[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

raatsima1 ‹42›
‹hrl. koos da-infinitiiviga, hrl. eitavalt› sisemiselt valmis olema midagi tegema v. kuidagi toimima, täima. a. (kahjutundest, kaastundest, peenetundelisusest vms. tingituna). Sa magasid nii sügavasti, ma ei raatsinud sind äratada. Öö nii ilus, et ei raatsigi magada. Kuidagi ei oleks raatsinud Tallinnast, kodust lahkuda. Nad ei raatsi teineteisest päevakski lahku minna. Veel ei raatsitud peomajast koju minema hakata. Ta ei raatsinud niisama aega viita. Ema ei raatsi lapsi keelata. Poiss ei raatsinud koera lüüa. Ta ei raatsi ühtki lilleõit murda. Neid asju hoian mälestuseks, pole raatsinud minema visata. Laps ei raatsi uusi kingi jalast ära võtta. Sellest raamatust ei raatsi ma loobuda. Kes siis nii ilusa ilmaga raatsis tuppa jääda! Tööd oli palju, vaevalt raatsisime puhata. b. (ihnsusest, kitsidusest, säästlikkusest vms. tingituna). Oli nii ihnus, et ei raatsinud korralikult süüagi, perele süüa anda. Ihnusest, ihnuse pärast ei raatsi endale uusi riideid muretseda. Perenaine ei raatsinud pühadeks saiagi küpsetada. Marjad olid riknenud, aga ta ei raatsinud neid ära visata. Ei raatsinud ajalehtedele rohkem kulutada. Oma asju ei raatsinud laps kellelegi mängida anda. Ise ei raatsinud kooki võtta, hoidis lastele. Ei raatsi oma varast lahkuda, loobuda. Mitte ei raatsiks sulle suitsu anda. Kui palju te raatsite mulle selle vaeva eest anda? *Rabaaugu Sass jäi kohale. Arvasin kohe, et kuhu ta oma talust minna raatsib. P. Kuusberg. *Veereta iga senti tükk aega sõrmede vahel, enne kui raatsid välja anda. P. Krusten.

raatsima2 ‹42›
linu kupardama. Kitkutud linad raatsitakse.