ning tõuseb jälle mäkke. Põlevkivikiht on paiguti maapinna lähedal, paiguti langeb sügavamale. Rind tõuseb ja langeb ärevusest. b. (hääle, tooni, intonatsiooni kohta). Hääl langeb pooltooni võrra. Tõusev, langev intonatsioon. *Ta hakkas ärevalt rääkima, kusjuures hääl langes kähisevaks sosinaks. P. Kuusberg. c. (mingi konkreetse v. abstraktse taseme kohta:) alanema, madalduma. Kuivaperioodil veepind jõgedes langeb. Põhjavee tase langeb suviti ning talviti. Elavhõbedasammas kraadiklaasis langeb. Õhutemperatuur langeb alla nulli. Õhurõhk, baromeeter langeb. Pinge vooluringis langes. Närvipinge, erutus, vererõhk langeb. Hommikuks palavik langes. Õppeedukus on langenud. Dollari kurss langes. Elatustase langeb, elukallidus tõuseb. Tööde tempo langeb. Uues koolis ta hinded halvenesid, matemaatika langes koguni kahe peale. Kardab, et tema prestiiž, autoriteet langeb. Meeleolu, tuju kippus langema. d. (kõlbeliselt, moraalselt) alla käima. Kuidas võib inimene nii sügavale, madalale langeda? On langenud looma tasemele. Ta pole veel nii kaugele langenud, et vargile läheks. Langenud hing, naisterahvas. *.. ähvardas sõrme tõstes: ".. Vaata ette, et sa ei lange! Au on kerge kaotada ..” J. Pärn.
5. sattuma. a. (millegi objektiks). Teiste pilke, põlu, viha alla langema. Niimoodi võid ilma naeruks langeda. Kohtu, karistuse, nuhtluse alla langema. Romaan langes ägeda kriitika alla. Pettuse, tagakiusamise, atentaadi ohvriks langema. Rahvas langes ikke, rõhumise alla. Talu langes haamri alla. Maja langes tuleroaks. b. (mingile objektile). Kahtlus langes temale, tema peale. Meile langes osaks suur õnn, au. Kogu vastutus langeb esimehele. Kellele liisk langes? Otsus langes mineku kasuks. Teatri valik langes noore autori näidendile. Eesti keeles langeb rõhk üldiselt esimesele silbile. Satub hämmeldusse, kui seltskonna tähelepanu temale langeb. Ehmatasin, kui mu pilk kellale langes. *Mulle langes [ankruvahi] esimene kolmandik, kella kaheksast kaheteistkümneni. H. Sergo. c. (mingisse olekusse, seisundisse; mingisugustesse tingimustesse). Minestusse, lovesse, sügavasse unne langema. Ta langeb kergesti kurvameelsusse, enesehaletsusse. Ära lange äärmusse, liialdusse. Ta on kaaslaste halva mõju alla langenud. Majanduslikesse raskustesse, viletsusse, võlgadesse langema. d. (kellegi valdusse, võimusesse, meelevalda). Sõjas vangi langema. Linn langes vaenlase kätte. Mitu kana langes rebase saagiks. Varitsejate küüsi, võimude kätte langema. Langes petise võrku. e. (mingile ajamomendile v. -lõigule). Vastlapäev langes sel aastal 20. veebruarile. Nendesse aastatesse langevad ta esimesed kirjanduslikud katsetused. Õunapuude õitsemine langes tänavu juunisse. Mitmed tähtsad sündmused langesid aasta viimastele päevadele. Ekskursioon langes nii kiirele ajale, et mul polnud võimalik sellest osa võtta.
6. kostma, kõlama. Järsult ning teravalt langesid käsklused. Tema kohta langes mõnitusi siit ja sealt. *Iga sõna, mis täna õhtul siin Kuressaare linnas meie vahel langeb, muudab maailma kaarti. L. Meri. *Nad kolm olid kohe, kui mõisaõues esimesed paugud langesid, jäneseväledusega metsa poole pakku pannud .. E. Vilde.
7. hrv jagunema. Hääled langesid pooleks. *Sellega olid vaidlejad kahte jakku langenud .. E. Särgava. *Sellest seisukohast langeb Liivi lüürika viide eri rühma .. F. Tuglas.

