[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit

aktsent-sendi 21› ‹s

1. keel rõhk. Uurimusi eesti keele aktsendi kohta.
2. keel võõrapärane hääldusviis. Tal on tugev, kõva, kange, kerge vene, saksa aktsent. Räägib eesti keelt soome aktsendiga.
3. trük rõhu-, hääldus- vm. märk tähel
4. muus heli v. akordi rõhutamine; rõhk noodil, akordil
5. rõhutamine, olulise esiletõstmine (näit. sõnastuse kaudu), rõhuasetus. Huvitavad, üllatavad aktsendid Panso Tammsaare-lavastustes. *.. viimastel aegadel on autoril tulnud aktsent õppetöös asetada esteetikaloengutele. L. Soonpää. || elustav, ilmestav detail, ese vms. Keskuse aktsendiks on uus hotell.

akuutakuudi 21› ‹s
keel rõhu- v. hääldusmärk ΄ tähe peal

arteesia indekl
(< Artois). Arteesia kaev 'puurkaev, mis ulatub arteesia veeni'. Arteesia vesi 'kahe vettpidava kihi vahel rõhu all olev põhjavesi'.

aur-u 21› ‹s

1. ka füüs vee gaasiline olek; gaas, mida on võimalik ainult rõhu suurendamisega veeldada (v. tahkestada); (üldkeeles tihti ka:) gaas, milles on vedela aine piisakesi. Küllastunud, küllastumata ehk ülekuumenenud, üleküllastunud ehk allajahtunud, kuiv, niiske aur. Tehnoloogiline aur. Vedur laseb pahinal auru välja. Lokomobiil on auru all 'töövalmis'. Auruga kütma, soojendama. Vesi keeb ning ajab auru. Vesi muutub auruks. Mürgised aurud. Õhk oli raske soo, raba, sulava maa aurudest. Pesuköök paksu valget auru täis. *Põhjapõder, väike, aga visa, / veab me nartat, / auru pahvib koon. V. Sõelsepp.
▷ Liitsõnad: alkoholi|aur, bensiini|aur, elavhõbeda|aur, vee|aur, väävliaur; hinge|aur, põua|aur, uduaur.
2. piltl kõnek alkoholiuim, joove, purjusolek. Meestel olid kõvad aurud sees. Kui auru peale võtab, siis lärmab ja mürgeldab. Tublisti, parajalt, natuke, veidi, pisut auru all.
▷ Liitsõnad: viina|aur, õlleaur.
3. piltl kõnek (hrl. püsiühendites:) pinge, hoog, press, mahv. Töötab, tormab, läheb täie auruga. Pane auru juurde! Kas aur otsas? *.. pidi viimase auru peale panema, muidu polnud võimalik. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kondiaur.

automaat|kontroll
tehn tootmisprotsessi iseloomulike suuruste (näit. rõhu, temperatuuri) automaatset jälgimist käsitlev automaatika haru

dekompressioon-i 21› ‹s

1. ka tehn rõhukadu (näit. sisepõlemismootori v. kolbkompressori silindris); rõhu alandamine
2. med õhurõhu järsu langemise tagajärjel tekkiv haiguslik seisund

detonatsioon1-i 21› ‹s

1. füüs tehn rõhu järsust suurenemisest tingitud ülikiire soojust eraldavate protsesside levik aines, plahvatus
2. tehn kütuse segu kiire, plahvatusetaoline põlemine sisepõlemismootori silindris

detoneerima142

1. füüs tehn rõhu järsu suurenemise tõttu plahvatama; detonaatorina plahvatama panema
2. tehn sisepõlemismootoreis liiga kiiresti põlema

drossel-i 2› ‹s

1. el suure induktiivtakistusega pool, paispool. Drosseli mähis, magnetsüdamik.
2. tehn teat. ahendusseadis (näit. ventiil, klapp, diafragma, düüs) voolava vedeliku, auru v. gaasi rõhu vähendamiseks

füsioloogiline-se 5› ‹adj
füsioloogiaga seotud, sellesse puutuv, sellel põhinev. Füsioloogilised uuringud. Füsioloogilised funktsioonid, protsessid, põhjused. Toitainete füsioloogilised normid. Organismi normaalne füsioloogiline seisund. Füsioloogiline küpsus, vanadus. Elektri füsioloogiline toime. Füsioloogiline keemia. Füsioloogiline lahus 'koostise ja osmootse rõhu poolest vereplasmale lähedane keedusoola vesilahus (süstimiseks suurte vere- v. vedelikukaotuste puhul)'.

gaasi|regulaator
tehn seadis gaasi rõhu reguleerimiseks

graavis-e 4› ‹s
keel rõhu- v. hääldusmärk ` tähe peal, näit. unitè, mère

hüdro|ajam
tehn seade mehhanismide ja masinate käitamiseks rõhu all oleva vedeliku vahendusel, hüdrauliline ajam

kohe1adv

1. viivitamata, jalamaid, otsemaid v. lühikese ajavahemiku jooksul v. möödudes. Kohe praegu, nüüdsama. Hakkan kohe tööle. Mine kohe Toomarile! Tule kohe siia! Päris kohe ma tulla ei saa. Taipas kohe, milles on asi. Karjatas, ja ärkas kohe üles. Kui marjad hakkavad lagunema, tuleb keetmine kohe lõpetada. Kohe selgub, kellel oli õigus. Kohe pärast sööki asuti teele. Laps jäi kohe magama. Võõrast ei märgatud kohe. Seadus ei jõustunud kohe. Näha kohe, et oled harjunud tööd tegema. Kirjale paluti kohe vastata. Raamat müüdi kohe läbi. Ma läksin kohe, juba samal õhtul. Kohe esimesel päeval. Kohe sõja alguses.
▷ Liitsõnad: otsekohe.
2. millegi v. kellegi vahetus läheduses, lähedusse v. lähedusest, vahetult. Ta seisis kohe minu ees. Maja asus kohe järve kaldal. Jõgi on kohe maja taga. Peatus on kohe selle käänaku taga. See asub kohe südalinnas, siinsamas. Maja ehitati kohe maantee äärde. *.. kuninglik kuusepuu, tumerohelised vanumata oksakodarad algamas kohe maast. L. Hainsalu.
3. kõnek rõhu-, vahel ka lihtsalt täitesõnana. a.jaatavas lausespäris, lausa, otse. Kohe rõõm näha, kuidas töö edeneb. Ma kohe ootan kevadet. Sööb kohe mitme mehe eest. Tulge kohe kindlasti meile! Niisugune jutt ajab kohe hirmu peale. Siin on õunad, võta kohe mitu tükki! Tema on kohe niisugune inimene, et läheb kõigiga tülli. Teid on kohe mitu! „Ma lähen nädalaks!” – „Kohe terveks nädalaks!” Häbi vaadata kohe, kuidas ta edvistab. Saapad läikisid nagu uued kohe. Nüüd on teine asi kohe. Seal oli neid kohe terve hulk. Väljas on päris torm kohe. Sinuga on päris häda kohe. Päris hea kohe, et koosolek edasi lükkus. Mul hakkas temast kohe päris kahju. Ma väsisin kohe päris ära! b.eitavas lauses›. Sellest ei taha kohe rääkidagi. Sellise jutuga ära kohe tulegi! Nii ei ole kohe mitte kuidagi võimalik. Ma kohe kuidagi ei suuda uskuda, et see tõsi on. Ei tea kohe, mida teha. Aeg kohe ei läinud edasi, tee mis tahes. *Mina küll ei läheks sinna, kohe mitte mingi hinna eest. E. Vaigur.
4. murd otse, sirgelt, otsesuunas. *.. pistis [kase] auku ja tampis jalaga ümberringi kinni; vaatas viimaks veel, kas kask kohe seisis .. J. V. Jannsen.

manomeeter-tri, -trit 2› ‹s
füüs tehn riist vedeliku, auru v. gaasi rõhu mõõtmiseks, rõhumõõtur
▷ Liitsõnad: diferentsiaal|manomeeter, elavhõbe|manomeeter, membraan|manomeeter, vedelik|manomeeter, vedrumanomeeter.

mitteadv
I. eitav abisõna, rõhutab, intensiivistab eitust, dubleerib eitavat öeldisverbi
1.sageli koos rõhutava gi- ~ ki-liitegahrl. paikneb selle sõna v. sõnaühendi ees, millele eitus on keskendatud. Mitte keegi ei teadnud õiget vastust. Mitte ei tea, kust alustada. Seda ma mitte ei lootnudki. Süüdi polnud mitte tema, vaid keegi teine. Nad polnud mitte kunagi sõpradeks saanud. Mitte ainsatki minutit ei tohi hilineda. Ta ei olnud mitte aitähki öelnud. Leibagi ei olnud majas mitte kildu. Mitte midagi ei juhtunud. Mitte ei lasta oma mõtetega üksi olla. Ja ei jätnudki järele, no mitte ei jätnud. Ära mine, ära mitte mine! ||järelasendis rõhuadverbinavan. Sa ei tee seda mitte! Ei, see ei lähe (teps) mitte. See plaan ei sobi mulle hoopiski mitte. Ma ei usu mitte, et sa sellega toime tuled. Ta ei rääkinud nähtust kellelegi, ka isale mitte. *Karja ei lähe, kingsepa juurde ammugi mitte, hakkan looderdama .. V. Uibopuu.
2. kõnek esineb mitmesugustes fraseoloogilist laadi väljendites. Koolis ei huvitanud grammatika meid mitte üks põrm. Kasu polnud sellest mitte tuhkagi. Ta ei teadnud kõigest sellest mitte mõhkugi, mitte üks mõhk. Ma ei tee seda mitte mingi hinna eest. Raha pole sul ju mitte punast krossigi. Poiss ei viitsi mitte lillegi liigutada. Miks sa teda küll mitte sugugi ei salli? Ma ei teadnud mitte kui midagi. Teda ei aita enam mitte kui miski. Ta ei pea, pane seda mitte miskiks. Kas said targemaks? – Mitte üks raas, mitte raasugi.
II. eitav abisõna, jaatavas kontekstis eristab eitatava osa
1. annab eitava sisu üksnes järgnevale sõnale v. sõnaühendile (v. lauseosale). Juhan otsustas neid mitte kutsuda. Ma palun mitte nõnda kõnelda. Laps sulges silmad, et välku mitte näha. Ta oli hukkunud veel mitte üheksateistkümneaastasena. Seda tuli ette mitte just väga tihti. Lähen, aga mitte täna. Hinga läbi nina, mitte läbi suu! *Hüüdja oli Elisabeth, mitte vähem kaame kui ta noorem vend .. E. Krusten. *Õigem oleks olnud – mitte vaadata võõra maja sisemusse, mitte toppida oma nina igale poole, mitte olla odavalt uudishimulik .. J. Kruusvall.
2. esineb vaeglausetes ning elliptilistes lausetes v. lauseosades (hrl. koos rõhu- v. modaaladverbidega). Anne keeldus otsustavalt: täna mitte. Kas olete kunagi kohanud seesugust inimest, vist mitte? No mitte just nii. Ka siis mitte. Siitsaadik ja mitte enam. Muidugi mitte. Annaks isa natukegi järele, aga mitte ilmaski. *Aga mis nad söövad? Mitte viljaterakestki kuskil. J. Kunder. || (käskudes, keeldudes). Mitte suitsetada! Võõrastel mitte siseneda! ||asendab eitavat öeldisverbi›. Teised põgenesid, mina mitte. Kõik teised käivad vahel kodus, sina mitte. Kas keegi soovib teed? – Mina mitte. Ta teadis alati, kuidas talitada ja kuidas mitte. *Tere ise ka, oled sa siis sõber või mitte. J. Sang (tlk). || ei. *Värin pani tüdrukul kogu keha võpatama ja ta vastas: „Ei, ei! Mitte!” A. H. Tammsaare.
3. rinnastusseose korral eitab üht rindliiget (sõna, sõnaühendit, osalauset); seos on enamasti eitavat ja jaatavat liiget vastandav. a.ühendsidesõna osanamitte (ainult ~ üksnes) ... vaid (ka). Ma ei kohanud mitte Jaaku, vaid tema venda. See pole mitte ainult sinu soov, vaid meie kõigi ühine tahtmine. Jõgi pole mitte üksnes sügav, vaid ka kärestikuline. Teeksin seda mitte enese, vaid oma laste pärast. *.. tema hoole all polnud nüüd mitte üksnes Erikupoeg Niglase vara, vaid ka kogu ta saladus. E. Kippel. b. esineb koos vastandavate, möönvate, eraldavate ja ühendavate sidesõnadega v. nende puudumisel ka kirjas ainult komaga eraldatult. Tegemist on šedöövriga, mitte aga tavalise pildiga. Raamat on nauditav, kuigi mitte ilma puudusteta. Olla või mitte olla! Ta nuttis närvide ülepingutusest ja mitte teistel põhjustel. See auto on punane, mitte sinine. See on minu palve, mitte käsk. Välimuse järgi oli ta kahekümnene, mitte vanem. *Seepeale olid nad mõlemad naerma hakanud, kuid mitte just väga lõbusalt. E. Krusten. *.. tabanud olid ainult mõned üksikud haavlid ja mitte kogu laeng .. R. Roht. || eitab tervet osalauset. Mitte et ma just igatsesin, aga hea oli teda kohata küll.
4.ühendsidesõna osanaesineb sisult jaatavates, möönvates, nentivates ühendites miks (ka) mitte 'mispärast ma ei peaks seda tegema, (täiesti) nõus, olgu pealegi' ja kui mitte 'võib-olla ka, võib-olla isegi'. Lähen, kui palutakse, miks mitte. Aitan küll, miks mitte. Taat on vähemalt kuuekümnene, kui mitte rohkemgi. *See oli naine; pigem noor tütarlaps, kui mitte haldjas. L. Meri (tlk). || kõnek ka täpsustavates väljendites kui ~ et mitte öelda 'võib-olla isegi'. Traditsiooniline, et mitte öelda vanamoeline vormikäsitus. *.. teretan trepil tüsedat – kui mitte öelda paksu – koristajat .. M. Loodus (tlk).
5. kahtlevas küsimuses laiendab verbifraasi v. küsimusalust sõna. Kas me ei ole mitte kohale jõudnud? Ega mitte sina seda ei teinud? Kas me ei pidanud mitte kella kolmeks sinna minema? Kas ta pole mitte sinu isa?

moonemoonde 18› ‹s
moondumine, muutus, metamorfoos. a. zool suur kuju- ja eluviisimuutus isendi arengus, metaboolia. Kalade, kahepaiksete, putukate moone. Nukufaasiga moone on täismoone. b. geol kivimi koostise, ehituse ja tekstuuri muutumine maa sees kõrge temperatuuri, kõrge rõhu v. keemiliselt aktiivsete ainete mõjul, metamorfism c. (muid juhte). *Rubéni nägu oli valust krimpsus, huuled kõverdunud veidras moondes. J. Talvet (tlk).
▷ Liitsõnad: täis|moone, vaegmoone; puutemoone.

paskal-i, -it 2› ‹s
füüs rõhu- ja pingeühik SI-süsteemis (tähis Pa)

plast-i 21› ‹s
soojuse ja rõhu mõjul kergesti töödeldav polümeerne tehismaterjal, plastmass. Dekoratiivne kihiline plast. Plastist anumad, lelud. Mingi läikiva plastiga kaetud laud, uks.
▷ Liitsõnad: amino|plast, feno|plast, kiht|plast, klaas|plast, puit|plast, termo|plast, termoreaktiiv|plast, vahtplast.

pursk|kaev
kaunistav rajatis, millest purskab rõhu mõjul ühest v. mitmest avast veejuga, fontään. Purskkaev suliseb. Purskkaevude pladin. Skulptuuridega purskkaev. Keset lilleklumpi niriseb purskkaev. Purskkaevud heidavad vett kõrgele. Purskkaevust hooga langev vesi. Purskkaev on ääreni vett täis. Purskkaevud ei tööta.

reduktor-i, -it 2› ‹s
tehn
1. ülekandemehhanism, mis pöörlemise edasiandmisel ühelt võllilt teisele muudab (hrl. vähendab) pöörlemiskiirust
▷ Liitsõnad: tigureduktor.
2. seade gaasi v. vedeliku rõhu alandamiseks (ja püsivana hoidmiseks)

reduktsiooni|klapp
tehn seadis, mis automaatselt juhib vedelikku v. gaasi kõrgema rõhu poolelt madalama rõhu poolele

rõhu|moone
geol rõhu tõttu maakoores toimuv kivimite moone

rõhu|mõõtur
rõhu mõõtmise vahend

rõhu|märk [-märgi]
(tekstis rõhu märkimiseks)

rõhutus2-e 5› ‹s
rõhu puudumine. Uurimus silbipositsioonide rõhulisusest ja rõhutusest.

rõhu|ühik
füüs rõhu mõõtühik

savi|kilt [-kilda]
geol maasisese rõhu toimel savist tekkinud kiltjalt lagunev kivim

sifoon|baromeeter
füüs U-kujulisest torust koosnev elavhõbebaromeeter, milles rõhu suurust mõõdetakse nivoode vahe järgi

teras|pudel
tehn terasest mahuti (näit. rõhu all gaasi hoidmiseks). Teraspudel hapnikuga, süsihappegaasiga.

torr-i 21› ‹s
füüs rõhu mõõtühik: millimeeter elavhõbedasammast (tähis Torr)

vedel|gaas
rõhu all vedelikuna hoitav gaasisegu (kasut. hrl. kütusena)

