[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rihm ‹-a 23› ‹s›

1. nahast vm. painduvast materjalist ühtlase paksuse ning laiusega riba, mis on sageli varustatud pandla vm. kinnitusvahendiga. Seljakoti, suusakepi rihm. Hobuserakmete rihmad. Toornahast lõigatud rihmad. Mulkidel oli kasukas kaunistatud pargitud nahast rihmadega. Väljaveninud rihmadega suvekingad. Käekella nikeldatud või kroomitud rihm. Kannab pükste peal laia, suure pandlaga rihma. Tõmbas vihmakuue rihmaga kõvasti kinni. Tüdrukul käib kott rihmaga üle õla. Püss rihmal vasakul õlal. Kohver oli rihmaga ümbert kinni seotud. Koerad peavad olema rihmas, käima rihma otsas. Hoia trammis lae all rippuvast rihmast kinni. Habemenuga liibitakse rihma peal, rihmal. Eluisu on otsas, tõmba või rihm kaela 'poo end üles'. Pajukoort kisti pikkade rihmadena. Lõo lõikab rihmad ja kurg annab saapad. | piltl. Teise inimese seljast on lihtne rihma lõigata. Kavatsesid terve korvitäie head-paremat rihma vahele laadida 'ära süüa'. Mis elu see on, hommikust õhtuni rihm peal! 'pole võimalust hinge tõmmata'. || (karistusvahendina, hrl. püksirihma kohta). Ulakale poisile anti kodus rihma. Ta pole lapsepõlves kunagi rihma saanud. Vihm peksis näkku nagu saja märja rihmaga. *Kodus isa vits ja rihm, koolis poiste kõrvakiilud. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: higi|rihm, hoide|rihm, jaluse|rihm, jalutus|rihm, kaela|rihm, kande|rihm, kanna|rihm, kella|rihm, kiivri|rihm, kinnitus|rihm, kummi|rihm, lakk|rihm, lõua|rihm, mõõdu|rihm, mütsi|rihm, nahk|rihm, ohja|rihm, ohutus|rihm, present|rihm, päitse|rihm, püksi|rihm, püssi|rihm, rakme|rihm, randme|rihm, ratsme|rihm, rinnuse|rihm, saba|rihm, sedelga|rihm, sentimeetri|rihm, talutus|rihm, trengi|rihm, turva|rihm, valja|rihm, veo|rihm, vöö|rihm, õlarihm.
2. tehn hõõrdejõudude toimel liikumist ja pöördemomenti ühelt rattalt teisele üle kandev painduv vaheelement. Aurukatel paneb viljapeksumasina käima rihma abil. Rihmad tõmbavad võllid veerema. Ratas viskas rihma pealt.
▷ Liitsõnad: ajami|rihm, kiil|rihm, lame|rihm, masina|rihm, pingutus|rihm, ülekanderihm.

rihma pingutama
oma väljaminekuid tublisti kärpima, kitsalt (poolenisti nälgides) elama. Lapse koolitamise nimel oli ema valmis ise rihma pingutama. *Lehmad nälgigu, sead vingugu, pere pingutagu rihma, aga Tiisenoosen [= hobune] peab saama. H. Raudsepp.