[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 124 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

aadli|lipkond
aj ratsateenistuskohustuse alusel moodustatud väeosa 16.–18. saj. Rootsi riigis. Rootsiaegse Eesti- ja Liivimaa aadlilipkonnad.

abi|professor
professorile eelnev ametiaste mõnes riigis (näit. Soomes)

adjunkt-i 21› ‹s

1. abiline mingis ametis, eriti kõrgkooli noorem õppejõud (mõnes riigis). Peterburi Teaduste Akadeemia adjunktid.
2. teadustööks valmistuv ohvitser kõrgemas sõjaväeõppeasutuses

alam|leitnant
nooremleitnandile vastav auaste mõnes riigis

alam|porutšik
nooremleitnandile vastav auaste mõnes riigis (ka tsaariarmees)

all|ohvitser
madalamasse juhtivkoosseisu kuuluv sõjaväelane; mõnes riigis ka tema auaste. Teenis kaitseväes allohvitserina. Allohvitseride kool.
▷ Liitsõnad: noorem|allohvitser, vanemallohvitser.

apell-i 21› ‹s
(mõnes riigis:) kogunemine ülevaatuseks, käskude saamiseks vms. *Komandatuuris oodati neid apellile. V. Vaida.

armee|kindral
sõj kõrgema ohvitseri sõjaväeline auaste mitmes riigis

aspirant-randi 21› ‹s

1. nõuk kõrgkoolis v. teadusasutuses teaduslikuks uurimistööks (v. õppejõuks) valmistuv isik. Ülikooli, instituudi aspirandid. Matemaatika, stomatoloogia aspirant. Statsionaarne, mittestatsionaarne aspirant. Aspirantide atesteerimine. Professoril on juhendada mitu aspiranti.
2. sõjakoolis sõjalist haridust taotlev tulevane reserv- v. täiendusohvitser mõnes riigis
3. van taotleja. *Odavalt ei saa mind keegi. Mul on teisigi aspirante, võib-olla rikkamaidki. M. Metsanurk.

brigadir-i, -i 10› ‹s

1. brigaadi (2. täh.) juht. Ehitusbrigaadi brigadir. Aiandi brigadirid. Brigadir andis, jagas, juhatas töö kätte.
▷ Liitsõnad: aiandus|brigadir, ehitus|brigadir, karja|brigadir, loomakasvatus|brigadir, põllundusbrigadir.
2. aj sõj polkovniku (koloneli) ja kindralmajori vaheline auaste mõnes riigis; (Suurbritannias:) brigaadikindral

departemang-u 21› ‹s

1. suurim haldusüksus Prantsusmaal ja mõnes teises riigis
2. ministeerium USA-s, Šveitsis ja mõnes teises riigis
▷ Liitsõnad: riigidepartemang.
3. ministeeriumi vm. haldusasutuse osakond revolutsioonieelsel Venemaal ja mõnes teises riigis

distrikt-i 21› ‹s
haldus-, kohtu- v. valimisringkond mõnes riigis (näit. Suurbritannias, USA-s)

eestlaskond-konna 22› ‹s
eestlased kogumõistena, näit. eesti rahvusest isikud teatavas riigis. Rootsi eestlaskond.

elamis|luba
luba elada teat. riigis. Välismaalane taotles, sai elamisloa. Seaduserikkujale ei antud elamisluba ja ta pidi riigist lahkuma.

enamus|rahvus
rahvaenamikku moodustav rahvus riigis; ant. vähemusrahvus

generalissimus-e 5› ‹s
kõrgeim sõjaväeline auaste mõnes riigis; seda auastet omav isik

grenader-i, -i 10› ‹s
sõj 17.–19. saj. käsigranaate heitma õpetatud sõdur, hiljem mitmes riigis eliitjalaväeosa sõdur

illegaal-i 21› ‹s
illegaalselt riigis viibiv isik. Illegaal saadeti riigist välja. Piirivalvurid tabasid illegaali.

interneerima42
pol eraldama ja kinni pidama (ning relvitustama), näit. neutraalsele territooriumile sattunud sõdiva riigi sõjaväelasi, vaenlasriigi kodanikke sõdivas riigis jm.

jaoskonna|kohus [-kohtu]
jur madalam kohtuinstants mõnes riigis

kapral-i 2› ‹s
sõj noorema juhtivkoosseisu v. vanemsõduri auaste mitmes riigis (näit. Eesti Vabariigis); selles auastmes sõjaväelane. Kapraliks ülendama. Tõusis, sai sõjas peagi kapraliks. Kapral Mets.