laudlaua 23› ‹s

1. palgist lõigatud, oma pikkuse suhtes suhteliselt õhuke puitmaterjal ehitamiseks jm. Õhukesed, paksud lauad. Sirge, kaardus, kaardu kiskunud laud. Servamata, servatud, hööveldatud, sulundiga ehk punniga lauad. Virnastatud lauad, laudade virnad. Laudadest põrand, seinad, katus, tara. Laudu lõikama. Sein on laudadega vooderdatud. Aknad löödi laudadega kinni. Tal on rind, kõht lame nagu laud. ||hrl. liitsõna järelosanasellisest materjalist (tarbe)ese v. millegi osa. Lokulaud on põikpuu küljes rippuv kuusepuust laud, mida lüüakse ühe või kahe puuhaamriga. Toober jookseb, sest lauad ja vitsad on kuivanud. Pikkvankri laud. *Kirjule postile kinnitatud hele laud juhatas, et jalakäijail tuleb tarvitada parempoolset kõnniteed .. M. Raud. *Lembitu: Nende pilk ei küüni kaugele. Nad käivad kui vanad härjad – lauad silmil. J. Sütiste. ||pl.kõnek (kirstu, puusärgi kohta). Üks sai lauad, teine rauad v. ühele lauad, teisele rauad 'keegi tappis teise ning pandi vangiraudu'. ||pl.kõnek suusad. *Mõtlesime suuskadega [üle lahe Soome sõita]. Aga selleks peavad head lauad olema. V. Ilus. *Armastan .. suusatada. Kuigi sel talvel olen ainult paar korda laudadele saanud. R. Kaugver. ||pl.van (teatrilava kohta). *Teie lehest kuulen, et „Pisuhänd” Helsingis laudadele pääseb .. E. Vilde. *P. Pinna juhatusel läks ta [= „Estonia” operett] nii tantsutujulisena üle laudade, et saavutas haruldase kuulsuse. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: akna|laud, alus|laud, arve|laud, astme|laud, harja|laud, hoo|laud, hüppe|laud, iste|laud, joon|laud, kaane|laud, kande|laud, kase|laud, kasti|laud, katte|laud, keri|laud, kiige|laud, kirstu|laud, kisk|laud, koonla|laud, kuuse|laud, kõla|laud, käsu|laud, külje|laud, lae|laud, lennu|laud, liha|laud, loku|laud, lood|laud, lõike|laud, männi|laud, märk|laud, otsa|laud, paadi|laud, parda|laud, parketi|laud, peatsi|laud, pesu|laud, piida|laud, piir|laud, pind|laud, pori|laud, prill-|laud, profiil|laud, põhja|laud, põranda|laud, püti|laud, sae|laud, suusa|laud, sõtke|laud, talla|laud, tamme|laud, tara|laud, toobri|laud, tünni|laud, ukse|laud, unka|laud, vee|laud, voodri|laud, äratõuke|laud, äärelaud.
2. hrl. rõhtsast (puit)plaadist ja jalgadest vm. tugitarindist koosnev mööbliese. Väike, suur, kõrge, madal, ümmargune, ovaalne, nelinurkne, kokkukäiv laud. Poleeritud, lakitud, värvitud laud. Laua taga, laua ääres, laua ümber istuma. Istu laua taha ja hakka kirjutama. Pereisa koht on laua otsas 'laua lühemal küljel'. Poiss ronis laua otsa 'laua peale'. Lillevaas, raamat on laual. Põrutab rusikaga lauale, vastu lauda. Auto eest tuli sada tuhat krooni lauale laduda. Paneb, lööb lahkumisavalduse lauale. Ei joonud end kunagi laua alla 'purupurju, pikali'. *Doktoridissertatsiooni pole meie instituudis naljalt keegi päris plaaniliseks tähtajaks lauale pannud. E. Raud. || (söögilaua, toidulaua kohta). Rikkalik, luksuslik, vaene, kehv laud. Lauda katma, kaunistama, koristama. Road kantakse lauda, lauale. Laud neljale. Tegin sünnipäevalistele korraliku laua. Kas pidu tuleb lauaga või ilma? Laud 'lubatud, ettenähtud toidud' haavandtõbe põdejale. Tellib laua, paneb restoranis laua kinni. Külalised paluti lauda. Istusime lauda. Istuti lauas, tõusti lauast. Mida perele lauale panna? Angerjat on meie laual harva. Pikk laud 'lauatäis' pulmarahvast. Kui kõik korraga sööma ei mahtunud, sõid vanemad ja tähtsamad esimeses lauas 'esimeses voorus', nooremad teises lauas 'teises voorus'. Meie laud 'laudkond' laulis teise lauaga vastamisi. Rootsi laud 'eine serveerimise viis, mille puhul igaüks võtab valmispandud toitudest soovitava ning sööb seistes v. valib istumiskoha vabalt'. || lauamängu puust, papist vms. materjalist alus. Otsiti lauad ja nupud ning hakati kabet mängima. Paul Keres andis simultaani 39 laual. Lauale tekkis viigiseis. Võistlused ruudulisel laual 'males'. || kõnek armulaud. Õpetaja võtab kirikulisi lauale. Nad polnud mitu aastat laual käinud. *Mamma võis ju rõõmus olla, et ei tarvitse kitsas kirikuvankris Hallistesse lauale sõita .. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: aia|laud, baari|laud, büroo|laud, diivani|laud, eine|laud, eksami|laud, hommiku|laud, joogi|laud, jooma|laud, joonestus|laud, juurdelõikamis|laud, jõulu|laud, kaardi|laud, kabineti|laud, kantselei|laud, kapp|laud, kirjutus|laud, klapp|laud, kohtu|laud, kohvi|laud, kontori|laud, kooli|laud, koroona|laud, kõrtsi|laud, kõrval|laud, köögi|laud, külm|laud, labor(atoorium)i|laud, lahkumis|laud, lille|laud, lõikus|laud, lõuna|laud, male|laud, masinakirja|laud, müügi|laud, naaber|laud, nurga|laud, operatsiooni|laud, peegli|laud, peo|laud, pere|laud, piljardi|laud, pulma|laud, pühade|laud, raadio|laud, serveerimis|laud, sorteerimis|laud, sööma|laud, sünnipäeva|laud, tee|laud, televiisori|laud, triikimis|laud, tualett|laud, töö|laud, õhtu|laud, õpetajalaud; armatuur|laud, vibrolaud.
3.liitsõna järelosanatähistab mõningaid (endisaegseid) asutusi v. nende allüksusi
▷ Liitsõnad: aadress|laud, eine|laud, lugemis|laud, passi|laud, valvelaud.

