[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rike ‹rikke 18› ‹s›
korrast ära olek, tegevuse häire; viga, defekt. a. (mehhanismil, masinal, materjalil vms.). Mootoris näib rike olevat. Roolivarda loksumine on tõsine, suur tehniline rike. Buss peatus mingi rikke tõttu. Sel kellal, ventilaatoril on pisuke rike. Küttesüsteemi riketest saab teatada telefonil.. Riket, rikkeid kõrvaldama, parandama. Rikke põhjuste jälile ei saadudki, riket ei leitud. Praaki siin kangapoes pole, ainult riketeta kaup. *Aga kuna võrgulinad olid alles uued ja tugevad, siis juhtus nende juures rikkeid vähem. A. Kalmus. *Neid [= noviitse] on siia [= kloostrisse] kokku toonud mingi rike saatuses ja veel ei ole nad suutnud oma haavu terveks salvida.. J. Semper. b. (organismil v. elundil). Vaimutegevuse ajutine rike. Ta kannatab närvikava rikke all. *Haav lasti kinni kasvada, ent jäeti kõrvaldamata väike sisemine rike, mis esialgu ei paistnud silma. H. Raudsepp. c. mets puidurike d. geol kihtide esmase lasumuse muutus, dislokatsioon (2. täh.)
▷ Liitsõnad: auto|rike, klapi|rike, küünla|rike, mootori|rike, riide|rike, telefonirike; klapi|rike, kõhu|rike, mao|rike, närvi|rike, seede|rike, soolte|rike, südame(klapi)|rike, tervise|rike, vaimurike; tõugu|rike, välisrike; lasumusrike.