karabinjeer-i 21› ‹s

1. karabiiniga relvastatud eliitväeosa sõdur (mõnes Lääne-Euroopa riigis). Linna tänavail patrullivad politseinike ja karabinjeeride salgad.
2. Itaalia sandarm

kaubandus|esindus
kaubandusalane esindus teises riigis

keiser-sri, -srit 2› ‹s
meessoost valitseja kõrgeim tiitel mõnes monarhistlikus riigis; seda tiitlit kandev isik. Rooma keiser Augustus, Vene keiser Aleksander II. Etioopia keisreid kutsuti neegusteks. Keisri troon, vapp. Keisri loss, valdused. | piltl. *„Ära sa sõima midagi! Kus mul keiser! Ei lähe!” kordas moor tigedaks muutudes. A. Jakobson.

kesk|võim
tsentraalne, kõrgem võim riigis (vastandina kohapealsele võimule); keskvalitsus. Tugeva keskvõimuga riik. Feodaalid taotlesid suuremat sõltumatust keskvõimust.

kohtu|ministeerium
mõnes riigis ministeerium, kelle kompetentsi kuulub riigi justiitsasjade korraldus

viies kolonn
vaenlase kasuks töötavad isikud riigis endas. Vaenlane vallutas linna selles tegutseva viienda kolonni abiga.

komandör-i, -i 10› ‹s
sõj
1. väeüksuse ülem mõnes riigis. Suurtükiväepolgu, tankibrigaadi komandör. Jalaväeroodu kolmanda rühma komandör. Hävitajate eskadrilli komandör. Lennuki, kosmoselaeva komandör. Partisanisalga komandör. || üliõpilas-, õpilasmaleva juht. Oli aastaid Tõlluste malevas komandör.
▷ Liitsõnad: brigaadi|komandör, diviisi|komandör, divisjoni|komandör, eskadrilli|komandör, eskadroni|komandör, jao|komandör, korpuse|komandör, lennuki|komandör, pataljoni|komandör, patarei|komandör, polgu|komandör, roodu|komandör, rühma|komandör, salga|komandör, suurtükikomandör.
2. sõjalaeva ülem Eesti kaitseväes

kongress-i 21› ‹s

1. partei, seltsi vm. organisatsiooni, ka mingi eriala esindajate suur, sageli rahvusvaheline nõupidamine. Erakonna kongress. Eesti Heliloojate Liidu kongress. Rahvusvaheline fennougristide kongress. Ülemaailmne geoloogide, keemikute kongress. Kongressi delegaadid. Kongressi avamine, lõpetamine, ettevalmistamine. Kongress peetakse, toimub Pariisis. Esinesin kongressil ettekandega. || tähtsaid rahvusvahelisi küsimusi käsitlev riikidevaheline nõupidamine. Viini kongress a-il 1814–1815. Pariisi kongress toimus 1856. aastal.
▷ Liitsõnad: botaanika|kongress, geograafia|kongress, geoloogia|kongress, meditsiini|kongress, partei|kongress, psühholoogia|kongress, rahukongress.
2. kõrgeim rahvaesinduslik riigivõimuorgan mõnes riigis. USA Kongress koosneb Esindajatekojast ja Senatist.
▷ Liitsõnad: rahvuskongress.

konvent-vendi 21› ‹s

1. ühishuviliste kokkutulek, nende koosolek v. organ. Rüütelkonna konvent.
▷ Liitsõnad: aadli|konvent, kirikukonvent.
2. üliõpilasorganisatsiooni korter v. koosolek, ka vastav organisatsioon ise. Läks konventi, et kaasvõitlejatega kokku saada. *.. ma tean, mida sa tahad ütelda: konvendi aumõisted ja nõnda edasi. Hea – siis astume konvendist välja. A. Jakobson.
3. aj valitav seadusandlik v. muu haldusorgan mõnes riigis. Prantsusmaal oli Konvent 1792–1795 kõrgeim võimuorgan.
4. aj ühe linnuse ordurüütlite kogu. *Ristisõdijad, mõõgavennad konventide viisi ja piiskopi sõjamehed .. moodustasid igaüks omaette salga oma lipuga. A. Vassar.

kooli|nõunik
ped
1. kooli õppe- ja kasvatustööd kontrolliv ja nõu andev ametnik (mõnes riigis). Ernst Enno oli Haapsalus Läänemaa koolinõunik.
2. õpetaja v. haridustegelase aunimetus (näit. Saksamaal, Soomes)

kooli|süsteem
õppeasutuste süsteem riigis, haridussüsteem. Inglise, Jaapani koolisüsteem. Muudatused senises koolisüsteemis.

