[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

riie ‹riide 18› ‹s›

1. kudumistelgedel kaht ristuvat lõngasüsteemi põimides valmistatud tekstiilmaterjal; muul viisil kangana valmistatud tekstiilmaterjal. Villane, puuvillane, linane riie. Poolvillane, täisvillane riie. Kodukootud, ostetud riie. Ühevärviline, kirju, triibuline, ruuduline, lilleline riie. Pleegitatud, karvastatud riie. Riiet kuduma, värvima. Mitu meetrit riiet. Odavast õhukesest riidest kleit. Paksust pehmest riidest hommikumantel. Sellest riidest ei saa head ülikonda. Purjesid valmistatakse hästi tihedast riidest. Riidega vooderdatud karp. Mahl pressiti läbi tugevakoelise hõreda riide.
▷ Liitsõnad: atlass|riie, diagonaal|riie, elastik|riie, filter|riie, gaas|riie, impregneer|riie, jõhv|riie, kamm|riie, kanep(i)|riie, klaas|riie, koort|riie, koti|riie, krepp|riie, kummi|riie, laus|riie, lina|riie, lõuend|riie, melanž|riie, pikee|riie, puuvill(a)|riie, smirgel|riie, staapel|riie, šenill|riie, tehis|riie, toor|riie, trikoo|riie, vaha|riie, õliriie; kardina|riie, katte|riie, kleidi|riie, kostüümi|riie, käteräti(ku)|riie, lipu|riie, madratsi|riie, mantli|riie, mööbli|riie, pakke|riie, palitu|riie, pesu|riie, pluusi|riie, purje|riie, päevasärgi|riie, püksi|riie, seeliku|riie, sineli|riie, särgi|riie, tasku|riie, telgi|riie, tikk|riie, vahe|riie, voodilina|riie, voodri|riie, võrgu|riie, ülikonnariie; alus|riie, pealisriie; otse|riie, vilturiie; linna|riie, poe|riie, vabrikuriie.
2. ‹hrl. pl.› riietusese, rõivas. Uued, uhked riided. Vanad, kulunud, katkised riided. Soojad riided. Ostis endale kallid riided. Lapitud püksid ja luitunud särk olid ta ainsad riided. Sinu riided pole teiste omadest sugugi halvemad. Märjad riided kleepuvad ihu külge. Pane kuivad riided selga! Ema õmbleb mulle ise riideid. Kannab venna vanu riideid. Riideid kohendama, parandama. Riideid selga panema. Ajasin vastumeelselt riided selga. Isa on riietega, riietes magama jäänud. Võttis riided seljast (ära). Vabastas end riietest. Riided kooriti sauna eesruumis maha. Pane riided varna! Suurte riietega on raske töötada. Magamistoast kostis riiete kahinat. Nad vahetavad ühtelugu oma riideid 'kannavad üksteise riideid'. Oota, ma vahetan oma riided ära 'panen teised riided selga'. || (kogumõistena:) riietus. Elamiseks on kõigepealt vaja toitu, riiet ja peavarju. Muretse endale vähemalt korralik riie selga! Kuidas sa nii kerge riidega välja tulid? Ilm on soe, suuremat riiet pole vaja selga panna. Öeldakse, et riie teeb inimese (inimest hinnatakse tema riietuse järgi). Riie ei riku meest, kui mees riiet ei riku. *Elati, hingati, saabas jalas ja riie seljas. I. Jaks. | ‹ainsuse sisekohakäänetes› (olukorda tähistavana). Riide(sse) panema. Oled sa riides? Ta on alati puhtalt ja korralikult riides. Riides on ta nagu vana kaltsakas. Käib maitsekalt, hästi riides. Riidest lahti võtma. *Kui poiss riidesse sai, oli ema juba värvitud ja nad hakkasid minema. M. Mutt.
▷ Liitsõnad: alus|riie, pealis|riie, selja|riie, valmis|riie, üleriie; era|riie, tsiviil|riie, vormiriie; haigla|riie, kiriku|riie, kooli|riie, leina|riie, linna|riie, meeste|riie, peo|riie, pidu|riie, pühapäeva|riie, rahva|riie, reisi|riie, selja|riie, supel|riie, suri|riie, suusa|riie, suve|riie, sõidu|riie, tali|riie, talve|riie, tänava|riie, töö|riie, ujumis|riie, vahetus|riie, õue|riie, ööriie; koti|riie, raudriie vrd kuuriided.
3. ‹hrl. liitsõna järelosana, ka pl.› mõni muu tekstiilmaterjalist tarbeese
▷ Liitsõnad: ees|riie, põrandariie; aseme|riided, magamis|riided, voodiriided.