[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 6 sobivat artiklit.

rabama37

1. hooga v. järsku lööma, paiskama. Rabas rusikaga, kämblaga vastu lauda. Keegi rabas talle noaga, mõõgaga. Rabas kallale kippuvat koera malakaga, piitsaga. Üldises kakluses rabati kõigega, mis kätte juhtus. Ta rabas mulle pähe, näkku. Rabasin kala ahinguga. Poksija rabas vastase pikali. Keegi rabas ta ränga löögiga jalust, uimaseks. Lehm rabas jalaga lüpsiku ümber. Kala rabas sabaga. Külm tuul rabab näkku nagu kasevitstega. *.. ja rabas Erntsi otse nina ja ülemiste hammaste pihta. M. Metsanurk. | piltl. Alkohol rabas mehel jalad alt. *„Kui jumal tahab kedagi nuhelda, siis rabab ta tema mõistust,” lausus härra Itam nagu endamisi. A. H. Tammsaare.
2. järsku kahju tehes v. hävitades tabama. Raske rusikalöök rabas mehe lõuga. Ründajaid rabab kivirahe. Loom kukkus, teda oli nool rabanud. Vana suurt kaske rabas pikselöök. Jäi seisma nagu välgust, piksest rabatud. *.. nende hobused ise põikasid teineteisest mööda ning nende odad rabasid ainult tühja tuult. E. Kippel. | piltl. Teda rabas uus mure, häda, ääretu meeleheide. || (valu, haiguse kohta). Sind võib rabada veresoone lõhkemine ajus või südames. Last rabas äge kõhuvalu. Jäi seisma kui rabatud. Oli kui rabatud, aga toibus peagi. *On lendva rabanud kellegi hobust .. J. Mändmets.
3. piltl tugevat muljet avaldama, vapustama vt rabav Ootamatu rünnak rabas vaenlast. Tema sõnad rabasid kõiki. See küsimus, teade ei rabanud kedagi. Niisugune vastus rabas teda tugevasti. Lapsi rabas uudis koera kadumisest. Läbikukkumine rabas mind nii, et jätsin kooli pooleli. Pani selga oma parimad riided, lootes seltskonda rabada. Idee rabas oma originaalsusega. Naine rabas oma iluga. See ehitis rabab meid arhitekti mõttejulgusega. Talle meeldib teid ootamatustega rabada. Rabas vastast oma üllatavate argumentidega, faktidega. Ta ei raba oma teoses õieti millegagi. On hirmust, ehmatusest, üllatusest rabatud. Oli suurest hoolitsusest lausa rabatud. Ta oli nii rabatud, et ei märganud vastatagi. *.. mina olin nähtud sündmusest nii rabatud ja hirmu täis, et ei saanud paigastki. J. Vahtra.
4. haarama, kahmama. Rabas mõned asjad kaenlasse. Rabasin maast malaka, kaika pihku, kätte. Tal rabati käest, õlast, turjast, kraest. Uppuja rabas kahe käega päästerõngast. Järsku rabas mees tüdruku sülle, käte vahele. Rabab energilise liigutusega mütsi peast, põlle eest. Vihastus ja rabas minu käest raamatu. Välkkiirelt rabas poiss taldrikult õuna. Autojuht rabab kiiresti käigukangi järele. Rabab kätega õhku. Rabas endal mantli seljast. Juhan rabas kiiruga mütsi pähe ja mantli selga, seinalt püssi. Rabati teeäärselt põllult kartuleid ja kaalikaid. Ema rabas lapsed käekõrvale. Vagunis tormati paremaid kohti rabama. Rabas minu käe. Mehe käsi rabas revolvri järele. Koer rabas kondi suhu. Kass rabas hiirt. Kala rabas sööta. *.. rinnad vastamisi, seisid nad [= mehed] hetke. „Tuli siia minu tüdrukut rabama!” L. Promet. *.. rabas Anna viimasel silmapilgul Raismiku sulase tantsitajaks .. Juh. Liiv. | piltl. Rabas uuesti jutujärje enda kätte.
5. vahetpidamata, kõigest jõust tööd tegema, rassima, rühmama. On kogu oma elu tööd rabanud. Rabab hommikust õhtuni tööd teha. Pead rabama, kuidas jaksad. Ära nii hullumoodi, pööraselt raba, pea vahet ka! Rabab end kas või poolsurnuks, nii et hing väljas. Rabasid kahekesi mitme eest. Mis meiegi nii väga rabame, kui teistel kiiret ei ole. Rabas täna kaks päevanormi teha. Peremees rabas kõike ise teha. Rabada andis, aga raha tuli. Ema rabas kampsuneid ja kindaid kududa. Ilusa ilmaga rabati kogu aeg heina teha. *Aga kes tervisest hoolib! Rabatakse ja rabatakse, kuni varisetakse kokku. A. Liives. *Ja raba edasi – järeleksamil peab läbi murdma .. L. Kahas.
6. järsku v. kiirustades midagi tegema. Rabas koera lüüa. Rabas lühikeste tõmmetega heina riisuda. Odavaid riideid rabati osta. Rabasime polkat (tantsida). Raban ahnelt bussiaknast välja vaadata. Koer rabas võõrast kiskuda. Lind rabas lendu. *Andres tahtis enda püsti rabada, kuid järsk valu vasakpoolses rinnas vajutas ta uuesti pimedusse. H. Angervaks. || (rääkimise, ütlemise kohta). Rabas midagi huupi vastuseks. Leenu rabas sedamaid öelda, et .. *„Peale selle räägitakse –” – „Mis räägitakse?” rabas Viiu vahele. Juh. Liiv.
7. etn hrl. viljavihku vastu rabamispinki v. seina lüües teri välja peksma. Rukist rabama. Reht(e) rabama. Paljudes peredes olid rehed juba rabatud. Kus viljavihud puuduvad, seal rabatakse õlgi. *Kuivanud vilja peksti ehk rabati rehetoas, järelpeksti rehe all lademesse laotud õlgi vartade või kootidega. J. Kuum.
8. murd linu ropsima. *.. ma raban linu või hakkan kanepist keerama nööri. A. Gailit.

