[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

akrediteerima ‹42›

1. pol (kedagi teise riiki diplomaatiliseks esindajaks) volitama; volikirja andma. Eesti Vabariiki akrediteeritud diplomaatilised esindajad. || (üldisemalt). Konverentsile akrediteeritud ajakirjanikud.
2. maj volitama raha vastu võtma v. tehingut tegema
3. akrediteeringut andma. Riiklikult akrediteeritud õppekava. Katselaboreid akrediteerima.

diktaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. hrl. riigipöördega piiramatu võimu saanud isik. Halastamatu, kõvakäeline, sõjaväeline diktaator. | piltl. Isa oli kodus, perekonnas täielik diktaator. Eriti naistele on mood kõikvõimas diktaator.
2. aj Vana-Roomas piiramatu võimuga ametiisik, kes määrati riiki ähvardava ohu korral konsulite poolt ametisse kuueks kuuks

diplomaatiline ‹-se 5› ‹adj›

1. diplomaatiasse (1. täh.) puutuv, diplomaatiaga seotud. Diplomaatilised suhted, vahendid. Diplomaatilised protokollid, dokumendid. Visiidi aeg lepitakse kokku diplomaatiliste kanalite kaudu. Diplomaatiline esindus 'riiki välisriigis esindav ametiasutus, mille ülesanne on oma riigi huvide kaitsmine ja läbirääkimiste pidamine'. Diplomaatiline immuniteet 'välismaiste diplomaatide ja nende perekonnaliikmete eriõigused, eksterritoriaalsus'. Diplomaatiline korpus 'ühte riiki akrediteeritud diplomaatiliste esinduste juhid (v. kogu vastavate esinduste isikkond)'.
2. diplomaatlik

esindus ‹-e 5› ‹s›

1. esindamine. See hoone on peamiselt esinduseks, külalistele näitamiseks.
2. esindaja(d). a. isikud, keda on valitud v. nimetatud kedagi v. midagi esindama. Korvpallis oli edukas Peterburi esindus. Võistlustest võtsid osa kuue maa esindused. b. pol mingit riiki ja selle kodanike huve (v. liikmesriiki liidu pealinnas) esindav asutus. Täievoliline esindus. Diplomaatiline esindus. Eesti Vabariigi alaline esindus Euroopa Liidu juures. Soome esindus Norras, Inglismaal. c. maj suurt äri- v. tööstusettevõtet esindav firma. Töötab ühe Rootsi firma Londoni esinduses. *Eestis anti tegevusluba reale rahvusvaheliste monopolide esindustele; näiteks esindas .. Kreugeri tikutrusti a/s. „Eesti Tuletikumonopol” .. Õ. Elango.
▷ Liitsõnad: kaubandus|esindus, konsulaar|esindus, rahva|esindus, sõjaväe|esindus, välisesindus.

etatism ‹-i 21› ‹s›
pol poliitiline õpetus, mis käsitab riiki omaette väärtusena ja ülima eesmärgina, millele kodanikud peavad allutama oma taotlused ja heaolu

föderalism ‹-i 21› ‹s›
pol
1. riikide ühinemise v. ühendamise põhimõte, mille kohaselt mitu riiki moodustavad liitriigi (föderatsiooni) v. riikide liidu (konföderatsiooni)
2. föderatiivse riigikorra kehtestamist taotlev poliitiline suund

korpus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. (masina, sõiduki) põhiosa, kere. Laeva korpus. *Praami suur hall korpus istub meres raskelt.. J. Smuul. *Vaatleme silla kõrgeid metalltalasid, tema pikka rahulikku korpust. A. Kaal. || inimese keha, kere. *..see [seismine] ei sobinud talle noores easki, saadik siis nüüd, kus korpus liigselt raskepäraseks muutunud.. K. Rumor.
2. mingisse hoonerühma kuuluv üksikhoone. Tehase korpused. Valmis haigla uus neljakorruseline korpus.
▷ Liitsõnad: ravi|korpus, tootmis|korpus, õppekorpus.
3. sõj mitmest diviisist ja eriväeosadest koosnev taktikaline väekoondis. Motoriseeritud, mehhaniseeritud korpus. Tegi sõja läbi korpuses 'Eesti kaardiväe laskurkorpuses'.
▷ Liitsõnad: armee|korpus, kaardiväe|korpus, kadeti|korpus, laskur|korpus, lennuväe|korpus, ratsa(väe)|korpus, tanki|korpus, õhudessantkorpus.
4. ühiste ülesannete v. ühise kutsega seotud inimeste kogu. Diplomaatiline korpus 'ühte riiki akrediteeritud diplomaatiliste esinduste juhid (v. kogu vastavate esinduste isikkond)'.
▷ Liitsõnad: konsulaarkorpus.
5. trük kirjakraad, mille suurus on 10 punkti; vastav trükikiri
6. teat. tunnuste järgi süstematiseeritud andmekogu veebis. Vana kirjakeele korpus. Eesti murrete korpus. Korpuse kasutajaliides. Otsis korpusest tekstinäiteid.
▷ Liitsõnad: tekstikorpus.

