[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hanska ‹6› ‹s›
etn kärnistatud rauaga varustatud purjekinnas purje õmblemise hõlbustamiseks

haubits ‹-a 2› ‹s›
sõj mürsu järsu lennujoone ning lühikese rauaga suurtükk

kahe|raudne

1. ‹adj› kahe püssirauaga, kaht püssirauda omav. Kaheraudne jahipüss.
2. ‹s› kahe rauaga jahipüss. Mehel oli vinnas kukkedega kaheraudne käes. Käis kaheraudsega parte laskmas.

klapp|höövel
kaheosalise rauaga höövel, topelthöövel

kolme|raudne

1. ‹adj› kolme püssirauda omav, kolme püssirauaga. Kolmeraudne jahipüss.
2. ‹s› kolme rauaga jahipüss. Mats oli kirglik jahimees, muudkui uitas kolmeraudsega mööda metsi.

kärbik ‹-u 2› ‹s›
lühikeseks saetud rauaga püss

mitraljöös ‹-i 21› ‹s›
aj mitme rauaga kiirtulirelv, kuulipilduja eelkäija

mortiir ‹-i 21› ‹s›
sõj aj väga lühikese rauaga suurtükk, müüser

rautama ‹37›

1. rautisega varustama. Plekkvitstega rautatud kirst, puukohver. Ratast, vankrit, rege rautama. Rautamata jalastega kelk. Raske rautatud sõjanui. Tallinna meistrid rautasid uksi ja väravaid suurte dekoratiivsete naeltega. Rautab vaheukse kinni. Rautatud sõdurisaapad. *.. parketil aga kostavad kellegi rautatud säärsaabaste sammud nagu saatuse koputus. E. Vetemaa. *Ilm oli järsult muutunud. Taevas selge ja esimesed öökülmad rautanud maa. R. Roht.
2. veolooma kapja v. sõrga alla löödava rauaga (2. täh.) tugevdama. Hobust, muula rautama. Vahel rautatakse ka eesleid ja tööveiseid. Hobused viidi sepale rautada. Rautamata kabjad kuluvad.
3. hrv raudrüüga varustama. *Maavürsti lossi värava ette oli aheldatud kaks suurt karu, kuna kaks rautatud sõjasulast seal ööd ja päevad läbi vahti pidasid .. E. Kippel.

ühe|raudne

1. ‹adj› ühe püssirauaga. Üheraudsed jahipüssid.
2. ‹s› ühe rauaga jahipüss. Jahimees hulkus metsas, üheraudne õlal.