lause18› ‹s

1. ühest v. mitmest üksteisele järgnevast sõnast koosnev lühim kõnelõik, mis ei ole otseses grammatilises seoses eelnevate v. järgnevate kõnelõikudega. Vestlus ei sujunud, vahetati vaid üksikuid lauseid. Kirjutab paar lauset. Rääkis mõne lausega, kuidas asi oli.
▷ Liitsõnad: hüüd|lause, kiil|lause, koond|lause, kõrval|lause, käsk|lause, küsi|lause, liht|lause, liit|lause, pea|lause, põim|lause, rind|lause, soovlause; juht|lause, löök|lause, tunnus|lause, vastulause.
2. mat teoreem. Pythagorase lause.
3. loog matemaatilises loogikas väide, mille puhul eeldatakse, et tema sisu tegelikkusele vastavuse määr on põhimõtteliselt kindlakstehtav
4. muus tavaliselt 2-3 fraasist koosnev helitöö lõik

lihaseline-se 5› ‹adj
(arenenud) lihastega. Jõumehe lihaseline keha, rind. Tal on lihaselised käsivarred, reied. Mehed on üldiselt lihaselisemad kui naised. Hurt on sale lihaseline koer. Veresoonte lihaselised seinad.

lõhkema37
lõhki minema, purunema. Õhupall, autokumm lõhkes. Tal lõhkes peas veresoon. Pimesool on lõhkenud. Rakud, vesivillid lõhkevad. Seemne kest lõhkeb, idu tungib välja. Pea valutab nii, et tahab lõhkeda. || plahvatama. Mürsk, miin lõhkeb. Lõhkekuul lõhkeb märgi tabamisel. Aurukatel lõhkes. Lõhkemata granaat. || lõhenema. Huuled, käed, sääred on tuulest, kuivusest lõhkenud. Noorel kasel on sile koor, vanal lõhkenud praguline korp. || piltl (millegi ülemäärase rohkuse kohta). Lõhkete kadedusest, kui Jaani uut maja näete. On armukadedusest, vihast, uudishimust, rõõmust ja õnnest, uhkusest, vihast lõhkemas. Süda tahab murest lõhkeda. *Võin haavu lüüa sulle – / ja endal lõhkeb rind! A. Haava.

