[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 51 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

abi|pakk [-paki]
abi korras antav pakk toidu-, riide- v. muude tarbeesemetega. Abipakid lastekodulastele, kodututele, töövõimetutele. Abipakke saatma, andma, jagama, saama.

arssina|puu
arssinapikkune mõõdupuu (hrl. riide mõõtmiseks)

drapeeruma37
tekst (riide, kanga kohta:) rippuvas olekus oma raskuse mõjul volte moodustama, voltidesse langema. Drapeeruv riie, kangas. Raske siid drapeerub kaunitesse voltidesse.

humanitaar|abi
kehvades tingimustes elavatele inimestele antav toidu-, riide-, ravimi- jm. abi . Humanitaarabi loodusõnnetuses kannatanud inimestele. Humanitaarabina sõjakoldesse viidud ravimid .

inar-a 2› ‹s
murd
1. õhukeseks kulunud riie; kalts, räbal. Pole hilpu ega inarat seljas.
2. (riide, juure) narmas. *Kuulan, kuis okste tippu / inaraist mahlu surud.. J. Semper.

kalander-dri, -drit 2› ‹s
tehn valtsidega masin paberi, naha, riide vm. materjali pinnale sileduse ja läike andmiseks v. mustri sissepressimiseks. Paber, kangad, pesu lasti läbi kalandri.

kantkandi 21› ‹s

1. kahe nurgi asetseva pinna v. tahu ühinemisserv, vahel ka vastav pind v. tahk. Laua, kapi, kasti teravad kandid. Telliste kandid on transportimisel rikutud. Viili kandid. Arheoloogid leidsid kulunud kantidega jahvekivi. Mutril on kuus kanti. *Poisi sile nägu läks nukiliseks, lõualuude kant tungis äkki esile .. M. Rebane. | piltl. Küll elu talt kõik teravad kandid maha nühib.
2. riietusesemele äärisena õmmeldud riide- v. nahariba. Kitsas, lai kant. Kantidega kostüüm. Särgi, põlle, kleidi kandid. Kandiga õmblus, palistus. Kandiga kaunistatud põll, kaelaava. Karusnahkse kandiga kapuuts. Peas oli tal ümmargune punase kandiga müts. || (üldisemalt:) külge püstloodselt ümbritsev ääris. *..lillepeenar, millele murumätaste halja kandiga oli antud südame kuju. M. Raud.
▷ Liitsõnad: kaunistus|kant, palistus|kant, äärekant; käise|kant, püksikant.
3. (ebamääraselt:) teat. ümbruskond, ümbrus, piirkond, maanurk. Tartu, Viljandi, Abja, Avinurme kandi mees. Ta on Kunda kandist pärit. Ta elas kusagil Pelgulinna, Sõle tänava kandis. Ühe kandi inimesed. Ma pole teda varem siin(pool) kandis näinud. Seal kandis oli kõvasti sadanud. Siia kanti on mujalt rahvast tulnud. Siinset kanti ma tunnen hästi. See oli talle täiesti võõras kant. Meie kandis seda kommet ei ole. Kust kandi mehi olete? See kant siin on metsavaene. Me elame samas kandis. Uudis levis igasse kanti. Hulkus sadama kandis ringi. Raudtee kandist kostis püssipauke. || teat. suund, külg, ilmakaar. Kust kandist on täna tuul? Mehed lähenesid majale mitmest kandist. Nad olid eksinud ega teadnud, kus kandis on kodu. Maantee on hoopis teises kandis. Te lähete ju valesse, teise kanti. Ehmunud lapsed põgenesid igaüks ise kanti. Keeras end peegli ees mitut kanti. Kõmpisin linnakese kümmet kanti 'väga mitmes suunas' läbi. Uuris autot igast kandist. *Meri otse tuppa ei paista, aga kolme kanti on ta ometi siinsamas kaldakinkude taga .. A. Hint. | piltl. Tema huvid kaldusid teise kanti. Teada ju, kuhu kanti tema mõte hoiab. Puudus üksmeel: igamees vedas, kiskus ise kanti. Jutt pööras, keeras ohtlikku kanti, ohtliku kandi peale. Tal pea lõikab, jagab iga kandi pealt. Poiss hoiab juba kolmekümne kanti. *Palju seda uut esimeest siiski usaldada võib või mis kanti mees ta üldse on? R. Vellend.
▷ Liitsõnad: kodu|kant, sünnikant.
4. kõnek vaatlus- v. käsitlusaspekt, millest millelegi v. kellelegi lähenetakse. Asja kaaluti mitmest kandist, mitut kanti, mitme kandi pealt. Andmed on mitut-setut kanti kontrollitud. Seda võis kümmet kanti 'väga mitut moodi' tõlgendada. Asju tuleb õige kandi pealt vaadata. Tore mees igast kandist. Ta on igat kanti tubli mees. Mis kandi pealt ka ei vaataks, ikka miski ei klapi. Mõne kandi pealt, mõnest kandist on ta imelik mees. Las õpib elu ka sellest kandist, selle kandi pealt tundma.
5. kõnek kantmeeter. Viissada kanti kände, kive. Tee sillutamiseks kulus mitukümmend kanti kruusa.

kauhinterj adv
annab edasi vedeliku paiskumise, riietuseseme v. riide peale- v. kokkutõmbamise vm. heli. Lainehari lõi kauh! üle pea. Poiss tõmbas kauh mütsi pähe.

korts-u 21› ‹s
naha, riide vms. lõtvumise, kurdumise, kirtsu tõmbumise tulemusena tekkinud joon, kurd, vaoke v. volt. Suured, teravad kortsud otsmikul, laubal. Korts kulmude vahel, suunurgas. Silmade alla, suu ümber ilmusid esimesed peened kortsud. Laup oli sügavates kortsudes. Vanakese nägu oli kortse täis. Põllel, sallil on kortsud sees. Silub käega laudlinast kortse välja. Parem korts kannas kui vill varbas. *..lõua all rasvavoldid, näos vananemise ja kibeduse kortsud. H. Nõu.
▷ Liitsõnad: mure|korts, naeru|korts, triikimis|korts, vanaduskorts.

kudumis|masin
tekst masin riide, sukkade, pitsi vm. kudumiseks

kudumis|telg
hrl. pl.seade v. masin riide kudumiseks. Mehaanilised, automaatsed kudumisteljed.

kärsa|hais
riide, karvade, rasva vms. kõrbemisel v. põlemisel tekkiv vastik lehk. Kole, vänge kärsahais. Õhus oli tunda kärsahaisu. Kõik kohad olid kärsahaisu täis. Praeahjust, köögist tuli kanget kärsahaisu. Kõrbevad suled tekitasid kärsahaisu.

lina|tööndus
linaharimine, linase riide kudumine jm. kodutööndusena

linnu|silm [-a]
piltl
1. Ümmarguste linnusilmadega tüdruk.
2. kõnek väike ümmargune muster v. toim. a. (kanga koekirja v. sellise kirjaga riide kohta). *Laua otsas istus sünnipäevalaps, punetav, ümar, riietatud belgia „linnusilma”. J. Smuul. b. (hrl. vahtra peenpoorse süü ning sellise süüga puidu kohta). Pähklipuu, karjala kask, pöök, linnusilm on väärispuidud. *Ärge seda liistu [= pildiraami] pange .. Otsige, palun, linnusilmadega [liist] .. Teadsin linnusilma väärtust .. K. Saaber.

