[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

apostroof2 ‹-i 21› ‹s›
kirj poeetiline üte, retooriline pöördumine kellegi v. millegi mittejuuresoleva poole (näit. Laena mulle kannelt, Vanemuine!)

foto|tropism
bot taimeosade pöördumine valguse poole v. sellest eemale. Positiivne, negatiivne fototropism.

järele|pärimine ‹-se 5› ‹s›
(selgituse saamiseks). Nüüd tuleb kindlasti järelepärimine, kus ma nii kaua olin. || kirjalik pöördumine ametiasutuse poole selgitus(t)e saamiseks. Saadeti järelepärimine ministeeriumile.

läkitus ‹-e 5› ‹s›
avalik kirjalik pöördumine kellegi poole. Paavsti, piiskopi läkitus. Rahupooldajate konverentsi läkitus maailma rahvastele. USA presidendi läkitus Kongressile. On loodud läkituse vormis luuletusi. || sõnum; saadetis. *Niisiis ei too unenägu oma läkitusi alateadvusest vabalt, avameeli ega looritamatult esile .. J. Kross (tlk). || nlj kiri. *Ema vastas mu kirjadele pikkade läkitustega .. O. Samma (tlk).

manifest ‹-i 21› ‹s›

1. riigipea v. kõrgeima riigiorgani pidulik kirjalik pöördumine rahva poole tähtsate (poliitiliste) sündmuste puhul. Keisri, Ajutise Valitsuse manifest. Tsaar andis 17. oktoobril 1905 manifesti, milles lubas rahvale kodanikuvabadusi. Manifest pärisorjuse kaotamise kohta.
2. partei v. rühmituse programmilise sisuga avalik teadaanne. Sotsiaaldemokraatliku erakonna manifest. Kirjanduslike rühmituste manifestid.

meele|parandus
halbadest elukommetest loobumine; kirikl patust pöördumine. Jutlustaja ähvardas patuseid põrguga ja kutsus neid meeleparandusele.

noot2 ‹noodi 21› ‹s›
pol ühe riigi diplomaatiline kirjalik pöördumine teise riigi poole. Eesti Vabariigi valitsusele 16. juunil 1940 saadetud noodis nõudis Nõukogude Liit Punaarmee täiendavate väeosade laskmist Eesti territooriumile.

palve ‹18› ‹s›

1. kellelegi teisele teatavaks tehtud (tungiv) soov, mille täitmist loodetakse. Tungiv, kirglik, alandlik, härras, südamest tulev palve. Täitmata, tähelepanemata jäänud palve. Suuline, kirjalik palve. Mingit palvet kellelegi esitama, mingi palvega kellegi poole pöörduma. Kohus rahuldas avaldaja palve. Annan su palve edasi. Ei võtnud mu palvet kuulda. Naise palvetest hoolimata viskas mees abivajaja välja. Korduvate palvete peale saime oma asjad tagasi. Esitas direktorile palve, et teda õppemaksust vabastataks. Pöördusime raamatukogu poole palvega saata meile see raamat. Mul on teile (väike, suur) palve. Meie ainuke palve oleks: ärge sõitke veel ära! Mul on sulle palve: kas sa ei saaks mulle raha laenata? Vanemate palvel loobusime sõidust. Perenaise palve peale istuti lauda. Käis mitu korda härra palvel, kuid asjata. Ma tulen sinu palvele: ega sa ei saaks mind natuke aidata. Ta tuli palvega, et meie tüdrukud võistlustel kaasa lööksid. *„Kas sa siis koju ei tulegi? Tule koju!” Selles hääles oli kuum palve.. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: abi|palve, armuandmis|palve, lahkumis|palve, vabanduspalve.
2. sõnaliselt v. mõttes mingi soovi, abipalve v. tänutundega jumala v. jumaluse poole pöördumine. Kummardab pea vaikses palves. Pani käed palves kokku. Laskus põlvili ja luges vaikselt oma palve. Õnnetuse puhul otsiti abi palves. Rahvas põlvitab kabelis ja pomiseb palveid. Jumal on meie palvet kuulda võtnud. Õpetaja õnnistas mereleminejaid ja luges palve. Surnu eest loeti palveid. Laskis õpetajal haige eest palvet teha 'paluda'. Olime haige pärast palves. Enne lauda istumist pidas pereisa lühikese palve. Sinod algas laulu ja palvega. Sosistas neid sõnu pühalikult nagu palvet. Huuled liiguvad kui palves. || mingi kindel palvetekst. Ema õpetatud palve. Kes oskab peast seda palvet? Nunnad loevad pühi palveid. Käsiraamat sisaldas palveid ja tekste mitmesuguste kiriklike talituste puhuks. Kullamaa käsikirjas on säilinud mõnede palvete eestikeelsed tõlked. || palvus. Koolipäev algas ja lõppes vanasti palvega. Kellahelin kutsus palvele.
▷ Liitsõnad: eest|palve, hinge|palve, tänupalve; alguse|palve, hommiku|palve, lõpu|palve, söögi|palve, õhtupalve; meieisapalve.