maa|ilm

1. (maailma)kõiksus, universum. Maailma loomine. || ‹hrl. pl.› universumi teat. osa, planeedi- v. tähesüsteem. Universumi maailmad ja maailmasüsteemid. Eksisteerib oletus, et paljudes teistes maailmades võib esineda arukat elu.
▷ Liitsõnad: antimaailm.
2. Maa, maakera (kõige sellel eksisteerivaga). Maailma maad, riigid, rahvastik, keeled. Maailma taimestik, loomastik. Maailma maavarad, tööstustoodang, energiavarud. Reisis mitu aastat mööda maailma ringi. See teade levis kõikjal maailmas, üle kogu maailma, sai teatavaks kogu maailmas. Sõdasid toimus mitmel pool maailmas. Maailma sellesse nurka polnud ta varem sattunud. Ajalehe kaudu oli ta maailma asjadega kursis. Noortele näib, et kogu maailm on nende ees lahti. Kaotada pole midagi, võita aga terve maailm 'kõik'. Järgneb oma armastatule kas või maailma otsa. Ta ei loobu oma plaanist, mingu või maailm hukka. Arvab, et tema suudab kõik, nihutab või maailma paigast. Arvas, et nüüd on maailma lõpp käes. || selle teat. suurem piirkond. Vana Maailm 'Euroopa, Aasia ja Aafrika'. Uus Maailm 'Ameerika mander, Austraalia'. Araabia maailm 'araabia maad'. Tahtis näha, kuidas mujal maailmas elatakse. Läks kodusaarelt (laia) maailma õnne otsima. Tahaks rännata ning maailma näha. Ta on maailma näinud mees. Poegadest ei jäänud ükski kodumaale – kõik lendasid maailma (laiali). *.. ja jutustas [Eeva] Tartu ja maailma uudiseid. J. Kross. || (vahel ka lähema ümbruse, lähikonna kohta). Täna särab päike, maailm on kaunis. Maailm mähkub, peitub uttu. Mets, raba vist põleb, kõik maailm on suitsu täis. Pea käis ringi ja maailm läks silmade ees mustaks. Lõugab nii, et maailm kajab. *Tundus, nagu oleks õhkki külmemaks läinud, ainult kaugel eemal eretav kaasik oli nagu tulekahju keset sinist maailma. E. Maasik. || (liialdavalt, kedagi v. midagi üle tähtsustades). See on maailma põnevaim 'väga põnev' raamat. Sa oled maailma kauneim tüdruk. Ema teeb maailma parimaid pirukaid. Peab ennast maailma nabaks 'kõige tähtsamaks'.
▷ Liitsõnad: välismaailm.
3. keskkond, miljöö, olustik, eluring. Idamaa turg on omaette kirev maailm. Lapse maailm piirdus koduga ja kodukülaga. Maalt linna kolides sattusime hoopis uude, võõrasse maailma. Tema noorpõlve maailm oli agul. Ühiselamu oli maailm, millega ma ei harjunud. Rahvaluule, muinasjuttude maailm. Ta luges palju, otse elas raamatute maailmas. *Taluelu ja koolimaja elu vahel oli ka suur vahe. Need olid kaks maailma. J. Semper.
▷ Liitsõnad: ime|maailm, luule|maailm, muinasjutu|maailm, muinasmaailm.
4. inimeste maine elukeskkond, maapealne elu (lähtub kujutlusest, et olemas on ka surnute riik, hauatagune elu). Ajalik, kaduv maailm. (Siia) maailma sündima, tulema. Siit maailmast lahkuma 'surema'. Meest ähvardati ja soovitati maailmaga jumalaga jätta. Eedi jäi vaeslapsena üksi maailma. Ta on nii eluvõõras ja kohanematu, just nagu poleks siit, sestsinatsest maailmast pärit. *See oli tal [= junkrul] viimne naer siin maailmas, sest juba vuhises Jaanuse mõõk õhus .. E. Bornhöhe. || hrl. koos sõnadega teine, parem märgib taevast, hauatagust elu, surnute riiki. Teise, paremasse maailma minema, kolima 'surema'.