rinda ette lööma vt rind

rinda ~ rindu kokku lööma vt rind

mees|riim
kirj ühesilbiline riim (näit. lind : rind)

mõõnamamõõnata 48

1. mõõnana alanema, vajuma, taanduma. Meri, vesi mõõnab. Mõõnates paljastab meri rannakivid. || (tagasi) voolama, voogama. Lained veerevad pahinal randa ning mõõnavad siis tagasi. *.. tõstsime Jacki autosse. Rahvas mõõnas laiali, nagu poleks midagi sündinud. E. Vilde. *Korrapärases hingamises tõusis ja mõõnas rind ning tuksus süda. E. Ellor.
2. piltl vaibuma, raugema, taganema, madalseisu langema. Lahingukära kord ägenes, kord mõõnas. Nooruses lõõmanud kired hakkavad mõõnama. Ärevus, hingepiin, süütunne mõõnas. Tervis halvenes ning loomevõime mõõnas. Pikkamisi mõõnab puna neiu näolt. *Ka äike oli saavutanud oma haripunkti ja hakkas mõõnama. P. Vallak.

mäe|rind
mäenõlv

märatsema37
väga ärritunult v. meeltesegaduses enesekontrolli kaotanult vägivaldselt käituma. Läheb marru, hakkab märatsema. Märatseb meeletus raevus. Joobnuna hakkab lõhkuma ja märatsema. Märatseb mõnda aega, siis läheb märatsushoog üle. Selline ülekohus ajab märatsema. Mis te tühja asja pärast sõimlete ja märatsete! Publik lausa märatses vaimustusest. Istun vaikselt, kuid mu hinges märatseb. Las märatseb end välja, pärast on jälle rahulik. Märatsemised märatsenud, jäi joobnu magama. Märatsev vaimuhaige, hull. Püüab märatsevat naist rahustada. *Märatsevad käed kahmasid toolid maast, lõid need vastu põrandat puruks .. E. Vilde. *.. kooliteenija hakkas märatsema, et viiendas klassis on hullumaja .. V. Panso. || (looma kohta:) ärritusest pöörasena tegutsema. *Aga see [= härg], kelle rind oli haavatud .. see märatses kaua, kargles verisena sinna-tänna teiste hulgas .. F. Tuglas (tlk). || piltl (terrori, vägivallavõimu jms. kohta). Kogu maal märatses reaktsioon, okupatsioonivõim, isikukultus, mustsada. Euroopas aastaid märatsenud sõda. Maad laostas ohjeldamatult märatsev katk. || piltl (loodusjõu vms. kohta). Väljas märatseb torm, tuisk. Ümberringi märatseb meri. Peas märatseb mõtete, tunnete segadik. Märatsev tulekahju, metsapõleng. Mängija käes märatsev trumm, klaver. *Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab .. M. Under.

naise|rind
Kaunilt vormunud naiserinnad.

nisa11› ‹s
imetajate piimanäärme sompjas lõpposa, kust järglane piima imeb (v. kust piima lüpstakse). Lehmal on neli nisa. Emisel on nisad kahe reana kõhul. Kitse, jänese, põdra nisad. Suure udara ja õrnade nisadega lehm. Enne lüpsmist tuleb udarat ja nisasid pesta. Tõmbas, pigistas nisast piima välja. *.. kuna aga pimedad pojad püüdsid ta [= koeraema] ümber niuksudes asjatult imeda ta jahtunud nisi .. E. Kippel. || hrl van v kõnek naise rinnanibu v. naise rind üldse. Toppis lapsele nisa suhu. Üks alles nisa otsas ja teine laps juba tulemas. *Lähendas [naine] seisjale oma pehme ja andumisvalmi ihu, riivates kikkis nisade kui kahe rusikaga mehe puusa .. M. Jürna.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur