[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rügement ‹-mendi 21› ‹s›

1. sõj hrl. diviisi koosseisu kuuluv pataljonidest ja kompaniidest koosnev väeosa (kuni 3000 meest). Rügemendi staap, lipp, ohvitserid. Kaheksa rügementi jalaväge. *Kolm pataljoni on juba rügemendi jagu sõdureid, ja see on ka midagi. H. Susi.
▷ Liitsõnad: jalaväe|rügement, mägiküti|rügement, piirikaitse|rügement, ratsa|rügement, suurtükiväe|rügement, üksikrügement.
2. piltl suur hulk inimesi, loomi vms. Terve rügement poisse vajus koolimaja uksest välja. *Parajasti kui uni hakkab tulema, jookseb rügement rotte üle [põranda] sahvri poole. H. Pärli.