[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

riitus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
ka kirikl kindlakujuline kultuslik talitus; katoliku ja õigeusu kirikus liturgiline üksiktalitus, ka liturgia ülesehitus. Loodusrahvaste maagilised, pühad, salajased riitused. Laste ohverdamise, surnute põletamise riitus. Šamaan, preester toimetab mulle tundmatut riitust. Ristimine viidagu läbi rangelt riituse järgi. Rooma, Milano, mosaraabia riitus (katoliku kirikus). || kombetalitus. *.. pidin tema seljas paljaste jalgadega sõkkuma, mis ka mingi hügieeniline riitus oli.. K. A. Hindrey. *Kell pool üks aperitiiv mammikesega, sealt ei puudu ma kunagi, see on meie riitus.. H. Rajandi (tlk).
▷ Liitsõnad: initsiatsiooni|riitus, ristimisriitus.