jalust rabama vt jalg

kinni rabama

1. millestki (v. kellestki) äkki kinni võtma. Rabab haige kätest kinni ja tõmbab ta istuli. Rabas kutsikal turjast, kratist kinni. Ta rabas mind rinnust kinni. Rabas lauast kinni, et mitte kukkuda. Rabas tüdruku kinni. *Mehed rabavad teineteisest kinni; algab äge maadlus. B. Alver.
2. ootamatult vangistama, kinni võtma. *Ta rabati kinni talu õuelt Saksa vägede kõige kibedama põgenemise ööl .. L. Tigane.

lahti rabama
järsu, energilise liigutusega vabastama, lahti tõmbama. Poiss rabas end kinnihoidjate käest lahti. *.. nägid nad, kuidas rebane end parajasti koerast lahti rabas ja võssa kadus. R. Sirge.

maha rabama

1. järsu löögiga pikali paiskama. Rabas kaks kallaletungijat rusikalöögiga jalust maha. Kuul oli vaenlase maha rabanud. Torm rabas mitu puud maha. || piltl pikali sundima, pikali võtma. Kange joomaaeg rabas nii mõnegi mehe jalust maha. Malaaria, raske kopsupõletik oli ta maha rabanud.
2. peast rabama (4. täh.) Talunikud rabasid härra ees mütsid maha.

ära rabama
(tegevuse lõpetatust rõhutavalt:) rabama. a. rabama (4. täh.) Ta püüdis mult palli ära rabada. *Kui näed midagi [kaupa], raba kohe ära, too koju, kas on vaja või ei ole – las seisab. M. Traat. b. rabama (7. täh.) *Pool rehte on juba ära rabatud .. J. Oks.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur