[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ahtri|peegel
mer peegelahtri püst- v. kaldtasapinnaga tagasein

aia|teivas
püst- v. rõhttara vitstega ühendatud paariline tugielement. Aiateivaste vahele vitste peale pandi aialatid. Perenaine pani lüpsiku aiateibasse kuivama. Nagu harakas aiateibas! Ega aega ole aiateibast võtta.

hirs|aed
murd hirtest püst- v. rõhtaed, roigasaed. *Jõudnud hirsaiani, ..jäi Lepp [= hobune] seisma. A. Hint.

lood ‹-i 21› ‹s›
loodimisvahend. a. mer vee sügavuse mõõtmise seade. Lood lasti, heideti vette. Mehaaniline lood. b. tehn riist püst- v. rõht-, harvemini ka kaldsihi määramiseks v. kontrollimiseks. Ehitustöödel on vaja loodi, silma ei või usaldada.
▷ Liitsõnad: kaja|lood, käsilood; nöör|lood, vesi|lood, vooliklood.

loodi ‹adv›
täpsesse püst- v. rõhtasendisse. Viltu vajunud lipumast tuleb loodi ajada, panna, seada. Müüriladumisel peab iga kivi loodi jääma.

loodis ‹adv›
täpses püst- v. rõhtasendis. Kas sein, kivimüüritis on loodis? *Uksed, aknaraamid, ahi – miski polnud [vanas vajunud majas] enam päris loodis. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: püst|loodis, rist|loodis, rõhtloodis.

ortogonaalne ‹-se 2› ‹adj›
täisnurkne, rist-, püst-

pikkus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. kellegi v. millegi suurim ulatus püst- v. rõhtsuunas. Õpilaste keskmine pikkus on viimastel aastakümnetel kasvanud. Pikkuse poolest on poiss emasse. Pikkuselt on ta üle keskmise. Võtke end pikkuse järgi ritta. Andresel on pikkust üle 180 cm. Kõrged kontsad andsid talle pikkust juurde. Komistas ja kukkus täies pikkuses 'nii pikk kui ta oli' maha. Ma ei saanud end lühikesel asemel täies pikkuses väljagi sirutada. Keha, kolju, juuste pikkus. Sõrmed on küll erineva pikkusega, kuid ometi sarnased. Karusnaha väärtuse määrab karva tihedus ja pikkus. Soodsate ilmadega võib mais kasvada pikkuses kuni 10 cm ööpäevas. Lina pikkusest oleneb saagi kogus ja ka kvaliteet. Kleidi, põlle, käiste, sukkade pikkus. Kas pükste pikkus on sobiv? Taime pikkuseks võis olla umbes 30 cm. Laeva pikkus. Basseini pikkus. Paat jõudis naaberpaadist poole pikkuse võrra ette. Tõmbasime söögilaua kogu pikkuses lahti. Põrsas lesis porilombis kogu pikkuses. Kilingi-Nõmme kasvas rohkem pikkuses kui laiuses. Poeemi pikkus on kõikunud mõnesajast reast kümnete tuhandete ridadeni. || vahemaa, ulatus otspunktide vahel. Järve pikkus on 3 km. Saare pikkus idast läände on kümme miili. Kui suur on selle tee, kraavi pikkus? Paela pikkus on 50 cm. Rinde pikkus ulatus kuue tuhande kilomeetrini. Lisasin sammule pikkust. Sportlase esimese hüppe, heite pikkus oli 6.82. 30 km pikkuses 'ulatuses' kulgeb tee piki mereranda. Matkajad peavad ette arvestama päevatee pikkused. || mat lõigu v. kaarega seostatud positiivne reaalarv. Lõigu, kaare pikkus. Murdjoone pikkus on tema lülide pikkuste summa. Ringjoone pikkus on pii ja läbimõõdu korrutis.
▷ Liitsõnad: alg|pikkus, kogu|pikkus, kolmveerand|pikkus, maksi|pikkus, midi|pikkus, mini|pikkus, normaal|pikkus, siru|pikkus, standard|pikkus, täis|pikkus, üldpikkus; sünnipikkus; lainepikkus.
2. ajaline kestus, vältus. Päeva pikkus sõltub koha geograafilisest laiusest ja kuupäevast. Tööpäeva maksimaalne pikkus. Ettekande pikkus ei tohiks olla üle poole tunni. Taimede eluea pikkus oleneb nii kasvutingimustest kui ka pärilikest omadustest. Hääliku, vokaali, konsonandi pikkus. *Mis edasi saab? Palju on saatus kellegi jaoks teekonna pikkust varunud? G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: üldpikkus.
3. geogr. Geograafiline pikkus 'maakera punkti kaugus algmeridiaanist nurgaühikutes väljendatuna'. Koha geograafiline pikkus oli 120° idapikkust. Nendel pikkustel tuleb orkaane harva ette.
▷ Liitsõnad: ida|pikkus, läänepikkus.

ripp|lood [-i]
niidi küljes rippuva koormisega lood püst- v. rõhtsihi määramiseks v. kontrollimiseks, nöörlood

roni|köis
sport püst- v. kaldasendis rippuv jäme köis ronimisharjutusteks

šaht ‹-i 21› ‹s›

1. mäend hrl. maapinnale suubuv püst- v. kaldkaeveõõs maardla uurimiseks ja mäetööde teenindamiseks. Põlevkivikaevanduse šaht. Šahti rajama, toestama. Kaevurid laskusid šahti. || seda meenutav looduslik õõs. Ühest koopast teise pääsesime läbi šahti.
▷ Liitsõnad: tuulutus|šaht, tõste|šaht, veekõrvaldusšaht; kald|šaht, püst|šaht, vertikaalšaht; abi|šaht, pea|šaht, pimešaht.
2. pikk püstõõs mingis tarindis. Torni keskel oli šaht, mida mööda tõsteti üles kütus. *Laura elas kõige ülemisel korrusel. Tema ukse lähedal šahtis ulgus tõusev ja langev lift. M. Unt.
▷ Liitsõnad: lifti|šaht, prügi|šaht, ventilatsioonišaht.

šurf ‹-i 21› ‹s›
mäend geol maapinnale avanev väiksem püst- v. kaldkaeveõõs. Šurfe rajatakse tuulutamiseks, uurimis- jm. töödeks. Geoloogid rajasid lisaks puuraukudele ka šurfe.
▷ Liitsõnad: tuulutusšurf.

tõste|masin
masin inimeste v. lasti edasitoimetamiseks püst- v. kaldsihis; mäend masin, mida kasut. kongide ja skippide tõstmiseks ja allalaskmiseks, kaevanduse tõsteseadme põhiosa. Ühe, kahe trumliga tõstemasin. Mitme trossiga tõstemasin.

viltu ‹adv›
(koos nii olukorda kui ka üleminekut märkivate verbidega:)
1. (asendi kohta:) püst- v. rõhtasendiga võrreldes teatava nurga alla, kaldu; teatava nurga all, kaldus; mitte otse. Kuur, aed, post on viltu vajunud. Vankri esimene ots kaldus paremale viltu. Jää surus laeva tugevasti viltu. Täiesti viltu laotud müür. Õppimise ajal vajusid uisud ühtelugu viltu. Käekiri oli korratu: üks täht kiskus ühtpidi, teine teistpidi viltu. Sa oled lipsu viltu ette sidunud. Kallutas, pööras, ajas pea mõtlikult viltu. Koer hoiab end traavi ajal viltu. Sammaldunud ristid seisavad kääbastel nukralt viltu. Rannamänni tüvi oli tuulte järgi viltu. Pilt on seinal viltu. Viltu peale pandud koorem. Teatris on saali põrand ettepoole viltu. Jalal on suur varvas haiglaselt viltu. Riiukukel oli lõug, nina viltu peas. Võttis eile kõrtsis nina viltu 'jõi end purju'. Tal on suu viltu viina poole 'ta armastab napsitada'. || (kõverdunud näojoonte, näoilme kohta). Insult vedas tal näo pisut viltu. Kõigepealt tõmbus suu viltu, siis tulid ka pisarad silma. Veab suu, nina vastikusest viltu. Püüdis naeratada, kuid nägu kiskus vägisi viltu. Haigel oli nägu valu pärast viltu peas. Sul on ka iga väiksema kui asja pärast kohe mokk viltu! Muigas virilalt, viltu sui. *Ma olen inetu tüdruk. Võõrad poisid tõmbavad suu viltu, kui ma nende lähedusse satun .. A. Must. || (peakatete kohta:) ühe kõrva peale v. peal. Lükkas mütsi uljalt viltu. Koketselt viltu asetatud kübar. Parukas libises viltu ühele kõrvale. *Ta sonimüts istub väljakutsuvalt viltu, nii et nokk on vasemal kõrval. P. Krusten. || (jalanõude kohta:) lääpa, lääpas. Viltu tallatud kontsadega saapad. Väljapoole viltu kingakannad.
▷ Liitsõnad: pool|viltu, tiideviltu.
2. (suuna kohta). a. õigest suunast, õigelt teelt kõrvale; mitte otse. Sammud vedasid purjakil mehe viltu. Poisid läksid pimedaga hoopis viltu. Virvatuled meelitasid rändaja viltu. Eksinu peab kindlaks määrama, kus ta on viltu läinud. Õmblus kisub veidi viltu. Oskamatusest lõikas tüdruk riide viltu. Käsi vedas joone kogemata viltu. *Ka hobused taarutasid ebakindlaist ohjatõmbeist siia ja sinna ja vedasid vao viltu. A. Kivikas. b. märgist mööda, mitte pihta v. täppi. Laskis, tulistas viltu. Viskas kivi viltu ja ei saanud mulle pihta. Nool läks viltu. Lõi vasaraga viltu. || (viisist kõrvale kaldumise kohta). Teda ei saa koori võtta, ta laulab viltu. Asjaarmastajate orkester mängis hasardiga, kuid natuke viltu. c. diagonaalselt, põiki. Riie tuleb lõigata viltu, et ta ei veniks. Läks viltu üle põllu. Vihm peksab viltu vastu akent. Varased päikesekiired langesid viltu maapinnale. Hanesulel lõigati rootsu ots viltu ära. d. kõõrdi(s). Piilus viltu võõra poole. *Jossil olid silmad viltu peas – üks vaatas ühele, teine teisele poole. R. Roht. | piltl. Naabritele hakati nende lärmakate pidude pärast viltu vaatama. Lapsed ei vaata liikumispuudega kaasõpilasele viltu. Võõrast rahvusest nooriku peale vaadati perekonnas esiotsa viltu. Talumees vaatas äritsemise peale viltu. e. (ebaõnnestumist, luhtumist, eksimist märkivana). Nii mõnigi abielu on ämma süü läbi viltu läinud. Ülepeakaela tehes võib töö kergesti viltu minna. Favoriidil vedas viltu kõige otsustavamas stardis. Paljutõotavalt alanud jutuajamine kiskus kuidagi viltu. Olin oma arvestustes ja ootustes pisut viltu lasknud. Asjatundmatu kriitik võib päris viltu raiuda. Mis vihaga tehakse, läheb viltu. *Kui tal hakkab kord viltu vedama, siis kisub viltu iga kandi pealt. H. Mänd. *.. kes [= õpetaja] eksamil kiusas poisse heinakuhjade ja põhuvirnade suuruse arvutamisega. Missuguse rebasenäo ta tegi, kui poiss kimpus oli või viltu rabas. V. Saar.
▷ Liitsõnad: pool|viltu, tiideviltu.
3. piltl mööda, valesti; korrast ära, halvasti. Alles vanuigi hakkas ta mõtlema, et oli oma elus vist midagi viltu teinud. Valgustab seda nähtust hoopis viltu. Toimetaja seletas, mis käsikirjas tema meelest viltu on. Mõistis pühakirja täiesti viltu. Nii mõnigi sõitis viltu öeldud sõna pärast Siberisse. Suure ähmiga oli ta viltu vastanud. Tal on koduses elus midagi viltu. Tüdrukuga oli miskit viltu – puudus tihti koolist, õppimine läks allamäge.

ümber
I. ‹postp prep› [gen]
1. osutab millegi kui keskpunkti suhtes ring- v. pöörlemisliikumisele. a. ‹postp› Maa tiirleb Päikese ümber. Käis paar ringi maja ümber. Mis sa tiirutad minu ümber? Tuks keerles nagu meeletu poisi ümber. Jooksjad tegid järve ümber ringi. b. ‹prep› Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Kosmoselaev tegi mitu tiiru ümber Maa. Algas teekond ümber maailma. Võistlejatel tuli joosta mitu ringi ümber staadioni 'staadioni ringrajal'. Keerutas hooga vasarat ümber pea 'pea kohal ringe tehes'. || osutab millelegi, millest kaarega möödutakse. Sõudsime paadiga ümber maanina. Tuli ümber lauaotsa minu juurde. See pood on meist ainult ümber nurga 'tänavanurga taga'. || ümber nurga piltl kaude, mitte otse. Sellest räägiti ümber nurga, vihjamisi. Lähenes probleemile ümber nurga. Ütle otse, mis sa hiilid ümber nurga! *Asi puutub küll Tammsaaresse kaunis ümber nurga .. H. Tarand.
2. midagi v. kedagi ümbritsevasse asendisse. a. ‹postp› Seo see pael endale käe ümber. Lõi käed jämeda paku ümber ja püüdis seda tõsta. Tegi noorte istikute ümber pulkadest aia. Lapsed jooksid vanaema ümber kokku. Poisid kogunesid tiheda ringina kandlemängija ümber. Boa lööb end saaklooma ümber keerdu. Lapse suu ümber ilmus nutuvõru. *.. ja samal hoobil lõid tuliste rebaseraudade välkuvad vibud mehe sääre ümber kinni ning pigistasid pööraselt. F. Tuglas (tlk). b. ‹prep› Heitis mulle käed ümber kaela. Keeras endale sideme ümber käsivarre. Lõi käed ümber puupaku ja püüdis seda tõsta. Istus ja asetas käed ümber põlvede.
3. midagi v. kedagi (sõõrina) ümbritsemas; ümberringi. a. ‹postp› Laua ümber istus mitu meest. Noorrahvas seisis kiige ümber. Poistekamp oli oma peamehe ümber kobaras koos. Seisti ringis kõneleja ümber. Omaksed seisid vaikselt lahkunu puusärgi ümber. Maja ümber on väike iluaed. Lätte ümber kasvab kõrge rohi. Viljapuude ümber on kastmiseks rennid. Tal oli seljas tihedasti keha ümber liibuv kleit. Kaela ümber oli pärlikee. Lamas asemel, jalad kõveras ja käed põlvede ümber. Vanaisa suu ümber lehvis kerge naeratus. Selle naise ümber oli mingi salapärasuse loor. Maja ümber valitses vaikus. Minejate ümber oli pime öö. Avas silmad, kuid ei taibanud äkki, mis tema ümber toimus. *.. kaks versta õhtu pool seisab Sauga jõe ääres Sauga mõis ja tema ümber laialine Sauga vald. E. Aspe. b. ‹prep› Istusime kõik ümber suure laua. Kükitasime kolmekesi ümber lõkke. Seisime sõõris ümber matkajuhi. Ümber puutüvede on põimunud liaanid. Kitsas kleit oli ümber keha nagu tupp. Meestel oli punane lint ümber käsivarre. Istus kivil, käed ümber põlvede. Lapsel oli nutuvõru ümber suu.
4. askeldamas, tegevuses, liikumas millegi v. kellegi läheduses v. juures. a. ‹postp› Ema korraldas midagi pliidi ümber. Kalamaimud sagivad toidukübemete ümber. Liblikas tiirleb lille ümber. Ärimaailmas jätkus tants kuldvasika ümber 'mammonajaht'. Vanas tares koondus kogu elu külmal ajal reheahju ümber. Põgeniku pea ümber vihisesid kuulid. Laps keerles ema jalge ümber. || kellegi tähelepanu, soosingut võita püüdes temaga vestlemas, tema eest hoolitsemas jne. Ilus poiss, tüdrukud aina lipitsesid tema ümber. Ats keerles kogu õhtu Viivi ümber. *Tüdrukud olid igalpool nagu mesilased Andrese ümber .. A. H. Tammsaare. b. ‹prep› Inimesed askeldasid ümber autode. Mesilased lendlesid ümber taru. *Ta mõtted ringlesid ümber Simuli .. O. Tooming.
5. ‹hrl postp› osutab koondumisele millegi v. kellegi kui keskuse v. suunaandja juurde. Ajalehe ümber kogunes peagi kindel lugejaskond. Isamaaliselt meelestatud haritlased koondusid Eesti Kirjameeste Seltsi ümber. *Tallinna linnakonsistooriumi ümber koondusid kõik Põhja-Eesti protestantlikud kogudused .. E. Siirak.
6. ‹postp› osutab millegi (v. kellegi) keskpunktiks olekule (jutuajamistes, vaidlustes, sündmustes jne.). Jutt keerles kalapüügi ümber. Tal pole ka midagi uut kõnelda, jorutab aina ühe ja sama asja ümber. Ilmunud raamatu ümber käisid esialgu tulised vaidlused. Jagelus käis päranduse ümber. Seadusemuudatuse ümber oli palju kära. Noormehe mõtted liikusid sageli koduste ümber: kuidas nad elavad ja toime tulevad? Teose sündmustik koondub Mahtra sündmuste ümber. *Ta on ilma teenistuseta, ta on vaene, tema nime ümber on tehtud halba kõmu .. J. Kärner.
7. (arvuliselt:) umbes, ringis. a. ‹postp› Kohale tuli üksnes paarikümne inimese ümber. Naisväge oli kartulipõllul nii tosina ümber. Ajalehel oli tellijaid tuhande ümber. Puuliike on Taheva pargis 50 ümber. Sel teemal on temalt ilmunud veerandsaja kirjutise ümber. Räime võis paadis olla paarisaja kilo ümber. Aastaid võis naisel olla kolmekümne ümber. Jaak oli viiekümne ümber vanapoiss. Mehe kadumisest on juba nädala ümber mööda läinud. Põldu oli talul 30 hektari ümber. Koolimajani oli meilt maad poolteise kilomeetri ümber või veidi rohkemgi. Käre külm püsis mitu päeva neljakümne kraadi ümber. Päikesetõusuni on veel jäänud poole tunni ümber. b. ‹prep› hrv. *Ümber kümne kilomeetri matkanud, istume rukki äärde puhkama. E. Ellor.
8. ‹postp› (ajaliselt:) paiku, ringis. Kell võis kuue ümber olla, kui ta hommikul koju jõudis. Aeg võis olla südaöö ümber ja kõik magasid. Lõuna ümber muutus laadal elavamaks. Jaanipäeva ümber on ööd kõige lühemad. Käsu Hans suri 1715. aasta ümber. See võis toimuda umbkaudu sajandivahetuse ümber.
9. kestel, läbi, ringi. a. ‹postp› *.. siis teevad nad selle ilma maata hurtsiku eest mõisale jälle päevi – mees ühe päeva nädalas aasta ümber, naine kaks päeva nädalas jüripäevast mihklipäevani .. E. Vilde. b. ‹prep› *Buenos Aireses on ümber kogu aasta soe. H. Sergo. *.. nad [= käbilinnud] hauvad poegi ümber aasta, nii talvepakases kui suvesoojuses. K. Põldmaa.
10. esineb fraseologismides, näit.:. Nagu kass ümber palava pudru, palava pudru ümber käima. Kedagi ümber sõrme, sõrme ümber mässima.
II. ‹adv›
1. oma telje v. keskpunkti suhtes ringjoone v. kaare kujuliselt ringi. Ajab käsikivi, käia ümber. Vesi ajab vesiratast ümber. Ajas kohviveskit vändast ümber.
2. ümbritsevasse asendisse, (ringina) ümbritsema. Tegi krundile aia ümber. Karjamaale oli vaja ainult traat ümber vedada. Õunapuudele oli vaja talveks õlgi ümber panna. Pani raamatule uue paberi ümber. Iidsele kindlusele on aastasadadega linn ümber kasvanud. || (riietusesemete katteks võtmise v. selgapaneku kohta). Kui sul külm hakkab, võta endale suurrätt või mantel ümber. Saanis seati lastele veel tekke ja rätikuid ümber. Vanaperemeeski võtab õue minnes kasuka ümber. Võttis endal pintsaku seljast ja pani lõdisevale poisile ümber. Pane endale ka veidi paremad hilbud ümber! Sa ju läbimärg, mine pane endale kuivad riided ümber! || (millegi v. kellegi suhtes ringina ümbritsevasse, piiravasse seisu asumise kohta). Vaenlane piiras linna, lossi ümber. Metsas redutavad mässajad piirati ümber. Põgenikud leidsid, et nad on ümber piiratud. Vaenlane püüdis taganevat väeosa ümber haarata. *Meid võeti [jurtades] sõbralikult vastu, piirati ümber, puistati üle küsimustega. H. Kiik (tlk).
3. ümbritsemas, ümberringi. Maja läheb remonti, tellingudki juba ümber. See oli väike lagendik, ümber kasvas tihe mets. Seisatas ja kuulas: ümber oli kõik vaikne. Ei ühtki elavat hinge, ümber ainult lumi ja jää. Alustas kõnet, peagi oli rahvast murdu ümber. || (riietusesemete katteksoleku kohta). Naistel olid hommikumantlid ümber. Tuli naabertalu perenaine, suurrätt ümber. Kõigil olid pühade ajal paremad hilbud ümber. *Alati on tal midagi värvilist seljas ja ümber, harilikult kollast ja punast ka keset talve. A. Mägi.
4. liikudes, askeldades siin-seal, eri paigus ringi (sageli ilma kindla eesmärgita). Longib, hulgub niisama ümber, tööd ei tee. Kolab mööda linna ümber. Poissi pole näha, aeleb vist jälle kusagil ümber. Keegi luusib siin meie kandis ümber. Sõideti mööda laatu ümber. Lapsed hilpasid õues omapead ümber. Aeg-ajalt koperdas vanataat ka õues ümber. Püsi ometi paigal, mis sa aina tuuseldad ümber! Mis tal viga on, käib kui uimane ümber. || (kergemeelsust v. kõlvatust väljendavates püsiühendites). Kurtis, et mees ajavat tüdrukulipakatega ümber. Tüdruk päris käest ära, aeleb ümber naisemeestega. Poiss joob ja tõmbab igasuguste naistega ümber. Mine tea, kus see Kusti jälle oma topsisõpradega ümber aeleb! *Nüüd on aga nii, et kui töö tehtud, siis pirtsud-partsud selga ja killadi-kõlladi ümber tõmbama. Todaviisi elada ei saa. R. Roht.
5. vastupidisesse suunda, teistpidi, ringi. Mineja tegi paar sammu, kuid pöördus siis ümber. Pööras ukse peal sõna lausumata ümber ja läks tagasi. Pööras end istmel ümber selja taha vaatama. Käskis voorimehel ümber pöörata ja linna tagasi sõita. Pööras paadi ümber ja sõudis kaldasse tagasi. Pööras, keeras poolel teel otsa(d) ümber ja tuli koju tagasi. Autol pole siin ruumi ümber keerata.
6. (vaatamisega ühenduses:) mitmesse suunda, mitmele poole, ringi. Vaatas abiotsivalt ümber. Vaatasin kiiruga ümber, kuhu vihma eest varjule minna. Poiss piilus kogu aeg kartlikult ümber. Ma ei jõudnud veel ümbergi vaadata, kui keegi krabas mind käest. Laskis silmad saalis ümber käia, kuid ei märganud tuttavaid. *Aga sina oled nüüd siiski peremees! Vaatad muidugi ümber, kust saaks rikast naist? M. Metsanurk.
7. teise kohta, teisale, ringi. Kallas kartulid kotist ümber kasti. Hakkas sööginõusid laual ümber tõstma. Paistab, et siin on piirikupitsad ümber tõstetud. Lahkunu põrm maeti ümber Metsakalmistule. Mõne aasta pärast kolis kogu pere Põltsamaalt ümber Tartusse. Vallutajad asustasid osa kohalikku rahvast ümber teistele aladele. Väeosa paigutati ümber teise rindelõiku. Järgmises asulas istusime laevalt ümber paatidesse. Ketitasin nurmel hobused ümber. Kaup laaditi vagunist ümber autodele. Toataimi istutatakse aeg-ajalt ümber suurematesse pottidesse. Oli keelatud elektrijuhtmeid ümber paigaldada. *.. [toimetaja] soovitas nimed ümber tõsta veidi teise järjekorda. E. Vetemaa.
8. püst- v. normaalasendist pikali v. kummuli. Komistas tooli otsa ja see läks kolinal ümber. Kõrtsis läks kakluseks – lauad paisati ümber. Lehm lõi lüpsiku jalaga ümber. Ajasin kogemata kausi, kohvitassi, veepudeli ümber. Värvipott läks ümber. Ristid olid viltu vajunud, mõned ümbergi kukkunud. Ebajumalakujud tõugati ümber. Kõndis õlaga toetades heinakoorma kõrval, et see ümber ei läheks. Kipakas paat võib kergesti ümber minna. Torm oli ühe kalalaeva ümber visanud. Vaata et sa metsas rege ümber ei aja! Mees oli väsimusest ümber kukkumas. *Tuul murrab puu kas tüvest pooleks või virutab juurtega ümber. E. Maasik. || ‹koos verbiga lükkama› osutab millegi paikapidavuse, õigsuse kummutamisele. Kellegi väidet, seisukohta, arvamust ümber lükkama. Teadus on selle teooria, hüpoteesi ümber lükanud. Neid fakte polnud võimalik ümber lükata. Lükkas tunnistajate abiga kogu talle esitatud süüdistuse ümber.
9. teise külje peale, teistpidi. Künti lahmakas sööti ümber. Kaevas aiamaa juba sügisel ümber. Läks heinamaale loogu ümber keerama. Pöörab pannil lihaviile ümber. Pööras paberilehe ümber ja uuris selle teist külge. Kui ta seda kuuleks, pööraks ta end veel hauas ümber. *Harva tuli mõni kunde, laskis ümber pöörata vana mantli, kohendada kleidivolange .. E. Männik.
10. (ühenduses muutmise v. muutumisega:) teistsuguseks, teiseks, ringi. Mitmed vanad hooned on kohendatud ja ümber ehitatud. Vana tuulik ehitati ümber kohvikuks. Autojuht lülitas kaugtuled ümber lähituledele. Ema tegi vanema poja palitu noorema jaoks ümber. Vahetas raha pangas ümber. Loodab senist korterit parema vastu ümber vahetada. Tuli töölt ja riietas end kodus ümber. Töötas käsikirja põhjalikult ümber. Laulumäng on ümber tehtud operetiks. Mälu kipub sündmusi ümber kujundama. Arvutas miilid ümber kilomeetriteks. Püüdis oma elu, majapidamist ümber korraldada. Temasugust enam ümber ei kasvata. Misjonärid läksid paganaid ümber pöörama. Seda meest on raske milleski ümber veenda. Ta suutis muutunud olukorras kiiresti ümber orienteeruda. Elus on tulnud paljugi ümber hinnata. Tehnika tormiline areng sundis paljusid ümber õppima. Kõike ei saa rahasse ümber arvestada. Ta on nagu ümber vahetatud: sõbralikkusest enam mitte jälgegi. || ühest keelest teise. Raamatu on saksa keelest maakeelde ümber pannud üks baltisaksa pastor. Mõtles natuke aega, kuidas öeldut prantsuse keelde ümber panna. Püüdis kuulajaile kuidagi võõra jutu ümber panna. || oma sõnadega (edasi andes). Ma ei saa sulle kogu teost ümber jutustada, pead ise lugema. Võimatu on merehädaliste kannatusi ümber jutustada. || (nimetamisega ühenduses:) uutmoodi, teisiti, teise nimega. Paljud tänavad on ümber nimetatud. Perekonnanimede eestistamisel muutnud ta Tomsoni ümber Toompaluks. Sõjaministeerium nimetati ümber kaitseministeeriumiks. || märgib, et midagi tehakse uuesti v. üle, otsustatakse uuesti vms. Praaktöö tuli suurelt osalt ümber teha. Osa müüri tuleb ümber laduda. Ambulantsis seoti haav korralikult ümber. Mul lubati eksam ümber teha. Osa filmistseene, kaadreid võeti mitu korda ümber. Korteriühistu juhatus valiti ümber. Oli kavatsenud juurat õppida, kuid otsustas ümber filoloogia kasuks. Sa ikka tuled kaasa, ega sa ometi vahepeal ümber ole mõelnud?
11. (ajaliselt:) otsa, mööda, läbi; otsas, möödas. Tema teenistusaeg hakkab ümber saama. Tuleb jälle tööle minna: puhkus sai ümber. Kõik tähtajad on ümber saanud. Taat ütles, et tema aeg on ümber ja ta sureb varsti. *Üks tagasipöördumatu etapp oli asunikuelust ümber. K. Saaber.
12. ringiga, kaarega, mitte otse. Sellest asjast ei pääse, saa me üle ega ümber 'seda ei saa kuidagi vältida'. *Aga ämber vedeles hooviteel ja inimestel tuli sellest üle hüpata või ümber minna. A. Valton.
13. ‹koos verbiga käima› moodustab püsiühendi, mis väljendab hrl. kellegagi käitumist, kellegi v. millegi kohtlemist. a. (inimeste ja loomadega ühenduses). Nii ei tohi lastega, teenijatega ümber käia. Ülemus peab oskama oma alluvatega viisakalt ümber käia. Kes sinuga nii halvasti, toorelt on ümber käinud? Poisile tuleb öelda, et ta loomadega, hobustega paremini ümber käiks. b. (esemete, loodusvarade, aja jm. puhul). Poiss käib oma raamatutega lohakalt ümber. Õnnetus juhtus sellest, et lapsed olid tulega hooletult ümber käinud. Leivaga käis vanarahvas väga austavalt ümber. Sa oled pillaja, ei oska veel rahaga ümber käia. Maapõuevaradega on liiga priiskavalt ümber käidud. c. (mingi riista, vahendi, masina käsitsemisega ühenduses). Kas sa oskad arvutiga ümber käia? Noormehi õpetatakse sõjaväes relvadega ümber käima. *.. seda kalapüüdmise riista ei olegi, millega tema ümber ei mõistaks käia. O. Luts.