[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

deka-
mõõtühikute nimetuste eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 10 korda suurem (tähis da)

reba ‹11› ‹s›
‹hrl. pl.› kehaosa allpool puusi, reie ülaosa; (loomal:) tagajalg. Tüdrukul nii lühike seelik, et rebad puha paistavad. Rangis rebadega 'rangjalgadega'. Otsib midagi põõsast, reba upakil. Konnal on pikad rebad. Koer tõmbas saba rebade vahele. Püksid rebadel, rebade peal 'puusadelt maha langemas, ripakil'. Kergitab rebadele vajuvaid pükse. Laskis seeliku rebadele ja näitas lõikusearmi. Püksid kippusid rebadelt alla langema. | piltl. *Siin peres valitseb kindel kord: trepiesine ei küsi luuda, rehalauks ei ripu rebadel .. L. Hainsalu.

reha ‹11› ‹s›

1. pika varre ja pulkadega tööriist riisumiseks, tasandamiseks, kobestamiseks vms. Reha vars, pea e. kaha ja pulgad. Naised läksid loogu võtma, rehad seljas, õlal, üle õla. Kibedal heinaajal pisteti kõigile reha pihku. Lase rehal käia, vihm on tulekul! Reha ei tohi heinaajal selili panna, siis hakkaks vihma sadama. Puhkeajaks löödi reha vartpidi püsti maasse. Kuivanud lehed tuleb rehaga kokku riisuda, tõmmata. Ümberkaevatud aiamuld peenestatakse ning tasandatakse rehaga. *Igal kevadel riisuvad ja kraamivad nad [aias], sügiselgi käivad rehaga üle .. M. Traat.
▷ Liitsõnad: heina|reha, rehereha; raudreha.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› hobusega veetav v. traktori külge haagitav põllutööriist riisumiseks, vaalutamiseks v. kaarutamiseks. Heinakoristuse ajaks peavad rehad, vaalutid ja muud haakeriistad korras olema.
▷ Liitsõnad: hobu|reha, külg|reha, looreha.
3. kangareha

rekk1 ‹reki 21› ‹adj›
murd (solgutamise tagajärjel) lohakas, räpane (hrl. kassi kohta). *.. et küllap siis on jutt tõsi, kui poiss vaikib nagu ninapidi iseenda roojasse surutud rekk kassipoeg. M. Traat.

rekk2 ‹reki 21› ‹s›
van võimlemiskang. *Kas mäletad veel .. kiiklemist rekil ..? A. Murakin (tlk).