▷ Liitsõnad: allmaailm.
5. maailma (2. täh.), ka mõne selle piirkonna inimesed, rahvas, üldsus; teat. inimeste ring. Kogu maailm jälgis põnevusega esimest kosmoselendu. Maailm ei hooli temast, ei hinda teda küllaldaselt. Vanemad inimesed kurtsid, et maailm on hukas, päris käest ära. Ta hülgas oma lapsed, jättes nad maailma hooleks. Kes kaitseks teda kurja, ülekohtuse maailma eest! Võid sattuda maailma naeru, pilke alla. Ära kaeba maailmale oma häda, õnnetust. Ära kuuluta seda maailmale! Lugu läks maailma kõrvu, nüüd teavad seda kõik. Proovi, katsu sa maailma suud sulgeda! Maailma silmis olen ma muidugi süüdlane.
▷ Liitsõnad: inim|maailm, järelmaailm.
6. ühesuguste sotsiaalsete, poliitiliste, majanduslike, kultuuriliste vm. tingimuste v. ühesuguste tõekspidamiste alusel moodustuv ühiskond v. suur inimeste rühm. Kolmas Maailm 'arengumaad'. Katoliiklik, protestantlik, islami(usuliste) maailm. Ingliskeelne maailm. Nõnda kirjutab seda nime kogu ladinakirjaline maailm. Kunstirahva, teadlaste, sportlaste, boheemlaste, kurjategijate maailm. Kapseldub oma akadeemilisse maailma. Ärimeeste maailm jäi talle võõraks, kaugeks. *Õpetajad – need olid [õpilastele] teine maailm .. J. Parijõgi. || mingi eluringkond v. nähtuste piirkond looduses. Taimede, loomade, kalade, lindude, putukate, vetikate, bakterite maailm. Korallide imepärane maailm. Sügislooduse värvide maailm. *Kuid kõik kalad pole kolinud hauakohtadesse ega püsi paigal, kuigi jääalune maailm on pime ja vaikne. K. Põldmaa.
▷ Liitsõnad: antiik|maailm, kapitalimaailm; kirjandus|maailm, kunsti|maailm, male|maailm, muusika|maailm, raha|maailm, spordi|maailm, teaduse|maailm, teatri|maailm, tehnika|maailm, ärimaailm; makro|maailm, mikromaailm.
7. inimese mõtete, tunnete, kujutluste ja muu vaimse elu ring. Talurahva, õpilaste vaimne maailm. Kunstniku sisemine maailm. Ma imetlesin tema kujutluste, unistuste, mõtete, huvide maailma. Laste mõistmiseks tuleb mõista nende maailma. Meie sinuga oleme nii erinevad, elame oma eri maailmades. *Aga on olemas ainult üks Mari Möldre, ja see tähendab omaette maailma. V. Panso.
▷ Liitsõnad: fantaasia|maailm, kujutlus|maailm, mõtte|maailm, sise|maailm, tunde|maailm, vaimumaailm.
8. kõnek suur hulk; väga, (maa)ilmatu palju. Aega on rongini (veel) maailm. – Pole maailma midagi, see paar tunnikest läheb kiiresti. Mul on neli tuba, ruumi maailm. Aitab koorimisest, siin on kartuleid juba maailm. Õiendamist oli selle asjaga (terve) maailm. Sinna on maailma plarakas maad. Maailma hulk raamatuid, kes neid jõuab läbi lugeda! *Rongi polnud veel ees, aga rahvast juba maailm koos. L. Promet.