üle looma
tekst hargnemise vältimiseks riide lõigatud äärt v. õmblusvarusid äärestuspistetega üle õmblema. Õmblus loodi tihedalt üle.

lõng-a 23› ‹s

1. kiudude ketramisel saadav v. ühe pika kiuna esinev materjal riide, silmkoeesemete jm. kudumiseks, tikkimiseks jne. Lõnga keerd, jämedus, tugevus, elastsus, ühtlus. Villane, puuvillane, linane, takune lõng. Keerd, lauge, peenike, jäme, ühekordne, korrutatud lõng. Pleegitatud, värvitud lõng. Lõnga ketrama, korrutama, kerima. Kaks vihti, pooli, rulli lõnga. Soojad maavillasest lõngast sokid. | piltl. Oli katkenud veel üks lõng, mis sidus mind noorusega. Maantee tolmune lõng. *Kuldseid koidukiirte lõngu / kiirgab läbi pilvepraost. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: efekt|lõng, elastik|lõng, frotee|lõng, jäätme|lõng, kaltsu|lõng, kamm|lõng, kard|lõng, karus|lõng, karva|lõng, kinda|lõng, kirja|lõng, koe|lõng, kraas|lõng, krepp|lõng, loe|lõng, lõime|lõng, läik|lõng, maage|lõng, mohäär|lõng, nõele|lõng, nõelumis|lõng, pigi|lõng, poe|lõng, pärl|lõng, side|lõng, siid|lõng, soki|lõng, suka|lõng, sõlm|lõng, šenill-|lõng, tamsa|lõng, tausta|lõng, toor|lõng, vaibalõng; härma|lõng, jutu|lõng, laulu|lõng, mõtte|lõng, ämblikulõng.
2. van piltl pael, püünis. *Just täna oli paras silmapilk, kui rätsep lootis köstriisanda lõnga vedada. A. H. Tammsaare.

läbi|lõige

1. läbilõikamine. Katsekoerale tehti söögitoru läbilõige.
2. lõige (2. täh.) Hoone, kõrgahi läbilõikes. Vulkaani, maakoore läbilõige.
3. tekst (juurdelõikamisel:) riide läbilõikamine vastavasse kohta õmbluse saamiseks; läbilõigatud koht. Vööjoonel läbilõikega kleit. Mantlil on läbilõige rinna all.
4. piltl ülevaade. Valikkogu annab läbilõike poeedi luuleloomingust. Saame läbilõike omaaegsest külaelust.

üle lööma

1. kõrgemalt lööma kui vaja. Tekkis hea väravavõimalus, aga Jaan lõi üle.
2. (pealiskaudset tutvumist väljendavais ühendeis). Lõin silmad üle, polnud aega põhjalikumalt lugeda.
3. hrl. naeltega kinnitades mingi materjaliga katma. Uks lüüakse plekiga, nahaga, seinad plaatidega üle. Vineeriga ülelöödud lagi.
4. tekst riide lõigatud äärt hargnemise vältimiseks teat. pistetega üle õmblema. Äär tuleb üle lüüa, muidu hakkab riie hargnema.
5. ületama, üle trumpama. Kaupmees, ärimees püüab oma konkurenti üle lüüa. Tantsus lööb ta kõik teised poisid üle. Vaenlane tuleb kavalusega üle lüüa. *Õppimisvõime ja leidlikkuse poolest lööb harakas varese koguni üle. F. Jüssi.
6. kõnek omastama, endale näppama. Tahtis teise naise meest üle lüüa. Ära jäta oma asju lohakile, lüüakse üle. Juhan oli Jaanilt Mari üle löönud. *Soojendati üles kuuldused, et Jakobson olevat Aleksandri-kooli rahad üle löönud. F. Tuglas.

materjal-i, -i 10› ‹s

1. see, mis on vajalik millegi valmistamiseks, tootmiseks, ehitamiseks jne.; aine. Looduslikud, sünteetilised materjalid. Puust, pronksist, merevaigust vm. materjalist ehted. Materjalidest eelistas skulptor graniiti. Mis materjalist see vaas on? Materjalide tugevus. Lauda ehitamiseks vajalik materjal saadi oma metsast. Korvide tegemiseks ei olnud materjali. Improviseeritud riiul käepärasest materjalist. Siin tehakse mütse tellija materjalist. *.. teemeistrid avastasid, et uute teede ehitamiseks nõnda sobivat, parajal määral kivimügarikega segatud materjali pole ligilähedal kusagil .. O. Tooming. | piltl. *Jussu oli küll hoopis teisest materjalist kui mina, aga sellepärast ta mulle vist meeldiski. P. Krusten. || kõnek (riide kohta). Heast, kallist materjalist kleidid, ülikonnad. || (malendite ja kabendite kohta partii mängimisel). Poolte materjal on enam-vähem võrdne, kuid valgete seis parem. Must kaotas rohkesti materjali ning alistus.
▷ Liitsõnad: abi|materjal, abrasiiv|materjal, ehitus|materjal, filter|materjal, isoleer|materjal, istutus|materjal, katte|materjal, katuse(katte)|materjal, kirjutus|materjal, kivi|materjal, köite|materjal, kütte|materjal, leht|materjal, metall|materjal, metsa|materjal, pakke|materjal, pesa|materjal, puit|materjal, puu|materjal, põletus|materjal, põranda(katte)|materjal, raua|materjal, remondi|materjal, rull|materjal, sae|materjal, seemne|materjal, side|materjal, sidumis|materjal, sillutus|materjal, soojusisoleer|materjal, süüte|materjal, tehis|materjal, tihendus|materjal, toestus|materjal, toor|materjal, tükk|materjal, viimistlus|materjal, virn|materjal, vooderdus|materjal, ümarmaterjal; hääle|materjal, inimmaterjal.
2. millegi aluseks v. tõestuseks olevad andmed, faktid, teatmed, ka esemed, allikad, dokumendid vm. aines. Arheoloogiline, etnograafiline, ürikuline, dokumentaalne materjal. Ajalooline, kultuurilooline, pärimuslik, folkloristlik, keeleline materjal. Faktiline materjal. Materjali(de) korrastamine, süstematiseerimine. Romaani, uurimuse, artikli, väitekirja jaoks materjali koguma. Kust leida materjali meie esimeste üldlaulupidude kohta? Tutvusin kohtuasja materjalidega. Üldistusteks, järeldusteks on materjali veel liiga vähe. *Iga päev otsi materjali, millega lehte täita ja millest juhtkirju kirjutada. J. Lintrop. || informatsiooni, andmeid, fakte sisaldav ajaleheartikkel vm. kirjatöö. Ajakirjanduses avaldatud materjalid. Tutvuti kongressi materjalidega. || (õppematerjali kohta). Mõned õpilased omandavad materjali kergesti. Enne eksamit tuleb kogu materjal veel korra läbi võtta.
▷ Liitsõnad: abi|materjal, alg|materjal, allik|materjal, aretus|materjal, arhiivi|materjal, juurdlus|materjal, keele|materjal, kohtu|materjal, leiu|materjal, lugemis|materjal, lähte|materjal, murde|materjal, pildi|materjal, põhi|materjal, süüdistus|materjal, teatme|materjal, toor|materjal, tõendus|materjal, uurimis|materjal, vaatlus|materjal, võrdlus|materjal, õppematerjal.
3. geol settekivimite murend, aines. Kruus on jämedam, liiv peenem materjal.
▷ Liitsõnad: purd|materjal, settematerjal.

nigrosiin-i 21› ‹s
keem teat. must sünteesvärvaine (riide ja naha värvimiseks, kingakreemi valmistamiseks)

otse|riie
(riide paiknemise kohta lõike all); ant. vilturiie. Otseriidest taskukant, tugevdusriba. Vilturiidest pluusil olid otseriidest varrukad.

paik2paiga 23› ‹s
katkise v. kulunud koha parandamiseks v. tugevdamiseks kasutatav lapp, riide-, naha- vm. tükk. Püksipõlvele, kampsuni küünarnukile tuleks paik peale, alla panna, ajada. Oskamatult pealeõmmeldud paigad. Nahkne, vildist paik sussi talla all. Punase paigaga lapitud püksid. Tööülikonda oli eri värvi paikadega kohendatud. Parem on paik kui auk. *Tumedal sindlikatusel valendasid heledad paigad – keegi on seda hiljuti parandanud.. E. Rannet.
▷ Liitsõnad: nahk|paik, püksipaik.

palistama37

1. riide vms. serva hrl. kaks korda keerates (nii, et lõigatud äär paistma ei jääks) läbi õmblema. Taskurätikut, voodilina, kleiti, seelikut palistama.
2. ääristama. Kardpaeltega palistatud müts. Jõhvriide ääred palistatakse puuvillase riidega. | piltl. Laulupeorongkäigu liikumisteed palistas inimmüür. Põlde palistavad kraavid, kiviaiad. Pajupõõsastega palistatud jõekallas. Noortest kaskedest palistatud tee.

palistus-e 5› ‹s

1. riide palistamisel tekkiv ääris. Ühekordne, kahekordne, lai, kitsas palistus. Masinaga, käsitsi õmmeldud palistus. Dekoratiivsed palistused. Kleidi allääre palistus on lahti hargnenud.
▷ Liitsõnad: kleidi|palistus, liht|palistus, pilupalistus.
2. piltl ääris, serv. *Nad on jõudnud lagedale rannaribale, mis lookleb ahta palistusena mere ja kalda vahel. B. Alver.

parem-a 2

1.adj› (< komp hea (1.–5. täh.)) (ka kõige-superlatiivi osana). a. laadi, omaduste, võimete, oskuste, seisundi vm. poolest hinnatavam, väärtuslikum, nõuetele vastavam. Ta on parem teoreetik kui praktik. Ta kõrvakuulmine pole enam kõige parem. Kas tervis on paremaks läinud? Mu tuju läks kohe paremaks. Jääksin parema meelega 'meelsamini' koju. Paremast riidest ülikond. Pakkisin kohvrisse oma paremad riided. Paremad palad hoiti laste jaoks. Tõin lauale kõige parema veini, mis majas leidus. Mees kõige paremates aastates. See variant pole põrmugi parem. See rohi pole aidanud, ehk teate paremat. Ta püüdles millegi parema poole. Nälg on kõige parem kokk. || tervem. Ta jalg on hulga paremaks saanud. *".. Ja Miili olla ju haige...” – „Ta on juba parem, oli täna juba jalal..” E. Vilde. || hrl iroon ühiskondliku positsiooni poolest, hariduselt v. varanduslikult silmapaistev v. eelisseisundis. Aadlikul tuli nainegi valida paremast seisusest. Ta käib läbi ainult parema rahvaga. Sellist asja juhtub kõige paremateski perekondades. *Kutsuda aga tahetakse ministrid, kindralid, isegi väljamaa asemikud; meie suurärimehed, pangahärrad, ühe sõnaga – meie parem seltskond. A. H. Tammsaare. b. moraalselt väärtuslik, eetiliselt positiivne. Rahva paremad pojad ja tütred. Minu parem mina ei lubaks mul nii toimida. Tegutse oma parema äratundmise, arusaamise järgi. Ära pea ennast teistest paremaks. Ka kõige parema tahtmise juures ei oska ma aidata. Temast paremat inimest annab otsida. c. soodsam, kasulikum, sobivam. Kõige parem räimepüügi aeg. Rünnak on kõige parem kaitse. Paremat juhust, võimalust ei saa ollagi. Ootame paremat heinailma, paremaid aegu. Kas kellelgi on parem ettepanek, mõte, idee? Mul oli temast enne parem mulje, arvamus. Otsin endale paremat töökohta. Ta on end näidanud kõige paremast küljest. Paremal juhul saame asjade käiku üksnes jälgida. Oleks parem, kui nad ära läheksid. Mida varem, seda parem. Ma pidasin paremaks 'eelistasin' vaikida. *See minu suur soov pidi ikka paremaid päevi ootama. L. Kibuvits. d. mugavam, mõnusam. Terava noaga on parem lõigata. Pööras end paremat asendit otsides küljelt küljele. Külalisele antakse kõige parem voodi, tuba. Külas hea, kodus veel parem. e. suurem, rohkem, rikkalikum. Hakkasin saama paremat palka. Tulemus on senisest rekordist sekundi võrra parem. Tema teenistus, sissetulek on minu omast parem. Tänavune viljasaak oli parem kui mullu. Paremat hinda ei paku selle maja eest keegi. Võid saada veel parema keretäie kui enne!
2.adj› ant. vasak; paremal pool asuv, parempoolne. Parem käsi, jalg, õlg, külg. Parem silm, kulm, põsk, kõrv. Näo parem pool, parem näopool. Südame parem koda. Jõe vasak ja parem kallas. Jalgpalliväljaku parem äär. Võrdusmärgist paremal on võrduse parem pool. Parem pool! (rivikäsklus parempöördeks). Rinde paremal tiival käisid lahingud. Pöörake siit paremat kätt. Paremat kätt teine maja. Külaline pandi istuma peremehe paremale käele 'peremehest paremale poole', istus peremehe paremal käel 'peremehest paremal'. Laeva paremas, vasakus poordis. Parem 'parema jala' saabas. Parema käe reegel, juhis 'juhis magnetväljas liikuvas juhtmes indutseeruva elektrivoolu suuna määramiseks'. || (riide, kanga poole kohta:) ilusam, kasutamisel nähtavaks jääv; ant. pahem, pahu-. Kudumi, heegeltöö, tikandi parem pool. Müts õmmeldakse kokku ja keeratakse parem pool välja. Riide parem pool on enamasti siledam kui pahem. Kirivöö paremaks küljeks loetakse harilikult villasem pind.
3.sEeljooksude paremad pääsesid finaali. Poksija parem 'parema käe löök' tabas vastase lõuga. Ei raatsi suutäit paremat lauale tuua.