vedelik|manomeeter
füüs manomeeter, kus rõhu mõõtjana toimib vedelikusammas

vesivee, vett 36› ‹s

1. tavalisim vedelik maakeral, vesiniku ja hapniku ühend; see aine vihma- v. põhjaveena vms. Looduslik vesi. Puhas, selge vesi. Soolane vesi on raskem kui mage vesi. Vesi külmub jääks. Vee ringkäik looduses. Kõik elusorganismid sisaldavad vett. Inimene ei saa elada veeta. Raske vesi keem vesi, mille molekulis esineb deuteerium. Arteesia vesi 'kahe vettpidava kihi vahel rõhu all olev põhjavesi'. Räästaist ladistab vett. Okstelt tilkus vett. Kraavid on (ääreni) vett täis. Vesi imbub, kaob pinnasesse. Jalanõud ei pea vett, lasevad vett läbi. Veri on paksem kui vesi. Kõik pilved ei anna vett. *Tibamine läks järjest tihedamaks ja juba valaski vett alla nagu oavarrest. A. Kork. || see aine joomiseks, pesemis- v. puhastusvahendina vms. otstarbega seonduvalt. Värske, seisnud vesi. Destilleeritud, gaseeritud vesi. Võttis lonksu, sõõmu külma vett. Palavaga joovad loomad palju vett. Vett saadi, toodi kaevust. Ammutas ojast vett. Kraanist jookseb, niriseb vett. Liiter vett. Ämber, pudel, klaas vett. Valas kannu vett täis. Mahla lahjendati veega. Vees lahustuv pulber. Seemneid leotati vees. Vett soojendama, keetma. Vesi keeb, aurab. Kare, pehme vesi. Vett filtreerima, puhastama, pehmendama. Segas vee kapas parajaks. Viskas kerisele kapatäie vett. Nõud küüriti kuuma veega puhtaks. Vett peale tõmbama (WC-s). Majja pandi vesi 'veevärk' sisse. Must vesi juhitakse kanalisatsiooni. Püha, pühitsetud vesi. Vaimulik piserdab vett ristitava laubale. || (ütlustes ja piltlikes väljendites). See väide ei pea vett 'ei vasta tõele'. Kirjutises on palju vett 'ülearust, tühja, sisutut teksti'. Kellelegi, millelegi vett peale tõmbama 'kedagi v. midagi maha kandma; kellelegi suuri ebameeldivusi põhjustama'.
▷ Liitsõnad: gravitatsiooni|vesi, juveniil|vesi, kapillaar|vesi, kihi|vesi, kondens(atsiooni)|vesi, kristallisatsiooni|vesi, maake|vesi, mage|vesi, peit|vesi, termaal|vesi, tilk|vesi, udu|vesi, uhkvesi; allika|vesi, jõe|vesi, järve|vesi, jää|vesi, jääsulamis|vesi, kaevandus|vesi, kaevu|vesi, kanalisatsiooni|vesi, karsti|vesi, kaste|vesi, kevad|vesi, kraani|vesi, kraavi|vesi, lauka|vesi, liustiku|vesi, lume|vesi, lumesulamis|vesi, lätte|vesi, mere|vesi, mulla|vesi, ookeani|vesi, pilsi|vesi, pinna|vesi, pinnase|vesi, puurkaevu|vesi, põhja|vesi, raba|vesi, räästa|vesi, sademe|vesi, saju|vesi, sula|vesi, sulamis|vesi, taeva|vesi, tiigi|vesi, vihma|vesi, veevärgivesi; gaasi|vesi, heit|vesi, jahutus|vesi, joogi|vesi, kastmis|vesi, keedu|vesi, kohvi|vesi, kupatamis|vesi, kupatus|vesi, kõntsa|vesi, laua|vesi, leo|vesi, leotamis|vesi, leotus|vesi, loputus|vesi, lubja|vesi, mineraal|vesi, niisutus|vesi, nõudepesu|vesi, olme|vesi, peapesu|vesi, pesemis|vesi, pesu|vesi, põrandapesu|vesi, raua|vesi, ravi|vesi, reo|vesi, riistapesu|vesi, risti|vesi, ristimis|vesi, roisk|vesi, rooste|vesi, sauna|vesi, seebi|vesi, solgi|vesi, supi|vesi, surve|vesi, tarbe|vesi, tee|vesi, tervis(e)|vesi, toite|vesi, toor|vesi, uhte|vesi, vanni|vesi, vihmutusvesi; moosi|vesi, sidruni|vesi, siirupi|vesi, sooda|vesi, sool(a)|vesi, suhkruvesi.