messias ‹messia, messiat 2› ‹s›

1. relig (Vanas Testamendis:) salvimisega pühitsetud isik, eriti (Taaveti soost) kuningas, kes pidi tulema Iisraeli riiki looma; (kristlastel:) maailma lunastaja Jeesus Kristus. Usk messiasse, messia tulekusse.
2. piltl päästja, vabastaja, lunastaja. Ikestatud rahvad ootasid oma messiat. Uue õpetuse kuulutajat jumaldati, teda peeti messiaks. *Tänapäeval messiaks, päästjaks peetakse juhti, kelle käes oleksid nagu rahva eluõnne võtmed. A. H. Tammsaare.

olümpia|koondis
teat. riiki olümpiamängudel esindav võistkond. Eesti, USA, Rootsi, Prantsusmaa olümpiakoondis. Sportlane arvati olümpiakoondisse.

olümpia|võistkond
sport teat. riiki olümpiamängudel esindav võistkond. Olümpiavõistkonna ettevalmistus. Ungari, Soome olümpiavõistkond.

otse|demokraatia
pol demokraatia vorm, mille korral rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta

protektoraat ‹-raadi 21› ‹s›
pol ühe riigi sõltumine teisest riigist, mille puhul protektorriigil on õigus esindada ja juhtida sõltuvat riiki; protektorriigi võim v. tema allutatud riik v. riigid. Ülestõus Rooma protektoraadi vastu. Venemaa protektoraadi alla läinud alad. Saksamaa protektoraat Böömi- ja Määrimaa üle.

rahvus|vähemus
riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu v. kultuurilise omapära poolest erinev rahvusrühm; väljaspool oma riiki elav rahvusrühm. Rahvusvähemuste ümarlaud.

riigi|juht [-juhi]
riiki juhtiv isik; riigijuhtimises osalev isik. Väljapaistvad riigijuhid. Riigijuhtide kohtumine, ühisavaldus. Presidendivalimiste esimene voor riigijuhti ei andnud.

riigi|reetur
isik, kes riiki reedab. *Saage aru, ma olen riigireetur, aga loodan, et te mõistate, et ma sellele vaatamata pole isamaa reetur. H. Lepik (tlk).

riigi|teadus
riiki v. selle eri aspekte käsitlev teadus

riigi|vaenlane
riiki vaenulikult suhtuv isik; nõuk rahvavaenlane. Kirjanik kuulutati oma kodumaal riigivaenlaseks.

riigi|visiit
riigijuhi ametlik visiit teise riiki. Eesti president tegi riigivisiidi, alustas riigivisiiti Rootsi.

riigi|õpetus
riiki v. selle eri aspekte käsitlev õpetus, riigiteadus. Üldine riigiõpetus.

riikkondsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
jur teat. riiki kuuluvus (näit. lennukite puhul); van kodakondsus

riiklik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. riigiga seotud v. sellele omane; riigiasjade sfääri kuuluv, sellesse puutuv v. seda haarav; riigi. Riiklik iseseisvus, sõltumatus. Riiklik võimukorraldus, julgeolek. Tegemist on riikliku saladusega. Kas see on kooskõlas riiklike huvidega? || poliitiline. Riiklik kuritegu. Frangi riigi lagunemisega tekkis hulk lühiealisi riiklikke moodustisi.
2. riigile kuuluv, riigi valduses olev, riigi poolt finantseeritav, riigi rahadega tegutsev, riigi-. Riiklik omand, monopol. Riiklik asutus, kool, haigla. Riiklikud ja eraettevõtted. Riiklik aktsiaselts. Riiklik maafond, metsafond.
▷ Liitsõnad: poolriiklik.
3. riigi, riigiorganite poolt kehtestatud v. määratud, riigiasutuste kaudu korraldatud v. organiseeritud, riigi-. Kõrge riiklik autasu. Riiklik stipendium, toetus, pension. Riiklik plaan. Riiklikud hinnad, maksud. Riiklikud kohustused, ülesanded, standardid. Riiklikud pühad ja tähtpäevad. Riiklik järelevalve, kontroll, kindlustus, kaubandus. Riiklik tarbijakaitse. Riiklikud kaitsealad. Riiklik süüdistus, süüdistaja.
4. kogu riiki haarav. Riiklik ja omavalitsuslik juhtimistasand.
▷ Liitsõnad: üld|riiklik, üleriiklik.

sisse rändama
mingile alale v. mingisse riiki kuskilt mujalt elama asuma, immigreeruma. Tema esivanemad on Saksamaalt sisse rännanud. Austraaliasse rändab iga aasta sisse inimesi teistest maadest.

sala|piiritus
salaja riiki sisse veetav piiritus. Rannakülade kaudu toodi sisse salapiiritust.

sionism ‹-i 21› ‹s›
juutide rahvuslik liikumine, mille peaeesmärke on juutide koondamine ühtsesse riiki

sissesõidu|formaalsus
‹hrl. pl.› riigipiiri ületamisega seotud formaalsus (1. täh.) riiki saabumisel. Sissesõiduformaalsused olid alanud: kontrolliti passe. Olime seni laeval, kuni sissesõiduformaalsused korda aeti.

sissesõidu|viisa
viisa, millega antakse õigus riiki sissesõiduks. Tuli Eestisse võltsitud sissesõiduviisaga.

sõja|vägi
riiki sõjalise tegevusega kaitsev v. ründav jõud. Alaline, palgaline sõjavägi. Palgasõduritest, talupoegadest koosnev sõjavägi. Sõjavä(ged)e ülemjuhataja, ülemjuhatus. Jaan kutsuti sügisel pärast keskkooli lõpetamist sõjaväkke. Vaenlase arvutu sõjavägi tungis linna. Sõber teenis end sõjaväes vanemleitnandiks. Napoleon kogus endale sõjaväge kõigist võidetud maadest. Vaenlase sõjaväele ei suudetud kaua vastu panna. Piiskop Albert tuli 1227. a. suure sõjaväega Kuressaare linnuse alla. || piltl (putukate, samuti teiste elusolendite kohta). Sipelgate sõjavägi. Rohutirtsud lendasid pilvedena nagu suur sõjavägi.

sõprus|rong
nõuk eri rong inimestega, kes sõitsid teise riiki sõprussuhteid sõlmima ja arendama. Eesti töötajate sõprusrong Schwerini.

sõprus|visiit
külaskäik sõprussidemete loomiseks, nende arendamiseks (näit. riigitegelastel teise riiki). Riigipea oli naaberriigis sõprusvisiidil.

välja viima

1. kusagilt, millegi seest välja toimetama (kandes, vedades v. endaga kaasa võttes). a. mingist ruumist mujale (teise ruumi, õue vms.) viima. Enne remonti viidi toast mööbel välja. Saal tuleb korda teha ja praht välja viia. Viis prügiämbri välja (tühjendamiseks). Mine vii koer välja (pissile)! b. mingist riigist mujale (teise riiki, välismaale) viima, välja vedama vm. Tooraine tuuakse sisse, toodang viiakse välja. Eestist viiakse välja puitu ja metalli. Võõrvägi viidi riigist välja.
2. kusagilt väljapääsu võimaldama. Tee viib linnast välja. Ruum, millest viib välja neli ust.
3. mingist seisundist väljaminekut põhjustama; mingist olukorrast, seisundist välja juhtima. Kõnelus viis mu tasakaalust välja. *Masingu kogu kirjandusliku tegevuse eesmärgiks oligi talurahvas vaimupimedusest välja viia .. A. Vinkel.
4. mingi koha v. tulemuseni viima. Rada viis välja jõe äärde. Kuhu see tänav välja viib? *.. riid ei vii kuhugi välja, heaga teeb hoopis rohkem ära. H. Kiik.

viisa ‹6› ‹s›

1. passile tehtav märge, millega antakse õigus riiki sissesõiduks v. riigist välja- v. läbisõiduks. Taotleb Vene, Venemaa viisat. Viisat hankima, pikendama. Viisat vormistama, väljastama, tühistama. Ootab viisat. Talle ei antud Jaapanisse sõiduks viisat. Ta ei saanud viisat. Viisa on aegunud.
▷ Liitsõnad: läbisõidu|viisa, sissesõidu|viisa, transiidi|viisa, väljasõiduviisa; turisti|viisa, tööviisa.
2. dokumendile tehtav märge, millega ametiisik tõendab dokumendi ehtsust v. annab sellele kehtivusjõu. Võistlustel osalemiseks on vaja arsti viisat.

voli|kiri

1. jur teise isiku esindamise õigust tõendav dokument, kirjalik volitus. Ühekordne, notariaalselt tõestatud volikiri. Kohtuasjade ajamise, sõiduki kasutamise volikiri. Ilma volikirjata raha välja ei maksta.
▷ Liitsõnad: üldvolikiri.
2. pol dokument, millega riigipea tõendab isiku määramist diplomaatiliseks esindajaks teise riiki. Suursaadik esitab volikirja asukohariigi riigipeale. President võttis vastu välisriigi diplomaatilise esindaja volikirja. Volikirja üleandmise tseremoonia.

välis|turism
turism väljaspool oma riiki, välismaine turism

õpilas|vahetus
kooliõpilaste saatmine vahetuse korras teise kooli (sageli teise riiki) teat. ajaks õppima. Koolidevaheline, rahvusvaheline õpilasvahetus.

üld|streik
suurt majandusharu v. kogu riiki hõlmav streik. Poliitiline üldstreik.

üle|riigiline
kogu riiki hõlmav v. puudutav, ülemaaline. Üleriigiline streik. Üleriigiline spordijuhtide kokkutulek.