[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 sobivat artiklit.

hetk|püsi
sport asendis püsimine 1 sekundi jooksul (sportvõimlemises)

infantilism-i 21› ‹s
med täiskasvanu kehaliste v. vaimsete võimete püsimine lapse tasemel, lapsepärane alaareng

jõu|harjutus
sport peamiselt lihasejõudu arendav harjutus; võistlusvõimlemises püsimine raskelt hoitavas rõhtasendis v. aeglane asendimuutus ühe v. mõlema käe toengul

katalepsia1› ‹s
med keha v. mõne jäseme püsimine tardumusseisundis ühes asendis

kinni|olek

1. suletud-olek. Saabusime alevisse just kaupluste kinnioleku ajal. Söökla avati uuesti pärast pooleaastast kinniolekut.
2. millegi küljes püsimine. Harjumustes, traditsioonides kinniolek.
3. kõnek vangisolek, kinniistumine

pidamine-se 5› ‹s

1. kusagil, mingites tingimustes hoidmine. Vahi all, pakase käes pidamine.
2. säilitamine, millegi mitte lakata laskmine. Selle haiguse puhul on vajalik toidu- ja unerežiimi pidamine. Puhtuse ja korra pidamine. Initsiatiivi enda käes pidamine. Tutvuse, sõpruse, üksmeele pidamine. Tähtis on omavahel püsiva ühenduse pidamine. Saladuste pidamine. Iga õpetaja ei saa õige distantsi pidamisega hakkama. Hinnati viisi ja rütmi pidamist. Toitu anti vaid sedavõrd, kui hinge sees pidamiseks kulus. *Põhjakoosi pidamisest polnud enam juttugi. H. Sergo.
3. millegi v. kellegi kestev kasutamine, enda valduses v. käsutuses hoidmine. a. (talu, ettevõtte, masinate, loomade jms. kohta). Renditalu, veskikoha, töökoja, postijaama, peenramaa, suure korteri pidamine. Vanaperemees jättis talu laste hooleks, sest ta ei tulnud selle pidamisega enam ise toime. Kahe auto pidamine on liigne luksus. Kariloomade, hobuste, lammaste, kanade pidamine nõuab palju hoolt. Mesilaste pidamine annab suurt tulu. Poisikesena tegeles ta hasartselt tuvide pidamisega. Uus loomade pidamise viis. Karja pidamine, söötmine ja hooldamine. *Mõned vaimulikud ei põlanud ka viinaga hangeldamist ja salakõrtsi pidamist. A. Vassar. b. (inimeste kohta). Teenijate, sulaste, sellide, õpipoiste pidamine. Vanamees elab üüriliste pidamisest. Päeviliste pidamine on peremehele kasulikum kui sulase ja tüdruku pidamine.
4. millegi läbiviimine, tähistamine, veetmine vms. Pulmade, peiete, ristsete, sünnipäeva pidamine. Pühade, pühapäeva pidamine. Palvetunni, miitingu, läbirääkimiste, võistluste pidamine. Kihutuskoosolekute pidamine oli keelatud. Juubeli pidamist alustati juba nädal aega varem. Suurema olengu pidamiseks ei jätkunud raha. Häirib sinu pikkade telefonikõnede pidamine. Lõunatunni pidamine. Videviku pidamisest ei loobunud ta isegi kõige kiiremal ajal. Laisapõlve pidamine 'laisklemine'. || esitamine. Loengu, referaadi pidamine. Ettekande pidamine ebaõnnestus.
5. millegi pidev täitmine, andmete v. sündmuste kuhugi kirjapanek. Päeviku, kroonika, külalisraamatu pidamine. Hilinemiste tabeli pidamine oli klassivanema ülesanne.
6. arvamine kellekski, millekski v. mingisuguseks. Jäta juba ükskord see Ralfi vaenlaseks pidamine! Kellegi täismeheks, poisikeseks, asjatundjaks pidamine. Neljakümnest vanemaks pidamine ei tule tema puhul üldse arvesse. See lõunamaalaseks pidamine on mind juba ära tüüdanud. *Animism .. tähendab kõigi esemete ja loodusnähtuste elavaks ja hingestatuks pidamist.. H. Moora.
7. teat. paigas v. seisus, olukorras püsimine. Vahetas ameteid, pikemat pidamist polnud kusagil. *Tüdrukud jooksid kiljudes laiali ning ega poistelgi pidamist olnud. Küllap oli mul hirmus nägu peas.. A. Vanapa. *Ei ole sul ka pidamist – sa, kurivaim, lähed muudkui paksemaks! H. Lepik (tlk).
8. pidurdamine, tagasihoidmine, vastupidamine; vastupidavus. Kutsari käed olid hobuste pidamisega kinni. Ei aidanud ohjadest pidamine, hobune peatus alles värava ees. Mehed põgenevad nii, et pole enam mingit pidamist. Sajab igasuguse pidamiseta. *Nad võtsid õhtust ja Jakub, kellel oli alati vilets pidamine olnud, läks asjale. L. Remmelgas (tlk). *Kui see Urmo juba viskama [= jooma] hakkab, ei ole piiri ega pidamist! A. Maripuu.
Omaette tähendusega liitsõnad: aia|pidamine, karja|pidamine, kitse|pidamine, koha|pidamine, lamba|pidamine, lehma|pidamine, looma|pidamine, maja|pidamine, mesilaste|pidamine, põllu|pidamine, sea|pidamine, talupidamine; mitmemehe|pidamine, mitmenaise|pidamine, orjapidamine; arve|pidamine, raamatupidamine; kinni|pidamine, koosi|pidamine, sidepidamine; aru|pidamine, jahi|pidamine, kõne|pidamine, lahingu|pidamine, nõu|pidamine, sõjapidamine; laudas|pidamine, lõas|pidamine, ohjas|pidamine, puuris|pidamine, vabapidamine; lugu|pidamine, mure|pidamine, tõeks|pidamine, vaenu|pidamine, õigeks|pidamine, ülalpidamine

pidu2peo 27 või pidu 11› ‹s
pidamine, püsi(mine), olemine. Ei olnud tal linnaski pikka pidu, oli varsti maal tagasi. Ei sõduritel olnud külas pikka pidu: vaenlane peale tulemas. Ega mul enam pikka pidu ole, varsti tuleb astuma hakata. Tuul on vesikaares, ei ole jääl enam kuigi pikka pidu. *Noad kaovad laualt vibupüsside tegemiseks, ei ole [poisslaste korral] aknaklaasidel ega riietel pidu. Juh. Liiv. *See oli kevadel viimase peoga, kui ei saanud ei ree ega rattaga läbi, kui hakkas laguma. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: hoole|pidu, ülalpidu.

püsi11› ‹s

1. paigal v. ühe tegevuse juures püsimine; selleks vajalik kannatlik, kärsituseta seisund, püsivus. Rändajal pole kuskil pikema(l)t püsi. Polnud tal pikka püsi, astus korra sisse ja läks jälle edasi. Enne külaliste tulekut pole perenaisel püsi. Koduigatsus ei andnud enam püsi. Rahutu loomus ei anna talle kauaks püsi kodus olla. Libiseb ühelt tegevuselt teisele, miski ei võta tas õiget püsi. Käin püsi leidmata toast tuppa. Tal pole püsi paigal istuda, raamatutes tuhnida, haige olla. Järelduste tegemiseks sel tuulepeal püsi ei piisa. Kellel jätkukski püsi nii vana mehe targutusi kuulata. Küll töö õpetab, ainult püsi peab olema. Käed ei leidnud püsi, aina kobasid taskuid ja näppisid salli. Silmad jooksevad ilma püsita üle kirjaridade. Tormiga polnud lainetel püsi. *.. söögilauale lähenedes ta silmis näisid kaotavat liuad oma püsi, irduvat linalt ning keerlevat. M. Jürna. || sport võimlemises asendi hoidmine teatud aja vältel
▷ Liitsõnad: paigalpüsi.
2. jätkuv eksisteerimine, püsimine, kestmine. Ilmateade ennustas kuivadele ilmadele pikemat püsi. Külmaga pole neil lilledel püsi. Neil kingadel polnud kauaks püsi: varsti olid tallad lahti. Soovime juubilarile elujõu ja huumorimeele püsi. Ta tõotustel pole pikka püsi. Kurbusel ärgu täna püsi olgu. Kõrvu sõnaalgulise „h” püsiga leidub murdematerjalis näiteid ka selle kao kohta. *Aeg-ajalt sadas juba lund, aga sellel polnud veel püsi – maha langenud, muutus ta varsti veeks. M. Metsanurk. *Polnud püsi ta sugukonnal, ainult tema ise, vana väike mehike, elas oma põliseid päevi. R. Roht.

püsi|kindlus
kindel püsimine, vastupidavus; muutumatus, stabiilsus. Kontrolliti elektrijuhtmete püsikindlust. Raske skafander tagab sukeldujale merepõhjas suure püsikindluse. Poeem, mis ülistab kangelase püsikindlust saatuse pööretes. Naturaalmajanduse püsikindlus takistas linnade arengut. *.. tähestiku püsikindlus on ühe rahva keele- ja kultuurielus ütlemata tähtis. H. Saari.

staatika1› ‹s

1. füüs mehhaanika osa, mis uurib kehade v. kehadele mõjuvate jõudude tasakaalutingimusi, tasakaaluõpetus. Jäiga keha, gaaside staatika. Geomeetriline, analüütiline staatika.
▷ Liitsõnad: aero|staatika, hüdrostaatika.
2. rahu-, tasakaaluseisund, paigal püsimine. *Eestlaste karakter olla sulam indoeuroopa dünaamikast ja uurali staatikast.. L. Meri.

tasa|kaal [-u]

1. seisund, kus keha(de) raskus jaguneb toetuspunkti(de) suhtes nii, et see keha püsib (v. need kehad püsivad) muutumatus asendis. Kaalukausid kõikusid pisut ja jäid siis tasakaalu. Püüab liuda pea peal tasakaalus hoida. *.. kirst ulatus otstega üle käru äärte, seadsin ta keskkohta ja tasakaalu .. M. Kõiv.
2. inimese v. looma püsiv, kindel kehaasend, asendis püsimine, püsti püsimine. Laevalael on raske tasakaalu hoida. Komistas ja kaotas tasakaalu. Vehib kätega, et tasakaalus püsida. Slalomistidele õpetati, kuidas tasakaalu valitseda, säilitada. Pingutas jalalihaseid, et mitte tasakaalus vääratada. Saavutas, leidis kaaslase õlale toetudes uuesti tasakaalu. Sai tasakaalu tagasi. Haaras tasakaalu otsides käsipuust kinni. Jalg takerdus mätta taha ja tasakaal lõi kõikuma. Haigel oli tasakaaluga probleeme. || (sõiduki kohta). Jaht ei suutnud tasakaalu hoida ja läks ümber. Mootorratas kaotas tasakaalu.
3. stabiilne olek; kooskõla, harmoonia, paras vahekord; võrdne-olek, võrdsus. Bioloogiline, ökoloogiline, termodünaamiline, keemiline tasakaal. Looduse tasakaal. Tasakaal loomariigis. Kasvuhooneefekt rikub ilmastiku tasakaalu. Organismi sisemine tasakaal. Hapete ja aluste tasakaal organismis. Hormonaalse tasakaalu nihked. Häälte, pillide tasakaal. Värvide tasakaal. Ruumiline tasakaal. Ta elus valitseb kord ja tasakaal. Segakoori koosseis oli tasakaalus. Jääpank seisab paigal, sest merehoovuse jõud ja tuule võim on tasakaalus. Soojuse juurdevool ja äravool on omavahel tasakaalus. Tasakaal nõudmise ja pakkumise vahel. Sõjaliste jõudude tasakaal. Mees- ja naisõpilaste arv hoiti tasakaalus. Pansionipidaja ei suutnud sissetulekut ja kulutusi tasakaalus hoida. Eelarve on tasakaalus 'tulud ja kulud on võrdsed'. Võidud ja kaotused said tasakaalu. *Looduses igal sammul ette tulev mõistlik tasakaal on kinnitust leidnud ka Juhani isikus: aju laiskus on käte jõu kaudu tasa tehtud. H. Kiik. *.. ilmas valitseb mingisugune jumalik tasakaal. On tali külm, siis tuleb vastukaaluks palav suvi .. A. H. Tammsaare. || vastukaal. Rõõmule tasakaaluks mahtus sellesse päeva ka kurbust.
▷ Liitsõnad: ökotasakaal.
4. tundeelu, psüühika normaalne seisund, hinge- v. meelerahu, enesevalitsus. Hingeline, psüühiline, vaimne tasakaal. Hinges valitseb tasakaal. Hingeelu on tasakaalus. Kõnelus viis, paiskas mu tasakaalust välja. Läks, langes tasakaalust välja. Oli tasakaalust väljas. Kaotas tasakaalu. Tasakaal lõi vankuma, oli häiritud. Saavutas tasakaalu. Leidis (endas) tasakaalu. On oma tasakaalu taas jalule seadnud. Sai sisemise tasakaalu kätte. Uus lootus andis tasakaalu tagasi. Alati tasakaalus naine. Tasakaaluta inimene. Kogub tasakaalu. Püsib spordi abil tasakaalus.
5. füüs mehaanilise süsteemi olek, mille puhul leidub niisugune taustsüsteem, mille suhtes kõik süsteemi punktid on paigal
▷ Liitsõnad: soojustasakaal.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur