[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 21 sobivat artiklit.

rääkimaräägin 42
kõnelema
1. kõneelundite abil sõnu ja lauseid moodustama, neid kuuldavale tooma. Valjusti, vaikselt, sosinal rääkima. Aeglaselt, selgesti rääkima. Laps alles õpib rääkima. Oskab rääkida ainult üksikuid sõnu. Räägib imelikult läbi nina, võõrapärase aktsendiga, r-i põristades. Räägi täie häälega. Tahtsin rääkida, aga naer tükkis peale. Kahekesi olles tavatsesid nad rohkem vaikida kui rääkida. Ei saa suurest ehmatusest, suure ehmatuse tõttu rääkida. Pole harjunud mikrofoni rääkima. Kogu aeg muudkui räägib ja räägib. Orja peeti rääkivaks tööriistaks. || (lindude, loomade kohta:) inimkõnet meenutavat häält kuuldavale tooma. Õpetas papagoi rääkima. Ahvid ei mõista rääkida.
2. kõnelemise teel mõtteid, tundeid, arvamusi jne. teatud viisil väljendama. Lahkelt, sõbralikult, naljatlevalt rääkima. Avameelselt, ausalt rääkima. Poisid rääkisid inetult, rumalasti. Mees räägib pikalt-laialt, ääri-veeri, ümber nurga 'keerutades, vihjamisi'. Ülemus räägib temaga kuidagi mokaotsast. Milleks mõistu rääkida, ütle otse. Räägib värssides. Mõttetusi, vaimukusi rääkima. Ei tahtnud tõtt rääkida. Kui õigust rääkida, siis ma ei tea sellest suurt midagi. Kes räägib? (küsimus tundmatule helistajale). Siin räägib Vello Vaher (enda esitlemine telefonis). Mis sa räägid, mis te räägite! (uskumatust väljendav hüüatus). Kipub suu asemel kätega rääkima 'kallale tikkuma'. Laps räägib siis, kui kana kuseb. | piltl. Relvad, kahurid hakkasid rääkima. Silmad, pilgud räägivad. Jäljed räägivad vahel väga palju. Faktid rääkisid ise enda eest. Mõned asjaolud räägivad selle vastu 'satub iseendaga vastuollu'. || mingit keelt v. murret oskama v. valdama. Inglise, läti keelt rääkima. Rääkis mingit võõrast keelt. Mees räägib hästi mitut võõrkeelt. Ta ei räägi midagi peale emakeele. Eesti keelt räägitakse üsna väikesel maa-alal. Naine räägib kohalikus murdes, kohalikku murret.
3. midagi käsitlema v. teatama, millestki jutustama. Reisimuljeid, kalamehejutte rääkima. Räägivad äriasju, äriasjadest. Isa räägib sageli oma noorusest, elukäigust, seiklustest. Räägitakse ühest ja teisest, maast ja ilmast. Rääkis seda, mis ta tähele pannud. Ära räägi seda, sellest kellelegi. Ma sulle räägin, aga ära edasi räägi. Räägi, mis küla peal uudist, mida külas kuulsid. Liisa teadis rääkida, et.. Raadio rääkis, et.. Sinust räägiti raadios. Läks juhtunust emale rääkima. Poiss rääkis õpetajale (kätte), mis teised olid teinud. Kes sellist hullu juttu räägib? Nüüd sa rääkisid ennast pigisse! Kaval mees, räägib veel ennast puhtaks. Ei julge rääkida, mis hingel pakitseb. Temast räägitakse hästi, halvasti, nii head kui kurja. Ei maksa tühja 'alusetut, ebatõtt' rääkida. Mis sa patrad, räägi ikka mehejuttu ka! Esinejad on kõik kandidaadi poolt rääkinud. Sama hea, nagu räägiks seinale, kurtidele kõrvadele. Räägi, mis sul rääkida, rääkimist. Vanaema teab palju muinasjutte rääkida. Arst laskis haigel ennast tühjaks rääkida. Töö on raske, mis seal rääkida. Maja oli uhke küll, mis seda rääkida. Isagi ei tõsta seda kivi, mis siis veel pojast rääkida 'poeg veel vähem'. Tänavusest õunasaagist pole, ei maksa rääkidagi. Kas said haiget? – Ära parem räägi! Millest süda täis, sellest suu räägib. Tea palju, aga räägi vähe. Söö, mis küps, räägi, mis tõsi. || mingis asjas (ümber) veenma. Püüab Antsu nõusse rääkida. Peab juhataja jutule minema, ehk annab veel rääkida. Tal õnnestus partner pehmeks, surnuks rääkida. Kaaslased käisid nii kaua peale, kuni rääkisidki Pauli uimaseks. Poiss rääkis onu kaasa tulema. Kõik räägivad talle, et ärgu jätku kooli pooleli. *Emal tuli anuda Muhu preestrit Bobkovskyt, et see sõidaks Tallinnasse ja räägiks poja vangist lahti. O. Kruus. || (rahvasuu kohta, sageli impersonaalselt). Nõnda räägib pärimus, legend, rahvasuu. Rahvas räägib, et tulevat külm suvi. Kurjad keeled räägivad, et ta on lapsega tüdruk. Siberi pakane räägitakse meie omast talutavam olevat. Temast räägitakse naljakaid asju. Selle tembuga pani ta kogu küla endast rääkima. Parem suu sisse rääkida kui selja taha. *Vaenlase hävitamine kuulutati kangelasteoks, millest tulevad põlved pidid imetledes rääkima.. M. Metsanurk. *Kui Juhani kosimine räägitavaks tõusis, kuulis Jüri isa suust, mis vastumeelt temale poja kosimine olnud.. F. R. Kreutzwald. || (kirjalikult). Autor rääkis oma näidendis põletavatest probleemidest. Luuletus räägib armastusest. Ajalehed teavad imeasju rääkida. Press, ajakirjandus rääkis sõjaohust. Vadjalastest räägitakse kroonikas mitmel pool. Uues seaduses ei räägitavat abiteost midagi. Praegusaja teadus räägib sellest hoopis uut moodi.
4. juttu ajama, vestlema, midagi läbi arutama. Salajuttu rääkima. Verneriga juba rääkisime eile telefoniga, telefoni teel. Tahan sinuga pisut omavahel, nelja silma all rääkida. Mul ei õnnestunud temaga sõnakestki rääkida. Praegu pole enam aega, homme räägime edasi. Nad rääkisid avameelselt nagu mees mehega. Huvitav, mida naised kohvikus tundide viisi räägivad. Maali on uhke tüdruk, ega ta igaühega ei räägi. Asi pole veel lõplikult selgeks räägitud. Räägime nüüd selle jutu sirgeks, klaariks. Õpetajal on tarvis vanematega poisi pärast rääkida. Millest, mille üle te räägite? Alles siis, kui suu soojaks räägitud, võib asja juurde asuda. *Toas, seal on Mikanori ema ja isa, ei saa suust suhu [= ilma tunnistajateta] rääkida... O. Jõgi (tlk). || kõnek kokku leppima. Nõnda sai ka tehtud, nagu oli räägitud. Hinna suhtes, öömaja asjus on mul temaga juba räägitud. *Sammul noogutas, et siis on hästi, kalpsas kämblaga Antsu õlale, et oleme rääkinud, ja läks edasi. E. Maasik.
5. kõnet pidama, kõnega esinema. Koosolekul, aktusel rääkima. Miitingul rääkis mitu inimest. Kõneleja rääkis peast, paberilt. Läks kõnepulti ja hakkas rääkima. Pastor räägib kantslist. Advokaat rääkis pikalt süüaluse kaitseks. Käis enne valimisi maal rahvale rääkimas.
6. piltl millestki tunnistust andma, midagi aimata laskma v. tõendama. Punetavad silmad rääkisid nutust. Statistika räägib majanduse tõusujoonest. Muinaslinnused räägivad siinse ala kunagisest tihedast asustusest. Kalmistul räägib kõik kaduvusest. Kõik rääkis sellest, et.. Kogemused räägivad selle teesi vastu, kahjuks. Nende suur sarnasus rääkis veresuguluse poolt, kasuks. *Rammust rääkisid tema piht ja õlad, rammust tema kõnnak ja kaelgi. A. H. Tammsaare.

[kellelegi] auku pähe rääkima vt auk

ette rääkima

1. millestki toimuvast eelnevalt rääkima, midagi eelnevalt kirjeldama v. milleski eelnevalt kokku leppima. Meil oli ette räägitud, et sõidame laupäeval. *Aga miks ma sulle ette räägin, ajapikku teeb see [= laevaelu] end ise selgeks. N. Baturin.
2. kellegi kohta räägitut, öeldut asjaosalisele kätte rääkima. Rääkis miniale sõna-sõnalt ette, mis ämm tema kohta öelnud.

kaasa rääkima

1. millegi kohta oma arvamust avaldama, arutlusest, keskustelust osa võtma. Mul pole siin sõnakestki kaasa rääkida. Suguharu liikmetel oli õigus kõigis asjus kaasa rääkida. *.. ta otsis pingsalt jutuainet, mis oleks olnud huvitav ja kus ta oleks saanud ka kaasa rääkida. T. Vint.
2. omalt poolt mõju avaldama, (otsustavalt) kaasa mõjuma. Tema maalidel räägib palju kaasa faktuur. Selle asja otsustamises räägivad ka tunded oma sõna kaasa. Iluuisutamise medalite jagamises oli meie sportlastel vähe kaasa rääkida. Rahval polnud oma maa saatuses mingit võimalust kaasa rääkida. *Sest Poe on vähemalt neljas valdkonnas kõvasti kaasa rääkinud: luules, õudusjuttudes, detektiivlugudes ning teaduslik-fantastilises ehk ulmekirjanduses. K. Saaber.

kokku rääkima

1. kokku leppima. Paistab, nagu oleksite omavahel kokku rääkinud. Rääkisime kokku, et kohtume pühapäeval. Kaupmehega rääkis ta hinna suhtes kiiresti kokku. Nad on kõiges kokku rääkinud.
2. (rohkesti) segast, igasuguseid asju rääkima. Kahetseb, et oli igasuguseid jutte kokku rääkinud. Räägib maad ja ilmad kokku. Ei mäleta isegi enam, mida ma seal kokku rääkisin. Naiivitar rääkis kõige veidramaid asju kokku.

lahti rääkima
lahti mõtestama, millestki lähemalt, põhjalikumalt rääkima. Pärast sissejuhatust asus lektor teemat lahti rääkima.

läbi rääkima
arvamusi vahetama; nõu pidama. Tulin töökoha pärast läbi rääkima. Koosolekul on täna tähtsad asjad läbi rääkida. Räägib naisega läbi, mis edasi teha. *Selle järel tehti pikem vaheaeg, nähtavasti selleks, et valimiste asjus omavahel läbi rääkida. F. Tuglas.

maha rääkima

1. kõnek midagi algusest lõpuni, kogu ulatuses ära rääkima. Meil on sinuga üks tõsine jutt maha rääkida. Rääkige nüüd oma jutud maha! Kosjalauas räägiti ka kaasavarajutud maha. *Ta [= lavastaja] tegi minuga proovi ja ma rääkisin osa hea hooga maha.. L. Anvelt.
2. van kokku leppima. *Meie vahel oli nõnda maha räägitud, et ta täna vaikselt ära sõidab.. A. Gailit.

musta valgeks rääkima vt must

selget keelt rääkima vt keel

sisse rääkima

1. midagi helikandjale rääkides jäädvustama. Muinasjuttu, raamatut sisse rääkima. Rääkis sisse uue keeleheliplaadi, kasseti.
2. oma jutuga ennast v. kedagi teist mingis asjas (tahtmatult) paljastama (2. täh.) Ülekuulatav vaikib, et kaasosalisi kogemata mitte sisse rääkida. Vaadake, et te mind sisse ei räägi! Ats seletas, põhjendas, puterdas ja rääkis end veel rohkem sisse.

suud puhtaks ~ tühjaks rääkima vt suu

taga rääkima
keelt peksma, kellestki tagaselja (halvasti) rääkima. Keegi pole juhatajat hullemini taga rääkinud kui tema sekretär. Naised lõid aega surnuks tuttavaid taga rääkides. Pole ilus teist taga rääkida.

teist keelt rääkima vt keel

tuulde rääkima vt tuul

vahele rääkima
sekkuma teiste jutusse, seda omapoolse jutu v. ütlustega katkestades. Laps ei räägi vanemaile vahele. Viisakas inimene tunneb ära, millal teiste jutule kõlbab vahele rääkida.

vastu rääkima
vastupidist arvamust avaldama, vastu vaidlema. Isa ei salli, kui talle vastu räägitakse. Keegi ei julgenud käsule vastu rääkida. Autor räägib mõnes kohas iseendale vastu. | piltl. Mõned asjaolud räägivad sellele vastu. Üks teooria rääkis teisele vastu.

välja rääkima

1. (saladust) avalikuks, teatavaks tegema. Tüdrukut ei saa usaldada, ta räägib kõik saladused välja. Ega tema jäta midagi välja rääkimata! *".. Teadsid sa seda?” – „Ei.” – „Näed, rääkisin ilmaaegu välja..” R. Kaugver.
2. täbarast olukorrast v. hädast jutuga välja aitama, välja vabandama. Eksida võib, kui oskad pärast ennast välja rääkida. Kiirust ületanud autojuht peeti kinni, aga näe, välja rääkis! Ära karda, küll ma sind ikka kuidagi välja räägin! *.. matemaatikas olgu kõik selge, seal juba ennast tühja jutuga välja ei räägi. I. Sikemäe.
3. välja kauplema. Aitas vennal pangast laenu välja rääkida. Jumal teab, mis nõksuga ta linnaloa välja rääkis.
4. hääldama. Räägib kõik vene susisevad häälikud ilusti välja. Soomlastel on raske õ-häälikut välja rääkida.

ära rääkima

1. midagi kellelegi rääkimisega täielikult teatavaks tegema. Mees rääkis oma rikastumise loo otsast lõpuni ära. Räägib emale oma mure südamelt, hingelt ära. Räägi ära, mis sind vaevab. Ma ei saa seda sinule öelda, räägid teistele ära. Teose lõpplahendust ei maksa varem ära rääkida. Kes seda jõuab ära rääkida, mis seal kõik juhtus!
2. kõnek nõusse rääkima. Algul ajas vastu, aga viimaks laskis ennast ära rääkida.
3. van kokku leppima. *Kui hind ära räägitud, siis alles võiksime oma äpardust nimetada.. A. Kitzberg.

üle rääkima

1. nii kõvasti rääkima, et see muudest häältest v. helidest üle kostab. Kõik kõnelevad korraga, püüdes üksteisest üle rääkida. Peainsener tutvustas tsehhi, masinate mürast üle rääkides.
2. midagi teist korda v. korduvalt rääkima, üle kordama. Ei tea, kas tal on meeles, peab ehk veel üle rääkima. Sõbrannad on oma seiklused juba palju kordi teineteisele üle rääkinud.

üles rääkima
van ära rääkima (1. täh.), üles tunnistama. *„Gavrilo küll, aga mitte vend, vaid vennapoeg,” kostis poiss julgesti, rääkis oma eluloo üles.. E. Bornhöhe. *.. Tiit pidas jällegi paremaks kõik puhtsüdamlikult üles rääkida. A. Hint.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur