[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

riidlema ‹riielda 49›

1. tõrelema, kurjustama, kellegagi pahandama. Sain emalt, ema käest hirmsasti riielda. Riielda said kõik, ka need, kes süüdi polnudki. Ta ei riidle lastega, ainult noomib neid vahel. Minu vanemad ei riidle kunagi, kui ma koolis kahe saan. Õpetaja riidles ilmaasjata, tühja asja pärast. Ära hakka jälle riidlema! Niikuinii kukutakse riidlema, et ma kooli ei läinud. Vanaema pistis lõhutud akna pärast riidlema. Sõjakas eit, aina riidleb ja kärgib. „Oota nüüd, ajad mul kõik sassi,” riidles poiss.
2. tülitsema. Mees ja naine riidlevad omavahel. Selles peres riieldakse alalõpmata. Nad kisuvad ja riidlevad iga tühja asja pärast. Jonnivad ja riidlevad nagu lapsed. Muudkui riidleme ja lepime jälle. Miks te läbi ei saa, mis te ometi riidlete kogu aeg? || kaklema. Isarebased riidlesid emase pärast. *Riieldagi ei osatud enam meeste moodi. Ei osatud enam õieti karvust kiskuda ega pöidlaid silma ajada .. A. H. Tammsaare.