korvett-veti 21› ‹s
sõj
1. aj kiire kolmemastiline sõjalaev 17.–19. saj.
2. II maailmasõjas ja nüüdisajal mitmes riigis laevastiku valvelaev

kristlaskond-konna 22› ‹s
kõik kristlased kokku (näit. teat. riigis)

kubermang-u 21› ‹s
aj mitmes riigis (Tsaari-Venemaal jm.) suurim haldusüksus. Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa, Pihkva, Tobolski kubermang.
▷ Liitsõnad: kindralkubermang.

kuur|vürst
aj Saksa-Rooma riigis vürst, kel oli Saksa keisri valimise õigus. Saksi, Brandenburgi kuurvürst.

kvintal-i 2› ‹s
eri aegadel erineva suurusega, tänapäeval umbes tsentnerile vastav massiühik mitmes riigis

laskur|vägi
sõj jalaväe nimetus mõnes riigis

leegion-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s

1. sõj suur sõjaväeüksus. a. aj (Vana-Roomas:) algselt kõigi kodanike maakaitsevägi, hiljem suurim sõjaväeüksus (kuni 6000 meest) b. hilisemal ajal üksikpataljonidest koosnev väekoondis mõnes riigis
▷ Liitsõnad: au|leegion, võõrleegion.
2. piltl määratu hulk, musttuhat. Neid on käputäis, teid aga (terve) leegion. Sõpru on tal (terve) leegion. Töötute leegion. Nuhkide leegion kogu aeg kannul. Sääskede, putukate leegionid.

maa|härra

1. aj keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis, maaisand. 15. sajandil oli eestlaste ala jagatud mitme maahärra vahel.
2. lääni kõrgeim ametiisik Soomes

maakaitse|vägi

1. aj sõjaaegne ajutine vabatahtlikest koosnev väerühmitus. Vene regulaarvägede kõrval võitles Napoleoni vastu ka maakaitsevägi.
2. sõj mõnes riigis 2. ja 3. järgu tagavaraväelased

maa|õigus
jur
1. maasuhteid sätestav õigusnormide kogum
2. aj teat. maapiirkonna elanike õigussuhteid sätestav õigus (hrl. vastandina linnaõigusele); mõnikord ka: terves riigis v. haldusüksuses kehtivad õigusnormid. Preisi maaõigus. 16. saj. lõpul koostatud Liivimaa maaõigus.

magister-tri, -trit 2› ‹s

1. doktorikraadist madalam teaduslik kraad mõnes riigis (ka Eesti Vabariigis); selle kraadiga isik (ka tiitlina). Lõpetas ülikooli magistrina. Magister Soonurm. || aj (keskajal:) madalam teaduslik kraad; selle kraadiga õpetaja kesk- ja ülikoolides. Vabade kunstide magister. *1566. a. kavatses Erik XIV taastada Upsala ülikooli ja määras õppejõuna ametisse Wittenbergis õppinud magister Laurentius Petri Gothuse .. H. Piirimäe.
▷ Liitsõnad: filosoofiamagister.
2. aj mõnede kõrgemate riigiametnike nimetus Vana-Roomas

magistraat-raadi 21› ‹s

1. linnavalitsus mõnes riigis (Baltimail kuni 1889. aastani). Tallinna, Riia, Pärnu magistraat.
2. kohtunik, ka politsei- v. haldusametnik (Suurbritannias, Prantsusmaal)
3. aj riigiamet ja vastav riigiametnik Vana-Roomas. Kõrgemad magistraadid olid konsul, preetor, tsensor, diktaator.

mai|püha
1. (mõnes riigis ka 2.) mai riikliku (töölis)pühana. Enne, pärast maipühi. Maipühade ajal.

majordoomus-e 5 või -e 4› ‹s
aj
1. kuninga majapidamise ja sõjalise kaaskonna juht varasel keskajal Frangi riigis
2. (mõisa, lossi) ülemteener, majaülem. Lossihärra majordoomus.

margi|kataloog
kataloog andmetega ilmunud markide kohta (näit. teat. riigis)

mark2margi 21› ‹s
aj
1. Lääne-Euroopa, peam. Saksamaa keskaegne külakogukond
2. kindlustatud piirimaa 8.–9. saj. Frangi riigis ja keskaegsel Saksamaal. Marki valitsesid markkrahvid.

mitmepartei|süsteem
pol mitme partei olemasolek riigis

munitsiipium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
aj omavalitsuslik linn Vana-Rooma riigis

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur