[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kaltsus ‹adv›
näruselt riides, kaltsudes, räbaldunult. Kaltsus käima. Kerjus oli kaltsus ja näljane. Räämas ja kaltsus lapsed.

koi|auk
koiliblikate röövikute tekitatud auk (riides, puidus vm.). Kampsun, riie on koiauke täis. Seinapalkide koiaukudest oli põrandale kollakat puru pudenenud.

kubu|juss
nlj paksult riides inimene (hrl. laps). Laps on riietesse pakitud nagu kubujuss. *Üks on paks ja kohmakas nagu kubujuss, teine heleda suvekleidi väel. T. Lehtmets.

paljalt ‹adv›

1. paljana. a. alasti, riieteta. Lapsed sulistasid paljalt soojas vees. Võttis paljalt päikest. *.. ühes jalas hall sokk, teine jalg paljalt põrandal. H. Kross. *Jooksis kööki niisama paljalt, nagu ta kakskümmend kaks aastat tagasi oli ilmale tulnud. H. Sergo. || kõnek kergelt riides, ilma pealis- või soojade rõivasteta. Nii paljalt ei tohi välja minna, pane mantel selga. Lapsed jooksid paljalt õues, nüüd on köha ja nohu käes. b. ilma katteta, pakendita jms. Pani leivad paljalt kandekotti. Kingad paljalt näpu otsas. c. naturaalselt, lisanditeta; lahjendamata. Lapsed armastavad moosi, mett, suhkrut paljalt süüa. Värske maaleib on paljaltki hea. Marjamahla võib juua paljalt või lahjendatuna. d. (puru)paljana, vaesena. *Onuga rääkisin, tema lubas aidata [rahaliselt], ja ega siis sinagi, isa, mind lase päris paljalt minna. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: purupaljalt.
2. kõnek ainult, üksnes, vaid. Paljalt sõnadest on vähe, tuleb midagi ka teha. Need on paljalt kaunid unistused. Tarvitseb paljalt nimetada, ja kohe on see tehtud. Luuletusi on ta kirjutanud paljalt enda lõbuks. Kogu nende elu on paljalt virelemine olnud. Majal on paljalt üks uks. Paljalt see mõtegi on ebameeldiv. Operatsioon kestis paljalt veerand tundi. Paljalt mõni üksik, paljalt meie kolmekesi. *Oli ka neid, kes näppasid paljalt tüki valget mõisaleiba, et tühja kõhtu täita. E. Vilde.

pamp ‹pambu 21› ‹s›
mingisse kattesse seotud ebamäärase kujuga pakk hrl. pehmeid esemeid; komps. Riidesse mässitud või õmmeldud pambud. Pampude virnad kaltsukaupmehe vankril. Pambuga ringikäiv harjusk. Sidus oma kraaminatukese räti sisse pampu ja viskas õlale. Keerasin pesu pambuks ja viisin pesumajja. Pani, pakkis rõivad pampu. Kannab pampu seljas, õlal, kaenlas, käe otsas. Poisid kandsid pambud majja. Võtsime pambud selga, õlale, turjale, kaenlasse, käe otsa. Harutas, võttis, pakkis pambu lahti. Noorik tuleb, pamp riidekraami(ga) kummaski käes. Istume tee ääres pampude otsas, pampudel ja ootame küüti. Vaguniuksel tunglesid pampudega inimesed. Seisab oma pakkide ja pampudega taksosabas. Raamatute pamp kaenla all. || piltl (sissemässitud v. paksult riides lapse kohta). *Liili tõstis teki serva üles ja uuris pampu oma kätel. Insener laksutas lapsele keelt ja tegi naljakaid nägusid. L. Promet.
▷ Liitsõnad: pesu|pamp, raamatu|pamp, riidepamp; lapsepamp.

pintsak|lipslane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
edasipüüdlik, alati korrektselt riides noor mees, yuppie. Karjäärile pühendunud pintsaklipslane.

riietama ‹37›

1. kedagi riidesse panema, kellelegi riideid selga (ja jalatseid jalga) panema. Tüdruk riietab nukku. Ema riietas lapse soojalt, ilmale vastavalt. Hakkas end vastumeelselt riietama. Riietas end teatrisse minekuks. Surnu riietati musta kleiti. Näitleja riietatakse nõiaks. Tahad, ma riietan su meheks? Lesk oli riietatud musta 'mustadesse rõivastesse'. Paljud olid juba riietatud 'riides' päris suviselt. *Järgmisel hommikul nõudis mamma, et Mirjam paremasse kleiti riietataks. A. Beekman. | piltl. *Juba siis üritas ta väljendada oma uut laadi arusaamist raudbetoonist, pidi selle aga linnavõimude survel riietama klassikalisse vormi. H. Matve.
2. riietust muretsema v. riietega varustama. Ta riietab oma lapsi odavalt ja lihtsalt. Kuningas riietas oma armukese siidi ja sametisse. Kaubamajas võib inimese pealaest jalatallani riietada.

riietuma ‹37›

1. end riietama, end riidesse panema. Ema aitas lapsel riietuda. Täna riietub ta pidulikult, erilise hoolega. Vihma hakkas sadama, päevitajad riietusid kiiresti. Kas sa ei hakkaks juba riietuma? Ära tule, ma riietun! Neiu riietus punasesse (kleiti). Riietus karnevalile minnes kokotiks.
2. riides käima. Ta riietub lihtsalt, hästi, kallilt, uusima moe järgi, nagu härrasmees. Ei saa öelda, et ta alati kõige maitsekamalt riietuks. Mulle ei meeldi, kuidas mõned õpilased riietuvad. Riietub ilma järgi.

räbala|pundar

1. räbalate pundar. Räbalapuntraga kinni topitud hiireauk.
2. piltl kehvasti riides, räbalates inimene. *Sisse astub alaealine räbalapundar, müts ühes, koni teises peos. P. Nemvalts (tlk).

räbala|punt

1. räbalate punt. Räbalapunt kaaluti ära.
2. piltl hlv kehvasti riides, räbalates inimene. *Või pruudiks kipub see räbalapunt, uulitsalt õlekõrte ja paberossiotsade üleskorjaja! L. Kibuvits. *Tattnina, räbalapunt niisugune! Kuidas sa julged? M. Rebane.

õhukeselt ‹adv›
(< õhukene). a. õhukese kihina. Õhukeselt sadanud lumi. Rullis taina õhukeselt laiali. Köögivilja tuleb koorida õhukeselt. b. kerges riides, kerge riidega. Laps läks liiga õhukeselt välja. Ta on õhukeselt riides.

yuppie [japi] ‹6› ‹s›
edasipüüdlik, alati korrektselt riides noor mees, pintsaklipslane