[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rekk1 ‹reki 21› ‹adj›
murd (solgutamise tagajärjel) lohakas, räpane (hrl. kassi kohta). *.. et küllap siis on jutt tõsi, kui poiss vaikib nagu ninapidi iseenda roojasse surutud rekk kassipoeg. M. Traat.

rekk2 ‹reki 21› ‹s›
van võimlemiskang. *Kas mäletad veel .. kiiklemist rekil ..? A. Murakin (tlk).

sekka
I. ‹postp› [gen] hulka
1. kellegi, millegi keskele, seltsi, kellegagi kokku. Kapten tuli tekile meeste sekka. Ainogi ilmus korraks piduliste sekka. Trügib eespool seisjate sekka. Meiegi võiksime teiste tantsijate sekka minna. Varas kadus rahvasumma sekka. Asus võõra rahva sekka elama. Mis sa seal kodus istud, tule inimeste sekka! Mina ei sobi teie sekka. Sandarmid tulistasid rahva sekka. Tuvide sekka lendab varblasi. Lammas jooksis karja sekka. Taevas kihutavate pilvede sekka ilmus päike. *.. läks ummisjalu lillede sekka, nagu tahaks ta nad kõik ära tallata või pihku noppida. A. H. Tammsaare. || osutab keskkonnale, kus midagi levitatakse. Kultuuri, teadmisi rahva sekka viima. Kihutuskõnelejad külvasid inimeste sekka viha ja ärevust.
2. millelegi käimasolevale, toimuvale vahele; millegi sisse, lisaks. Poetab teiste jutu sekka vahetevahel mõne sõna. Jutukõmina sekka kuuldus laulukatseid. Üldise naeru sekka kostis kellegi protestihääl. Mootorite undamise sekka kostab mingeid hõikeid. Sajukohina sekka kärgatas pikne. Ei maksa oma nina võõraste asjade sekka toppida. Üksluise toidupoolise sekka oli värske kala suur vaheldus. Terade sekka on sattunud aganaid. *Viimaks hakkas hingeldamise sekka tulema üksikuid sõnu.. E. Krusten. *Siis hakkas nende ja teiste murede sekka tunglema kauget püssirohu lõhna. A. Hint.
3. osutab kellegi v. millegi kuuluvusele teat. rühma, liiki, kategooriasse. Marie Under kuulub eesti kõige silmapaistvamate poetesside sekka. Teos on jõudnud meie romaanide paremiku sekka. Jäi võistlustel viimaste sekka. *Ka meie, eestlased, loeme ennast haritud rahvaste sekka. E. Vilde.
II. ‹adv› hulka
1. millelegi põhilisele vahele, sisse, lisaks. Kapsaste sissetegemisel riputati sekka jõhvikaid. Karaskitainasse pannakse köömneid sekka. Leivakõrvaseks oli kali, vahel sekka ka piim. Meidki arvati kaasasõitjatena sekka. Räägiti niisama lõõpimisi, sekka ka mõnel tõsisemal teemal. Pistis oma jutule mõne naljasõna sekka. Laskis teistel rääkida, sõnakestki sekka poetamata. Hoogu sattunud, viskab ta sekka inglise ja saksa keelt. Selles asjas on ka minul sõna sekka ütelda. *Mets oli täis elu ja siltsumist, sekka kostis mõne röövlinnu madal häälitsus. S. Ekbaum. || aeg-ajalt, mõnikord. Ilm oli külm, sekka vihmanegi. Elab töökalt, lubades vaid harva sekka mõne restoraniõhtu. Käisin kiiresti, lastes sekka väikest sörkigi. *Õhtud olid nüüd tühjad, sekka isegi kõledad. E. Rängel. || vähestena millegi, kellegi seas. Tunnistusel on kolmed-neljad, sekka mõni viiski. Lastest said tavalised tööinimesed, sekka ka paar haritlast. *Lammaste treitud kadakanutid, sekka päris küpressitaolisi.. J. Peegel.
2. osutab mingisse tegevusse lülitumisele v. lülitamisele. Nähes poisse rüselemas, kargas kohe sekka. Vaatas algul teiste kaardimängu pealt, siis lõi ka ise sekka. Tahaksin ka seltsitegevuses sekka lüüa. Juurdetulijad lõid vaidlusse sekka. Nooredki peaksid poliitikas sekka lööma. „Ah mis sest kasu!” sähvas ta teiste jutule sekka. *Kui suured löövad, ärgu väike sekka tikkugu! O. Kruus. *Algust [rammukatsumises] tegid poisikeseohtu mehed. Need kraaplesid ja jändasid, kuni sekka kisti ka täied mehed. A. H. Tammsaare.