[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ranne ‹randme 17› ‹s›
küünarvarre ja kämbla vaheline ülajäseme osa. Randme luud. Parema, vasaku käe ranne. Lapsekäe peenike ranne. Vaatas vilksamisi randmel olevat kella. Võttis kella oma randmelt. Haarasin, võtsin tal randmest kinni. Käsi on randmest valus. Käerauad sulgusid vangi randmete ümber. Selle mehe randmetes on jõudu. || seda kattev kinda osa. Kinnaste rannet ilustab kiri.
▷ Liitsõnad: käeranne.