2. see vedelik veekogusid vm. looduslikke veemasse ja -välju moodustavana. a. hüdrosfäär; veekogu(d) kui elu- v. toitekeskkond. Vee ja maismaa vahekord. Vesi ja tema asukad. Osa imetajaid asus elama vette. Kalad elavad vees. Saarmas armastab vett. b. meri, järv vms.; selle osa (ka keskkonnana, kus võib supelda, ujuda, sukelduda). Eesti on kolmest küljest veega piiratud. Nad kasvasid üles vee ääres. Mees on paljud maad ja veed läbi sõitnud. Ta on sõitnud paljudel vetel. Parema elu otsinguil sõideti üle vee 'mere, ookeani'. Kaupu veeti vett mööda. Läänemere, Peipsi, Emajõe veed. Veed on juba kinni külmunud, lahti. Paat lükati, lasti vette. Laev jõudis vabasse vette. Sügav, põhjatu, madal vesi. Seisev vesi. Siin on madal koht, vett on ainult üks meeter. Rahuliku veega madal laht. Vesi õitseb. Lapsed jooksid vette, sulistasid vees. Proovis varbaga vett (enne suplemist). Kuumaga on värskendav vees käia. Tundmatus kohas ei tasu vette hüpata. Uppuja toodi õigel ajal veest välja. Vaga vesi, sügav põhi. ||pl.(mingile riigile v. riikide liidule kuuluva mereosa kohta). Tursapüük Eesti, Euroopa Liidu vetes. Jõudsime Hispaania vetesse. Rahvusvahelised veed 'neutraalveed'. || veekogu pind; veetase. Sukelduja kadus vee alla. Paat vajus vee alla. Vesi virvendab. Vesi oli vaikne kui peegel. Pilved peegelduvad vees. Vesi tõuseb, alaneb. c. muu suurem veehulk, veemassid v. -vood; suur- v. tulvavesi. Vett paisutama, alla laskma. Veed kogunevad tammi taha. Langeva vee energia. Kevaditi oli luht vee all. d. (ütlustes ja piltlikes väljendites). Sellest ajast, kui me viimati kohtusime, on palju vett merre voolanud 'palju aega möödunud'. Kogu töö, raha on vette visatud 'asjatuks osutunud; tulutult kulutatud'. Põgenik kadus nagu vits vette 'kadus jäljetult'. Sellised tüübid kerkivad iga võimu juures vee peale.
▷ Liitsõnad: aju|vesi, ava|vesi, kalda|vesi, kiil(u)|vesi, kodu|vesi, kõrg|vesi, laam|vesi, lahva|vesi, lahve|vesi, laus|vesi, liig|vesi, loe|vesi, madal|vesi, mõõna|vesi, padu|vesi, pagu|vesi, pais|vesi, pinna|vesi, päri|vesi, püügi|vesi, ranna|vesi, riim|vesi, seisu|vesi, sise|vesi, sula|vesi, suur|vesi, sõidu|vesi, süva|vesi, tulva|vesi, tõusu|vesi, ulgu|vesi, vooluvesi; kala|vesi, kalastus|vesi, troopikaveed; neutraal|vesi, territoriaalveed.
3. (mitmesuguste eritiste jms. kohta). a. pisar(ad). Vesi tuleb silma, kui möödunule mõtlen. Need sõnad võtsid tüdrukul vee silma, silmast välja, silmist välja. Saatjatel olid silmad vett täis. Nohu on nii kõva, et silmad jooksevad vett. Tüdrukul läks vesi lahti 'tüdruk hakkas nutma'. ||inessiivis ja allatiivis adverbilaadselt›. Perekond seisab haigevoodi ümber, kõigil silmad vees. Silm kisub veele. Suits võttis silmad veele. b. (higi, sülje, uriini vms. kohta). Kõva rassimine võttis mehel päris vee välja. Pühib käega otsaeest vett. Nohus nina tilgub vett. Isuäratav toidulõhn paneb, ajab suu vett jooksma 'toob sülje suhu, tekitab v. suurendab isu'. Suu jookseb vett 'on isu' kalatoidu järele. Vett laskma, viskama 'urineerima (mehe kohta)'. Kutsikal kergesti vesi taga 'kutsikas pissib sagedasti'. *Suur pime oli käes, kui nad veele [= higile] aetud hobustel Limandu vallamajja pärale said. J. Kross. | piltl. Mehel jookseb suu vett võõra vara järele.
▷ Liitsõnad: nutu|vesi, silmavesi; hernes|vesi, higi|vesi, nõresvesi; eel|vesi, lootevesi; õisvesi.
4.hrl. liitsõna järelosana(muude vedelike ja (vesi)lahuste kohta). Kölni vesi 'odekolonn'.
▷ Liitsõnad: juustu|vesi, piimavesi; humala|vesi, hundijala|vesi, kartuli|vesi, kesva|vesi, peedi|vesi, põrgu|vesi, rõõmu|vesi, tulivesi; ammoniaagi|vesi, ammoniaak|vesi, boor|vesi, kloori|vesi, kuning|vesi, ristiköömne|vesi, tina|vesi, tuhavesi; juukse|vesi, kase|vesi, kurgi|vesi, lõhna|vesi, näo|vesi, roosi|vesi, suu|vesi, tualettvesi; eluvesi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur