[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

renn ‹-i 21› ‹s›
nõgusalt, kandiliselt v. kolmnurkselt millessegi õõnestatud vagu v. laudadest, kividest, plekist jne. tehtud vagujas süvend näit. vedeliku, puistaine jms. juhtimiseks. Õue oli kaevatud renne sulavee ärajuhtimiseks. Vesi oli uuristanud renni läbi tee. Vaigutamisel lõigatakse männitüvedesse rennid. Kaevust pumbati vesi laudadest renni mööda lauta. Vihmavesi jookseb katuselt renni ning sealt vihmaveetoru kaudu alla. Kaevis liigub võnktransportööri renni mööda vagonettidesse. Mahlatila renn. Bobikelk kihutab jääst rennis. *Rõõmsalt nirises rentslite jäistes rennides juba räästavett. M. Raud.
▷ Liitsõnad: bobi|renn, keegli|renn, kogumis|renn, laud|renn, mahla|renn, plekk|renn, puu|renn, räästa|renn, solgi|renn, uhte|renn, vee|renn, virtsa|renn, äravoolurenn.