pesu|valgendi
riide (ka lõnga) valgendamiseks kasutatav pleegitusaine. Pakk pesuvalgendit.

pikeerimis|piste
tekst piste mitmekordse riide kinnitamiseks ja tihendamiseks. Pikeerimispisteid kasutatakse kääniste ja aluskrae teppimisel ning vahevoodri ühendamisel pealisriidega.

piste18› ‹s

1. torge, pistmine. Mõõga surmav piste. Peeter torkas pinginaabrit nõelaga ja see võpatas pistest. Näpud kipitasid ohakate pisteist. *Uudis rahvaliikumise juhtide areteerimisest .. mõjus kui piste vapsikupessa. V. Õun. || (putukate nõela, iminoka v. mürgiastla torke kohta). Sääskede, moskiitode pisted. Mesinik sai mõne piste. Astusin herilasepesale ja tundsin jalas põletavat pistet. Loomad jooksid putukate pistetest kiini. Skorpioni piste võib olla surmav.
▷ Liitsõnad: mõõga|piste, naaskli|piste, noa|piste, nõela|piste, täägipiste; mesilas|piste, sääsepiste; päikesepiste.
2. piltl terav ütlemine, teravus, torge; pilge. Valus, sarkastiline, irooniline, satiiriline, vaimukas piste. Tegi seltskonna kohta nii mõnegi sapise piste. Laskis naabrinaise õela piste kõrvust mööda. Saime kõik Ene tabavaist pisteist naerda. Pidi joodikust isa pärast teiste pisteid ja torkeid kannatama. Poissi tögati alailma ja ta oli nende pistetega juba harjunud. Ta solvus pistest. Tahtis õelutseda, kuid piste ei tabanud märki. Retsensioonis oli terav piste kogumiku koostajale.
3. järsk torkav valusööst (eriti rindkere piirkonnas). Terav, tugev, äge piste. Piste(d) külje sees, seljas, rindkeres. Tundis aeg-ajalt rinnas, kõhus pisteid. Kaebab pisteid rinnus, südames. Kiirest jooksust lõid pisted rinda, paremasse külge. Maratonijooksja katkestas piste tõttu. Pisted andsid järele. *.. kõik tema luud-liikmed olid pisteid ja kirvendusi täis. A. Sang (tlk). || piltl (seoses psüühiliste elamustega). Mõeldes kodule käib tal valus piste südamest läbi. Tundis pistet südames: tema oli ju kõiges süüdi. Katrinist käis terav piste läbi, kui ta mehe ära tundis. *.. tunneb hirmu, mis läbib valusa pistena ta keha.. T. Vint.
▷ Liitsõnad: valupiste.
4. niidi- v. lõngaosa, mis jääb õmblemisel v. tikkimisel riide vm. materjali pinnale nõela väljumis- ja sissepistmiskoha vahele. Lihtsad, keerukad pisted. Tiki pikad ja lühikesed pisted vaheldumisi. Tikkis tihedalt, piste piste kõrvale. Erinevates pistetes tehtud ornament. See õmblusmasin teeb 6500 pistet minutis. Ebaühtlaste pistetega ülelöödud riideäär.
▷ Liitsõnad: ilu|piste, kaunistus|piste, tarbepiste; käsitsi|piste, masinapiste; aed|piste, ahel|piste, gobelään|piste, jäljendus|piste, järel|piste, kast|piste, keelim|piste, kett|piste, liiva|piste, linnusilm|piste, madal|piste, mähk|piste, märke|piste, nööpaugu|piste, palmik|piste, pilu|piste, punus|piste, põim|piste, põlvik|piste, püvisilm|piste, rist|piste, sala|piste, side|piste, siksak|piste, silmus|piste, sõlm|piste, sämp|piste, süstik|piste, täite|piste, varesejalg|piste, vars|piste, võrk|piste, äärestus|piste, ülelöömispiste; alus|piste, eel|piste, eesnõela|piste, kinnitus|piste, palistus|piste, pikeerimis|piste, põhi|piste, tikk|piste, traagel|piste, õmbluspiste.

puuvilla|vabrik
puuvillase riide (lõnga, niidi) tootmise vabrik

raskrasu 21› ‹s
hrl. pl.etn pikk kitsas villase riide riba sääre ümber mähkimiseks

raske1› ‹adj

1. palju kaaluv, suure kaaluga; ant. kerge. Raske kivi, kaljurahn. Palgid olid rasked kanda, tõsta. Raske ese, kohver, kaubakast, seljakott, kandam. Mis selles pakis on, et ta on nii hirmus raske? Rasked vasksed kroonlühtrid, hõbedased küünlajalad. Raske aidavõti, pesurull, massiivne uurikett. Meestel olid jalas rasked saapad. Rasked viljavihud. Mõrd oli kaladest raske. Hobune veab rasket koormat. Põld on pehme, ei kanna raskeid masinaid. Laev, paat on raskes lastis. Sa oled minust raskem mees. Üks raske lehm vajus sohu sisse. Sukellinnud on raske kehaga. Raske kui tina. Magma kergemad osad kerkisid üles, raskemad vajusid alla. Külmemad veekihid, õhumassid on raskemad kui soojad. Õhust raskemad gaasid. Raske vesinik 'deuteerium'. Raske vesi keem vesi, mille molekulis esineb deuteerium. *Kuld on raske, nelikümmend münti on paras ponts käe peal. H. Kiik. | piltl. Rasked vigurid 'vanker ja lipp males'. Talupidamine oli liiga raske koorem ta noortele õlgadele. *Tuli peagi ta pihku kõige raskem puu, kerjusekepp tuli ta kätte .. F. Tuglas (tlk). || (hrl. koos vastava arvulise suurusega). Koorem on kolm tonni raske. Kui raske see pakk on? || suhteliselt suure kogu ja kaaluga (hrl. teiste sama liiki asjadega, moodustistega võrreldes). Pikad lookas viljapead on täis raskeid teri. Rasked kirsimarjad. Langesid esimesed rasked vihmapiisad. Jämedad rasked pisarad veeresid üle lapse palgete. Rohul helkis raske kaste. Varane kaer, raske kaer. *Raskeid helbeid näeb täna taevast langemas alla. A. Kaalep. || (kehaehituse, kehaosade kohta:) suur, kogukas, kaalukana näiv. Rasked ardenni hobused. Tal on raske keha kohta ebanormaalselt peenikesed jalad. Mehe rasked kandilised õlad. Raske käsi, rusikas. Naisel olid rasked kummis rinnad. Raskete patsidega, raske juuksepalmikuga tüdruk.
▷ Liitsõnad: hiigla|raske, kivi|raske, märg|raske, rahn|raske, ramp|raske, raud|raske, ront|raske, ränk|raske, tina|raske, üliraske.
2. (kehalise töö, tegevuse kohta:) rohket lihaste jõudu nõudev ja väsitav; ant. kerge. Laadimine oli raske kehaline töö. Sepatöö on raske töö. Töö turbarabas oli väga raske. Taludes tuli lapsest saadik rasket maatööd teha. Põllud said raske tööga järjele. Päeval palavaga oli raske niita. Korvpalluritel on peetud kolm rasket mängu. *Aga, vanaonu, ega's koormale peale istuta – hobusel on ju raske. A. Taar. || (teel, maastikul liikumise kohta:) rohkesti kehalist pingutust põhjustav. Meessuusatajatel tuli läbida kolmekümne kilomeetri pikkune raske rada. Suusarajal oli mitu rasket tõusu. Orienteerujad treenivad raskel maastikul. Raskema kategooria takistussõit (ratsutamises). Teekond mäkke osutus erakordselt raskeks. Soos on raske käia. Tal on jalg haige, seepärast raske liikuda. *Tee oli väga raske, külmunud ja rooplik, koorem mitte kerge .. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: hiigla|raske, ränk|raske, üliraske.
3. hoogne, jõuga sooritatud, jõuline; ant. kerge. Jagas mõõgaga vasakule ja paremale raskeid hoope. Oli kuulda raskeid lajatavaid lööke. Kunstnik maalib raskete pintslitõmmetega. *.. üksteise järel huugasid viled, pikad ja madalad, otsekui esimesed rasked poognatõmbed päeva kumiseval kontrabassil .. F. Tuglas.
4. rohket vaeva, oskusi nõudev, rohke vaevaga sooritatav, saavutatav, talutav vms.; keeruline, komplitseeritud; ant. hrl. kerge. See on raske amet, elukutse. Õpilastel seisab ees raske kontrolltöö. Rasked matemaatikaülesanded. Siin on palju raskeid küsimusi, probleeme. Sa valisid uurimiseks liiga raske teema. Mis sulle oli koolis kõige raskem õppeaine? Ladina keel on võrdlemisi raske keel. Raskemat teksti ta ei suuda tõlkida. Õpetamisel siirdutakse järk-järgult kergemalt raskemale. Selle osa äraõppimine oli noorele näitlejale küllalt raske. Tuleb korralikult puhata: homme on raske päev. Valvearstil oli olnud raske unetu öö. Sõjaväeteenistuses oli raske. Kõik, mis sa siin näed, on saavutatud raske vaevaga. Üksnes pensionist ära elada läheb ikka raskeks. Meil on raske ilma sinuta toime tulla. Umbses toas oli raske magada. Pimedas oli raske orienteeruda. Tema käekirja on raske lugeda. Seda on raske tõestada. Raske on harjumustest vabaneda, suitsetamist maha jätta. Raske oli ära öelda, raske ka pakkumist vastu võtta. Raske on igaühe meele järgi olla. Väga raske oli otsustada, kummal õigus. Seda on raske ette kujutada, uskuda. Raske oli tagakiusamist taluda. Iga algus on raske. Laenu on kerge anda, aga raske tagasi saada. || (iseloomu, isiku kohta:) olemuselt seesugune, et temaga pole toimetulemine, läbisaamine hõlpus. Temaga ei saa sul kerge olema: tal on väga raske iseloom. Koolis pidasid õpetajad Anne raskeks lapseks. VIIIa oli kooli raskemaid klasse. || (hingamise kohta:) vaevaline, pingutatud. Hingata on raske, õhust tuleb puudu. *Ta silmis läikis palaviku helk .. Ühtlasi kuulsin, et hingamine raskem harilikust. A. Mälk. || (kuulmise kohta:) nõrgenenud, tönts. Raske kuulmisega taat. Temaga tuleb kõvasti rääkida, tal on raske kuulmine.
▷ Liitsõnad: üliraske.
5. (kehalise tunde kohta:) rammetu, jõuetu, väsinud. Pea oli pohmelusest, joomisest raske. Tuli kõrtsist koju raske peaga. Pea on mõtetest raske. Silmalaud on unest rasked. Silmad hakkavad raskeks minema, uni kipub peale. Joobnu seletas midagi raske keelega. Tundis kehas rasket roidumust. Kogu keha on nii raske: vist kipub haigus kallale. *Hobune auras viidakust teest, noorel sulaselgi oli tegu väsimusest raskeid jalgu tõsta .. H. Laipaik.
6. (meeleolu, tunnete kohta:) valuliselt kurb, murelik, sünge; rõhutud, masendunud; ant. kerge. Halb uudis tegi, võttis meele raskeks. Meel, süda läheb järjest raskemaks. Mu süda on raske, justkui aimab halba. Lahkusime kodunt, loobusime kavatsusest raske südamega. Mu südames, hinges on nii raske. Lahkusin haige juurest raske tundega. Tuju muutus raskeks. Leinamajas valitses raske meeleolu. Taat istus raskeis mõtteis. Hinge rusus raske eelaimus. Raske pettumus, elamus, mälestus. Teda vaevasid rasked unenäod. Südamepõhjast tulev raske ohe. Oli kuulda leinajate raskeid nuukseid. Selle teate peale võttis taas maad raske vaikus. *Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb. L. Hainsalu. || osutab ühtlasi selle tunde v. meeleolu erilisele intensiivsusele. Teda rõhuvad rasked mured. Hinges on raske ahastus. Olen tema pärast rasket südamevalu tunda saanud.
▷ Liitsõnad: mõtteraske.
7. (olude, olukorra kohta:) palju kannatusi, vaeva, muret valmistav; ant. kerge. Toimus raske liiklusõnnetus. On meeles veel raske sõjaaeg, rasked sõja-aastad. Raske teoorjus. Rasked majanduslikud tingimused. Töö-, elutingimused olid rasked. Elati okupatsiooni rasketes tingimustes. Ta on üles kasvanud väga rasketes oludes. Rindel käivad rasked lahingud. Vangilaagri rasked päevad. Maad tabas raske näljahäda. Meie rahva raske minevik. Talupoegade elu oli mõisasunduses väga raske. Tema lapsepõlv, elusaatus oli raske. Tuleb kuidagi läbi ajada, ajad on rasked. Külm ja lumerohke talv oli ulukitele raske. Möödunud aasta oli meie põllumeestele raske. Ma ei või teda raskel tunnil, silmapilgul 'raskes olukorras' maha jätta. *See oli raske suvi. Olid rüüstatud väljad, põletatud majad, puudusid töötegijad. F. Tuglas. || (kellegi isikliku elu, hakkamasaamise kohta). Algul oli tal uues töökohas väga raske. Naistel on eriti raske – perekond, kodu, töö. Kõigil on raske, kõigil on omad mured. *Mina tean küll. Sul on raske oma vigase tervisega. Chr. Rutoff.
8. (haiguse, kehavigastuse jms. kohta:) tõsine, (elu)ohtlik; ant. hrl. kerge. Raske, isegi surmaga lõppeda võiv haigus. Raske südameatakk. Rasked rindkere haavad. Mitu haavatut suri rasketesse haavadesse. Autoõnnetuses sai kaks inimest raskeid vigastusi. Raske alkoholimürgi(s)tus. Sünnitus oli raske. Haiget ootab ees raske operatsioon. Haige seisund on raske. Haigus võttis raske pöörde. Raske külmetus. Ta jampsib raskes palavikus. See on raskete haigete palat. | piltl. Sõda lõi riigi majandusse raskeid haavu. Sel lool võivad olla rasked tagajärjed.
9. ränk, suur, kohutav. Raske kuritegu, süütegu, seadusest üleastumine. Sa oled talle rasket ülekohut teinud. See oli mulle raske katsumus. Meie muusikute peret on tabanud raske kaotus. Isa surm oli kogu perele raskeks löögiks. *Ma ei suuda enesetapjaid mõista. Niisugune raske, andestamatu patt! B. Alver. || kõnek tohutu, väga rohke. Teenib kogu aeg rasket raha. Ilusad asjad, aga maksavad ka rasket raha. Valvurid ei kuulnud ega näinud midagi: nad olid raske(te) raha(de)ga kinni makstud. Kõike saab, kui on rasked rahad mängus. *Oli laenanud raskete protsentide eest veskiomanikult ja veel mujaltki ehituseks raha. E. Männik. || suur(ema)t kapitali omav, varakas. *Ta oli rõõmus, kui peremees soovitas natukeseks aeda istuma minna. Tulid kaasa mõned raskemad peremehed. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: ränkraske.
10. väga tugev, intensiivne.; ant. kerge. a. (hrl. loodusnähtuste kohta). Puhkes raske torm, raju. Pärast rasket tuisku ja lumesadu läks sulale. Raske vihmavaling, rahehoog. Laev sõitis raskes udus karile. Taevast katsid tumedad rasked pilved. Kuskil põleb, laotus on täis rasket suitsu. Tormine raske meri. Laine oli kõrge ja raske. Akende taga oli juba raske pimedus. b. (hrl. madalatooniliste helide, häälte kohta). Mere raske koha, müha. Kaugelt kostab rasket kahurimürinat, lahingu rasket kõma. Kajas raskeid plahvatusi. Lennukimootorite raske undamine. *.. sõnas oma raske bassiga: „Mina! Mina tegin püüse tühjaks, lasin [kalad] merre!” R. Vellend. c. (lõhnade kohta). Toomeõite, jasmiinide raske lõhn. Oli tunda muda ja vesikasvude rasket lõhna. Õhutamata ruumi raske läppunud lehk. Juba vaguniuksel lõi vastu raske higilehk. d. (värvuste, värvitoonide kohta:) tume; sünge. Must ja lilla on rasked värvid. Kunstnik armastab tumedaid, raskeid toone. Mehe nägu kattus raske vihapunaga. e. (une kohta:) sügav, kõva, sitke. Tuli nii raske uni, et ärkasin alles keskhommikul. Kõik magasid rasket und, olid raskes unes. Väsinuna vajusin raskesse unne. Mall on raske unega. Kuulasin magajate rasket hingamist, norskamist. f. (toidu kohta:) raskesti seeditav, maos raskustunnet tekitav. Liha on seedimise seisukohalt raske toit. Õhtul ei ole hea süüa liiga rasket toitu. *.. ühekülgse toitumise tagajärg, liiga palju soolast ja rasket. Tuleb dieedile minna, rohkem tarvitada piima- või kalatoitu. R. Sirge. g. kõnek (alkohoolsete jookide kohta:) kange, tugevatoimeline. Raske vein tegi ruttu pea uimaseks. Ta oli raske 'väga tugeva' joobe seisundis, raskes joobes. *Oli teada, et ta ei joo rasket õlut, ainult maitseb korra pealt ... V. Pant.
▷ Liitsõnad: magusraske.
11. karm, vali, range; ant. hrl. kerge. Süüdlasi ootab raske karistus, trahv. Kohtuotsus oli raske: kümme aastat vangistust. Meestele esitati raske süüdistus. || (sõnade, väljenduste kohta:) ränk, ähvardav, vihane. Kuuldus raskeid vandesõnu, rasket sõimu. Loobib teisele raskeid sajatusi näkku. Raske teotav pilge, solvang. Süüdlane tõmbus teise raskete sõnade all kössi. Puhkes raske riid. || (pilgu, vaate kohta:) kuri, tige, hukkamõistev. Isa vaatas, mõõtis poissi raske pilguga. Ta silmavaade oli nii raske, otse vihkav.
▷ Liitsõnad: rõhuvraske.
12. (õhu kohta:) hingamiseks ebasoodus, rõhuvana tunduv, sumbunud, läppunud, umbne; ant. kerge. Aknad olid suletud, õhk toas lämmatavalt raske. Peab tuba tuulutama, õhk läheb raskeks. Tubakasuitsust, toidulõhnadest raske õhk. Tuleb vist äikest, õhk on nii raske. *Raske leitsak, kuumuse ja sõnnikuhaisu tiine segu, rippus liikumatuna välja kohal .. A. Jakobson.
13. (kõnnaku, kulgemise kohta:) kerguseta; aeglane; ant. kerge. Töömehe, meremehe raske samm. Nad vantsivad pikkamisi, väsimusest raskel sammul. Suur raske sammuga mees. Ta tuli raskel kõnnakul. Põrandalauad kriuksuvad perenaise raskest astumisest. *Naise jalg oli pealegi juba väga raske, kuue või seitsme nädala pärast oli oodata mahasaamist .. H. Saari (tlk).
14. (hrl. ehitiste, ka mööbli kohta:) kogult suur ja võimas, massiivne; ant. kerge. Toomkiriku rasked kivimüürid. Raske võlvitud lagi. Seintel olid rasketes kuldraamides maalid. *Tume puutahveldis, raske barokkmööbel, kuld, parkettpõrandad kriuksusid .. See oli vana maja. I. Sikemäe (tlk).
15. (riide, rõiva vm. tekstiili kohta:) paks ja tihe; ant. kerge. Raske, hea langusega ülikonnariie. Tugevast ja raskest riidest jope. Taft kuulub raskemate siidide hulka. Rasked kardinad, eesriided, portjäärid.
16. (väljenduslaadi, stiili, kujunduse kohta:) raskepärane, keeruline. Ta väljendusviis, lausestus, stiil on raske. Sonett on kindlas, küllaltki raskes vormis kirjutatud luuletus. Eredad värvid ja rasked mustrid teevad figuuri suuremaks. Armastab kerget muusikat, sümfooniline muusika on tema jaoks liiga raske. Klassikuid ta ei lugenud, pidas raskeks.
17. (mulla, pinnase kohta:) savikas, savisegune; ant. kerge. Rasked savimullad. Raske liivsavimuld. Pinnas on siin raske savimaa.
18. van rase, raskejalgne. *„Nägid sa teda,” jätkati pikkamisi .. „Ja kas sa tead, et ta on sinust raske?” M. Jürna. *Kuid sellel [mehe] koduskäimisel oli see tagajärg, et lõpuks jäi Erna raskeks. V. Ilus.

ratineerima42
tekst riide pinna karvastust teat. masinatega kähardama

riide|käärid pl
käärid riide lõikamiseks

riide|värv
riide ja lõnga värvimiseks kasutatav värvaine. Mul on vaja musta riidevärvi.

side|piste
tekst pikemast pistest ja seda keskkohalt riide külge siduvast lühemast pistest koosnev kaunistuspiste. Sidepistes tikand.

siil-u 21› ‹s

1. (pikk kitsas) lapp v. riba. a. selline riidetükk. Siil riiet. Haaras pihku musta siidriide siilu. Rebis, lõikas riide, lina siiludeks. Tagumisest purjest olid masti külge jäänud ainult siilud. Tõmbas särgisabast siilu ja sidus varba kinni. *Kord traalimisel olid „Ruhnu” mehed oma noodaga nende noodasse takerdunud ja selle siiludeks kiskunud.. A. Uustulnd. || vahele õmmeldud riide- v. nahatükk. Siiludest murumüts. Kõrvikmütsi nahast pealagi koosneb kuuest siilust. Kampsuni küljeõmbluste vahele õmmeldi laienduseks siilud. Võrkpalli nahast siilud. b. selline pinnaosa v. maatükk. Siil põldu, heinamaad, karjamaad. Metsa äärest võib saada siilu aiamaad. Niitis kitsast siilu tee ja kraavi vahel. Põld külvati täis viimase siiluni. Katsepõllule külvati igale siilule segavilja eri segu. Küla põllumaa jagunes väljadeks, need omakorda siiludeks või lappideks. Kanalid ja jõeharud lõikavad maismaa väikesteks siiludeks. Põllud paiknevad kitsaste siiludena mäenõlvu pidi. Järv lõikub pika siiluna kaugele metsa vahele. Pilvede vahelt paistab siil sinist taevast. c. (toiduaine puhul:) viil [-u]. *Kohev brõnsa lõigatakse vähemasse nõusse õhukesteks siiludeks.. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: purje|siil, riide|siil, seelikusiil; heinamaa|siil, karjamaa|siil, luha|siil, maa|siil, metsa|siil, põllu|siil, rabasiil.
2. riietuseseme hõlm. Mantli parem siil käis sügavalt teise peale. Tuul lõi siilud laiali. Pistis käe lambanahkse kasuka siilu alla. Kiskus hommikumantli siilud hoolikalt ümber põlvede. Lõi õhukese mantli siilud vaheliti. Koridoris haaras keegi mind siilust. Hoidis mehe presentjaki siilust kinni. Lühikeste siiludega saterkuub. *Suur nahkköide siilu all.., pugesin salamahti aidakambrisse. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: kasuka|siil, kuue|siil, mantli|siil, palitu|siil, pintsaku|siil, särgi|siil, telgisiil.

siksaki|käärid pl
(lõikavad riide-, paberiserva sakiliseks)

süstik|piste
tekst piste, kus masinaga õmblemisel kaks niiti põimuvad riide sees

talu|ait
talule kuuluv vilja-, riide- vm. ait. Taluaidas seisavad suured kirstud.

kokku tõmbuma

1. krampi, kõverasse, kössi, koomale tõmbuma, kokku kiskuma; (lihaste kohta:) kontraheeruma. Sõrmed tõmbusid valusasti kokku. Kõht tõmbus näljast kokku. Mehe kulmud tõmbusid pahameelest kokku. Lihased tõmbusid kokku ja lõtvusid taas. *Hansen tõmbus kokku, nagu oleks teda löödud .. A. Susi. | piltl. Süda tõmbub valust kokku.
2. mahult, mõõtmetelt kahanema. a. mahult kahanema; ant. paisuma. Kuivades tõmbub puit kokku. Kokku tõmbudes täht kuumeneb ja kiirgab heledamalt. Kui pinnas tõmbub kokku, siis hakkavad hooned vajuma. Mees on kogult nagu kokku tõmbunud. b. (silmaterade kohta:) ahenema. Silmaterad tõmbusid kokku. c. (riide, kiu vms. kohta). Riie, kleit tõmbus pesus kokku. Märg nöör tõmbub kuivades kokku. See koekiri tõmbub kokku, seepärast peab alumisele äärele silmuseid juurde kasvatama. d. piltl lühenema. *Ööd on juba vakamaa pikkused ning päevad tõmbuvad kartlikult kokku .. A. Gailit.
3. sulguma, kinni tõmbuma. Võililled tõmbusid kokku. Haav on küll pealt kokku tõmbunud, sees aga teeb miski veel häda. || (millegi ümber) kinni jooksma. Silmus tõmbus jala ümber kokku.

vanuma37

1. (villase riide, villaste esemete kohta:) märja toimel tihenema, paksenema, kokku tõmbama. Soojas ruumis vanub riie paremini. Villane kleit kipub vanuma. Vanunud kampsun, labakud.
2. (villakiudude, karvade jms. kohta:) tihedasti üksteise külge jääma, ühte panka ühinema, pulstuma. Uduvill vanub kergesti tompudesse. Väga vanunud vill, lõng. Pikk vanunud köis. Märg ja vanunud habe. Juuksed olid rätiku all päris ära vanunud. Parukas kippus vanuma. Vana koera pikad vanunud karvad. Lamba kasukas vanus vildiks kokku. Lokid tolknesid nagu vanunud vilt. Salku vanunud juuksed. || piltl (millegi kulunud olekut märkivana). Elu on vanunud halliks ja igavaks. Vanunud elukangas. Vanunud skandaal.
3. tumenema, (hämaruse kohta:) tihenema. Ilm kippus videvikuks vanuma. Ilm oli päris pimedaks vanunud. Vanuv videvik, hämarik. *.. üle lääne astub öö, / vaikus ootel vanund pilvis .. Juh. Liiv.

vasak-u 2› ‹adj
keha keskjoonest südame pool asuv v. selline, mis asetseb vaataja suhtes tema südame pool, vasakpoolne, pahem; ant. parem. Vasak käsi, jalg, õlg, külg. Vasak silm, kulm, põsk, kõrv. Keha vasak pool. Vasak kehapool. Võrdusmärgist vasakul on võrduse vasak pool. Keeras vasakut kätt 'vasakule'. Istub ema vasakul käel 'emast vasakul'. Vasak pool! (rivikäsklus vasakpöördeks). Jättis lehe vasakusse äärde ruumi. Asetas lilled samba vasakule servale. Istus kiriku vasakus tiivas. Jõe vasak kallas (voolusuuna suhtes). Jahi vasak poort (vaadatuna ahtrist vööri suunas). Vasak 'vasaku jala' saabas. Vasaku käe juhis, reegel füüs (magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjuva jõu suuna määramiseks). |substantiivseltPoksija vasak 'vasaku käe löök' tabas vastase lõuga. || (riide, kanga poole kohta:) kasutamisel hrl. sissepoole v. varjatuks jääv, pahu-. Kudumi, tikandi vasak pool. || poliitiliselt vasakpoolne. Partei vasak tiib.
vrd vasem

villa|tööndus
villa kraasimine, ketramine, villase riide kudumine jm. kodutööndusena

viltu|riie
(riide paiknemise kohta lõike all); ant. otseriie. Vilturiidest käänised. Kleidi otseriidest pihaosal oli vilturiidest seelik.

voldiline-se 5› ‹adj
volte omav, voltidega (kaetud), voltis; kurruline. a. (riide, riietuseseme kohta). Voldiline rüü. Voldiline seelik, mantel. b. (naha kohta). Vanainimese kael, näonahk on voldiline. Silmad piilusid voldiliste laugude varjust. Voldilised põsed. Voldiline kõht. c. (muu kohta). Upsujuure voldilised lehed. Kevadkogritsal on voldiline kübar.

värval-i, -it 2› ‹s
elukutseline riide, lõnga ja naha värvija. Värvalitel oli oma tsunft. Laskis värvalil niidid indigoga siniseks värvida.

väänamaväänata 48

1. painutama, kõverdama, koolutama, keerama; sellise tegevusega midagi valmistama. Lind väänas pead siia-sinna. Laps väänas nukku nii ja naa. Tuul väänas puude latvu. Sellised lained on suutelised raudtalasid väänama. Jalgrattal tuleb lenks sirgeks väänata. Nii tugev jõumees, et väänab või ahjuroobi kõveraks. Vits väänati keerdu nagu köis. Väänas suure võtmega tabaluku kinni, lahti. Akrobaat võib end lausa sõlme väänata. Riiet kuivaks väänama 'riide keeramisega sellest vett välja pigistama'. Mehed väänasid endale plotski ette. Kaseokstest väänatud väravavõru. | piltl. *.. eks seda [= paragrahvi] väänatud vahel ka kolmandat pidi keerdu, nagu just parajasti tarvis läks. V. Pant. || (näoga ühenduses). Väänab põlastavalt suud. Hakkas huuli väänates nutma. *Kust sa oled võtnud selle inetu kombe lõustu väänata? M. Traat.
2. jõudu kasutades midagi oma kohalt kangutama, kedagi asendit v. kuju muutma panema. Politseinik väänas mehe käed selja taha. Ähvardas vingamehel kaela kahekorra väänata 'lõpu peale teha'. Oli käe paigast väänanud. Õnnestus kallaletungijal pussnuga käest väänata. Maadlejad püüdsid teineteist maha, pikali väänata. *.. [õpetaja] haaras Stepanil juustest, väänas ta kummuli toolile ja hakkas kõigest jõust vitsaga vorpima. H. Rajamets (tlk). || kõnek (pikaliheitmise kohta). Koer väänab enese põõsa varju maha. *.. nõnda kui väänan õhtul kere maha, siis enne ei ärka kui hommikul. A. Kivi.
3. millelegi teist sisu v. kuju andma, moonutama. a. midagi vääralt paista laskma. Seadust, fakte väänama. Püüab jonni pärast tõde kõveraks väänata. Väänas võistlustulemused oma meeskonna kasuks. Väänab kõik naljaks. b. normaalsest kõrvalekalduvaks muutma. Välismaalane väänas imelikult sõnu. Eduardi nimi väänati Etsiks. *.. eesti keelt vägevasti väänates esitas lühikese küsimuse: „See täine ristiusu öppetus!” J. Semper.
4. kõnek tugevasti lööma, virutama. Väänan sulle õige ühe jõmaka! Väänas kakluses teisele vastu kaela, mööda kõrvu. Poiss on ülekäte läinud, tuleb hakata vemmalt, vitsa väänama (peksaandmise kohta). *.. Madis väänas järiga Pärtlile nii, et see laua varju kadus. A. Sinkel.
5. kõnek midagi energiliselt tegema (ka rõhutades teise verbiga väljendatud tegevuse intensiivsust). Loomad väänasid hoolega värsket rohtu keresse. Pühade ajal tohtis leiva peale ükskõik kui paksult võid väänata. Väänas kraavi kaevata.
6. kõnek (kellelegi) mingeid ebameeldivusi, hädasid vms. määrama v. esile kutsuma. Talupoegadele väänati rängad normid kaela. Kui vahele jääd, väänatakse sulle kopsakas trahv. Talle väänati huligaansuse eest kaks nädalat. Väänas pildile soolase hinna. *„Inimene ei tee teisele midagi rumalast peast,” seletas isa, „vaid aina suurest rõõmust, et võib teisele väänata.” A. H. Tammsaare. *Nad väänavad sulle kraesse mõne varguse, võib-olla isegi mõrva .. E. Õunapuu.

õhuline-se 5› ‹adj
kerge; õrn. a. (riide, rõiva kohta:); õhuke, lendlev; ažuurne, aukudega. Õhuline kangas, siid, loor, kleit. Õhulisest pitsist žaboo. Õhulised sõrmikud. b. (ehitise, loodusobjekti jms. kohta:) (konstruktsioonilt) mitte raske ega massiivne; hapra joonega. Õhulised tornid, mäed. Õhulised kirsiõied. Õhulised joonistused. c. (aine, materjali kohta:) kohev, õhku sisaldav. Õhuline lumi, lumevaip. Õhuline udusulekott. Õhuline tainas. Õhulised küpsised. Õhulised pilved. d. (hääle kohta). Koori õhuline piano. e. (värvuste kohta:) mitteintensiivne. Õhulised värvid, akvarellid. f. (kellegi välimuse v. liikumise kohta:) kleenuke, habras, graatsiline. Õhulised tantsijannad. g. piltl. Õhuline kevadmeeleolu. Õhulised unistused, igatsused. Mind valdas õhuline ja kerge tunne. Õhulised värsid. Novelli õhuline stiil.

õmblus-e 5 või -e 4› ‹s

1. õmblemine. Tüdruk õppis linnas õmblust.
▷ Liitsõnad: individuaal|õmblus, massõmblus; käsitsi|õmblus, masinõmblus; väljaõmblus.
2. tekst üks (v. mitu) pisterida, mis ühendab (v. ühendavad) erinevaid riide- vm. materjali kihte. Kandiga õmblus. Kahekordne õmblus. Pööratud õmblus. Kuub ragises kõigist õmblustest. Lahtirebenenud, lahti hargnenud õmblus. Kontrollis telgi õmbluste tugevust. | piltl. Plaan kärises kõigist õmblustest. || med kirurgiline haavaühendus
▷ Liitsõnad: ehis|õmblus, kantimis|õmblus, kapp|õmblus, kaunistus|õmblus, liht|õmblus, läbilõike|õmblus, nööpaugu|õmblus, palistus|õmblus, peit|õmblus, pesu|õmblus, sala|õmblus, siksak|õmblus, tepp|õmblus, tikke|õmblus, topelt|õmblus, volt|õmblus, ääre|õmblus, ühendus|õmblus, üleääreõmblus; käise|õmblus, selja|õmblus, suka|õmblus, varruka|õmblus, õlaõmblus.
3. anat luid siduv fibroosühend, sutuur. Liikumatu õmblus. Õmblustega ühendatud koljuluud.
▷ Liitsõnad: otsmiku|õmblus, pärg|õmblus, saagõmblus.
4. tehn liitekoht. Katla õmblused. Tihe ja pragudeta õmblus. Õmblusteta torud.
▷ Liitsõnad: keevis|õmblus, neet|õmblus, põkkõmblus.
5. kauna liitekoht
6. õmmeldav ese, õmblustöö. Võtab õmbluse kätte.

äärestama37

1. riide serva hargnemise vältimiseks teat. pistega töötlema; palistama. Volange, rüüse äärestama. Õmblusvarude lõikeservad äärestatakse. Äärestas narmendava riideserva käsitsi, õmblusmasinaga. Sisselõigatud nööpaugud äärestati nööpaugupistes.
2. van ääristama. Rätikut äärestasid valgest lõngast narmad. *.. seljas oli tal odavate nahkadega äärestatud jakk .. V. Uibopuu.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur