[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rahustama ‹37›

1. kellegi erutust, ärevust, hirmu vms. vaigistama, kedagi (v. midagi) rahuliku(ma)ks tegema. Ema püüdis nutvat last rahustada, äiutades ta unele. Ta on endast väljas, katsu teda kuidagi rahustada. Püüdis õnnetusest vapustatud vanemaid rahustada. Tülitsejaid ei ole kerge rahustada. Õpetaja katsub sumisevat klassi rahustada. Nurisejaid rahustati lubadustega. Rahustab end teadmisega, et töö saab varsti valmis. „Kõik läheb hästi, usu,” rahustati mind. Peremees tuli uksele koeri rahustama. Arvatakse, et närve saab rahustada suitsetamisega, kohviga, alkoholiga. Kerge ei ole (oma) südant, südametunnistust rahustada. Suits, alkohol rahustas veidi. Lohutussõnad rahustasid. Arsti ilme ja toon rahustasid haiget. See jutt ei rahusta küll kedagi. Mere vaikne kohin rahustas ja uinutas. Haigele tehti rahustav süst. Broom ja palderjan on rahustavad ained. Arstimi rahustav toime. Nahahaiguse raviks kasutati ka rahustavaid 'kergendavaid, leevendavaid' mähiseid. *.. ta laskis Karini rääkida ja nutta, arutada ja targutada, sest see rahustas teda kõige paremini. A. H. Tammsaare.
2. kõnek tõrkumist, vastuhakku vägivaldselt maha suruma, selliselt korda jalule seadma. Karistussalgad rahustasid linna ja maad, töölisi ja talupoegi. Pärast Jüriöö ülestõusu rahustati Põhja-Eestit tule ja mõõgaga.

maha rahustama
(maha rõhutab tegevuse lõpetatust:) rahustama (hrl. 1. täh.) Meil oli tegemist, et tülitsevaid poisse maha rahustada. Katsus võlausaldajat uute lubadustega maha rahustada. Oota natuke, ma rahustan koerad maha!