[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

arbaa ‹14› ‹s›
kahe suure rattaga (hobu)veok Kesk-Aasias, Kaukaasias ja Krimmis; nelja rattaga suur pikk veovanker Lõuna-Ukrainas

kaarik ‹-u 2› ‹s›
kahe rattaga (kerge) vanker. Kaarikuga sõitma. Hobune rakendati kaariku ette. Kaarikul, kaarikus istus kaks meest. Asetas jahukotid kaarikule.
▷ Liitsõnad: härja|kaarik, sõja|kaarik, võidusõidukaarik.

kahe|rattaline ‹-se 5› ‹adj›
kahe rattaga. Kaherattaline kaarik, sõiduk, käru.

karriool ‹-i 21› ‹s›
kerge kahe rattaga üheistmeline hobusõiduk

kolme|rattaline ‹-se 5› ‹adj›
kolme rattaga. Kolmerattaline sõiduk, mootorratas.

käru ‹11› ‹s›

1. hrl. veetav v. eeslükatav ühe v. mitme rattaga väike vankrike. Ühe, kahe, kolme, nelja rattaga käru. Kummiratastega käru. Pane pakid kärule, käru peale! Lükkab, ajab käru enda ees. Vedasime käruga liiva. Toob kohvrid käruga jaama. *..nägi invaliidi, kes väntas oma käruga mööda tänavat. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: aia|käru, elektri|käru, invaliidi|käru, järel|käru, kauba|käru, käsi|käru, lapse|käru, mootor|käru, pagasi|käru, pära|käru, sõnniku|käru, sööda|käru, traktorikäru.
2. kõnek (sõidu)auto, (vahel ka jalg- v. mootorratta kohta). *Miilitsaleitnant: Kustkohast te selle auto varastasite? Superboy: See oli Jaanuse isa käru. E. Rannet.
3. võimlemises liikumine toenglamangus, kus kaaslane hoiab jalgadest

külg|vanker
mootorratta küljel olev eraldi raami ja rattaga osa kaassõitja v. pagasi tarvis, külgkorv. Külgvankriga mootorratas.

mootor|ratas
kahe v. kolme rattaga mootorsõiduk, mille mootori töömaht on vähemalt 50 cm³. Mootorratta esiratas, tagaratas, mootor, sadul, külgvanker, summuti. Külgvankriga mootorratas. Mootorrataste ringrajasõit. Noorukid sõidavad, kihutavad mootorratastega. Sõitis minust mootorrattal mööda. Istus mootorrattale ja kihutas linna. Mootorrattad mürisevad.
▷ Liitsõnad: krossi|mootorratas, soolo|mootorratas, tsirkuse|mootorratas, tänavasõidu|mootorratas, võidusõidu|mootorratas, võistlusmootorratas.

moto|roller
kahe v. kolme väikese rattaga ning juhti alt ja eest tuule ning pori eest kaitsva seadmega mootorratas

nelja|rattaline ‹-se 5› ‹adj›
nelja rattaga. Neljarattaline sõiduk.

rulett ‹-leti 21› ‹s›

1. hasartmäng pöörleva ketta ja kuulikestega. Ruletti mängima. Rulett veereb, keerleb.
2. rullikeeratav mõõdulint
3. kunst graafikas kasutatav hambulise rattaga tööriist, mille abil saab punkte v. joonekesi otse plaadile graveerida; sellega teostatud graafiline tehnika. Teeb ruletiga parandusi. Kunstnik kasutab linoollõiget ja ruletti.

vanker ‹-kri, -krit 2› ‹s›

1. hrl. veolooma(de) veetav kahe v. nelja rattaga veok. Puutelgedega vanker. Vankri rattad, kere, põhi, korv. Härga, hobust vankri ette rakendama, panema. Hobune on vankri ees. Hobune veab vankrit. Vankriga, vankril sõitma. Vanker sõitis piimanõude kolisedes. Vanker veereb, vurab, logistab kodu poole. Vanker rappub, jõnksutab roobastes. Vana vanker logiseb, kääksub, kägiseb. Määritud vanker sõidab tasa. Vanker peatub, jääb seisma. Veab vankriga puid, heina. Vankril on suur koorem peal. Tühi vanker. Noor loom pole kunagi vankrit vedanud. Hobune õppis vankri ees käima. Vanker läks ümber, kraavi. Hüppa, roni vankrisse, vankrile! Istus viimase voorimehe vankrisse. Tule vankrilt maha! Suur Vanker, Väike Vanker (tähtkujude nimed). | piltl. Olümpiavõitja rakendati reklaamiürituse vankri ette. Soetas perekonna, aga ei taha nüüd seda vankrit vedada. || lapsevanker. Kaksikute lai vanker. Ema lükkab vankrit.
▷ Liitsõnad: hobu(se)|vanker, härja|vanker, kahehobuse|vanker, ühehobusevanker; heina(veo)|vanker, koorma|vanker, kuulipilduja|vanker, küüdi|vanker, moona|vanker, piima|vanker, posti(veo)|vanker, post|vanker, reisi|vanker, sibi|vanker, surnu|vanker, sõidu|vanker, sõja|vanker, sõnniku(veo)|vanker, töö|vanker, veo|vanker, voorivanker; nukuvanker; järel|vanker, korv|vanker, kumm|vanker, käsi|vanker, külg|vanker, laam|vanker, laamits|vanker, pikk|vanker, plaan|vanker, raam|vanker, redel|vanker, vedruvanker; auru|vanker, jõuvanker; abielu|vanker, ajaloo|vanker, elu|vanker, riigi|vanker, võidu|vanker, võimuvanker.
2. tehn juhikutel veerev masina, mehhanismi vm. seadme osa. Ketrusmasina vanker. Rippkonveieri vanker.
3. sport (males:); malend, mis käib mööda ridu ja liine

ühe|rattaline ‹-se 5› ‹adj›
ühe rattaga. Üherattaline aiakäru.