[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

laager ‹-gri, -grit 2› ‹s›

1. peatus-, puhkepaik. a. (ajutine, juhuslik). Ekspeditsiooni, matkajate, jahimeeste, mustlaste laager. Õhtul asusime, jäime jõekääru laagrisse. Siia lööme laagri üles. | piltl. Mehed olid õuemurul laagris 'kobaras koos' ja tagusid kaarte. Saod veeti kuhjalava ümber laagrisse 'kokku, kogumiks'. b. (spetsiaalselt väljaehitatud). Õpilased lähevad laagrisse, on suvel laagris. Laagri I, II vahetus. Laager mahutab korraga 150 puhkajat. || kõnek vangilaager. Buchenwald jt. kurikuulsad laagrid. Näidend käsitleb Stalini-aegsete laagrite elu. Mees on kümme aastat laagrites istunud. c. õppe- v. treeningkogunemine. Korraldati huvijuhtide, keeleõppijate, suvepäevaliste laagreid. Jalgpallurite turniirieelne laager. d. teat. perioodil kasutatav peatuspaik väljaspool asulat. Põllubrigaadi laager. Lehmad viidi kaugele metsaheinamaale laagrisse. e. hrl aj (väe)leer. Juudit läks Olovernese laagrisse. Siin oli olnud roomlaste kindlustatud laager. *Eestlased asusid kiiresti koguma malevat Rävalas ja Harjus, saates samal ajal Taani laagrisse oma esindajad .. A. Vassar.
▷ Liitsõnad: baas|laager, ettevalmistus|laager, jaotus|laager, karja|laager, laulu|laager, mustlas|laager, puhke|laager, põllu|laager, ränd|laager, spordi|laager, suusa|laager, suve|laager, sõjaväe|laager, telk|laager, treening(u)|laager, töö|laager, väli|laager, õppelaager; hävitus|laager, interneerimis|laager, kontsentratsiooni|laager, koondus|laager, sunnitöö|laager, surmalaager.
2. hrl van leer [1]. *Võitlejad jagunesid [lumesõjas] kahte vaenulikku laagrisse. O. Luts. *Kuid tegelikult erinesid nad [= Eesti ajalehed] ometi ise laagrisse. F. Tuglas.
3. tehn võlli v. pöörlevat telge toetav ning vajalikus asendis hoidev masina vm. seadme osa. Laagrite puksid, liuad. Laagreid õlitama. Laagrid lähevad kuumaks.
▷ Liitsõnad: aksiaal|laager, kivi|laager, kuul|laager, liuge|laager, metall-|laager, plastmass|laager, radiaal|laager, veerelaager.

radiaal|arter
anat kodarluuarter

radiaal|jõud
tehn raadiuse suunas mõjuv jõud

radiaal|kiirus
astr taevakeha kiiruse vaatesuunaline komponent

radiaal|lõige
mets pikilõige läbi puu südame

radiaal|magistraal
radiaalselt linna keskusega seotud magistraal

radiaal|pulss
füsiol radiaalarteri pulss

radiaal|puurpink
tehn pööratava spindliga puurpink

radiaal|suunaline
radiaalsuunas kulgev. Linna tänavad on üldiselt radiaalsuunalised.

radiaal|suund
radiaalne suund. Õhk väljub ventilaatorist radiaalsuunas.

radiaal|sümmeetria
biol sümmeetria rohkem kui kahe sümmeetriatasandiga. Radiaalsümmeetria on kiirjatel õitel ja viljadel.

radiaal|sümmeetriline
radiaalsümmeetriat omav. Radiaalsümmeetrilise ehitusega vars, juur.

suund ‹suuna 22› ‹s›

1. ümbruse, objektide, ilmakaarte vms. järgi orienteeritud mõtteline (sirg)joon; (kindel) kurss, siht v. mõjupiirkond. Kompassinõela suund. Tuul on suunda muutnud, muutliku suunaga. Merehoovuse, tsükloni suund. Jalatõste suunaga üles, kõrvale, ette. Kiirgus mõjub igas suunas, kõikides suundades. Pöörlemine toimus kellaosuti liikumise suunas 'päripäeva', kellaosuti liikumisele vastupidises suunas 'vastupäeva'. Peale tungiti mitmest suunast. Tuisus oli raske suunda hoida. Rändur kaotas suuna. Jänes muudab põgenedes tihti suunda. Vanad meresõitjad määrasid suunda tähtede järgi. Lennuk võtab suuna itta, saare poole. Mehed tõttavad hääle, valguse suunas 'poole'. Ta viitab käega, peaga maja suunas 'poole'. Linna suunast 'poolt' lähenes autode kolonn. Ajukoerte haukumine kostab raba suunast 'poolt', hoiab raba suunda 'poole'. Rändrahn asub metsast kirde suunas 'pool'. Pealetung Tallinna-Rakvere suunal. || mat üks joone punktide kahest võimalikust järjestusest. Vektori, sirge, ringjoone suund. Positiivseid ja negatiivseid arve nimetatakse suunaga arvudeks. Elektrivoolu suunda loetakse positiivselt pooluselt negatiivse poole.
▷ Liitsõnad: diagonaal|suund, ette|suund, kald|suund, külg|suund, otse|suund, piki|suund, põiki|suund, püst|suund, radiaal|suund, rist|suund, rõht|suund, vastas|suund, vertikaalsuund; heite|suund, langemis|suund, lennu|suund, liikumis|suund, lähte|suund, pea|suund, põhja|suund, rände|suund, sõidu|suund, tõuke|suund, tõususuund.
2. piltl kasut. kõige üldisemalt millegi kulgemise, kallakute, põhijoonte vms. märkimisel. a. iseloomulik joon, kallak (arengus, tegevuses); suunitlus, orientatsioon; külg, pool. Karjakasvatuse suunaga majandid. Uurimistöö põhilised suunad. Hüpotees näitab kätte katsete suuna. Kliima muutub soojenemise suunas. Elu ise andis asjade arengule õige suuna. Sündmused võtavad sootuks teise suuna. Otsus paneb mõtted uues suunas liikuma. b. (ühiskondlik, kirjanduslik) vool, koolkond; teat. rühmitus, fraktsioon. Poliitiline, ideoloogiline, usuline suund. Kirjanduslikud suunad. Kunsti realistlik suund. Materialistlikud, idealistlikud suunad filosoofias. Ajakiri esindab partei radikaalset suunda. Eesti rahvuslikus liikumises tekkis algusest peale kaks suunda. *.. raha aga ei .. kaotanud mõtteid, vaid juhtis neid ainult ühes suunas – veelgi enam raha tahtma. A. Hint.
▷ Liitsõnad: arengu|suund, huvi|suund, kunsti|suund, moe|suund, mõju|suund, põhi|suund, tegevus|suund, tootmis|suund, uurimis|suund, üldsuund.

sümmeetria ‹1› ‹s›
terviku säärane ehitus, kus selle mingist teljest v. keskpunktist võrdsel kaugusel olevad osad on ühetaolised. Sfääriline sümmeetria. Inimese, loomade keha sümmeetria. Geomeetriliste kujundite sümmeetria. Eseme ja selle peegelpildi sümmeetria.
▷ Liitsõnad: aksiaal|sümmeetria, bilateraal|sümmeetria, kaheli|sümmeetria, radiaal|sümmeetria, telg|sümmeetria, tsentraalsümmeetria; ebasümmeetria.

tangentsiaal|suund
tangentsiaalne suund. Puidu deformatsioon radiaal- ja tangentsiaalsuunas.