pöördus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
ühekordne pöördumine

pööre ‹pöörde 18› ‹s›

1. ühekordne pöördumine ümber telje v. keskpunkti. Võti tegi lukuaugus kaks pööret. Tsentrifuug pöörleb kiirusega neli tuhat pööret minutis. Maa üks pööre ümber oma telje. Hammasratas lisas pöördeid 'hakkas kiiremini pöörlema'. *Mootor käis aeglastel pööretel, podisedes sõbralikult.. M. Traat. | piltl. Ajalooratas tegi veel ühe pöörde. || mat tasandi v. ruumi paigal püsiva punktiga liikumine
▷ Liitsõnad: pool|pööre, ring|pööre, täispööre.
2. ka sport enese keha v. sõiduriista pööramine, selle asendi v. suuna muutmine, kääne. Pööre paremal kannal. Pööre paigal, liikumisel. Pööre 90°, 180°. Kere pöörded. Pöörded poomil. Salto, kaarhoog pöördega. Kettaheide pööretega. Kiire pööre kõrvale päästis teda löögi eest. Rebis end äkilise pöördega vastase haardest lahti. Tantsib järskude pööretega. Suusatajad, uisutajad harjutasid pöördeid. Jooksja, suusataja komistas ja kukkus pöördel. Ujuja, jaht sooritas ebaõige pöörde. Julgelt võetud pöörded tõid võidusõitja esikohale. Sa pead enne pööret teise sõiduritta asuma. Auto tegi pöörde ja tagurdas paraadukse ette. Pääsukeste pöörded õhus.
▷ Liitsõnad: hoog|pööre, kere|pööre, pea|pööre, pool|pööre, salto|pööre, ümberpööre; lehvik|pööre, paigal|pööre, paralleel|pööre, sahk|pööre, tõstepööre; parem|pööre, vasakpööre.
3. pöörak, käänak. Tee teeb siin järsu pöörde. Raudtee tegi pöörde. Kõrge, pöördega trepp.
4. piltl mingi protsessi, sündmuse üldsuunas v. sisus toimuv (suur, otsustav) muutus; murrang. Sügav, põhjalik pööre ühiskondlikus elus. Sotsiaalne, poliitiline, revolutsiooniline, demokraatlik, majanduslik pööre. Galilei avastused tekitasid astronoomias, tõid astronoomiasse suure pöörde. Pööret tekitav avastus, leiutis, sündmus. Elu on teinud ootamatu pöörde, elus esineb alatihti ootamatuid pöördeid. Jutt, vestlus võttis uue, teise pöörde. Me ei tea veel, missuguse pöörde asi võtab. Lugu võttis ebameeldiva, halva, soovimatu, kurja pöörde. Selles majas kipuvad kõik naljad tõsist pööret võtma. Neiu hinges sündis suur pööre. Haigus võttis halva pöörde, pöörde paremusele. See lahing tõi sõja käiku pöörde. || ‹adessiivis› sajandi v. aasta(kümne) üleminek teiseks, nende vahetumine. 1960. aastate pöördel muutus olukord vastupidiseks. Sajandi pöördel võib juhtuda nii mõndagi.
▷ Liitsõnad: palee|pööre, riigipööre.
5. tagakülg. Foto pöördel on pühendus. Tiitellehe pöördel olevad andmed. Postkaardi pöördele oli pliiatsiga midagi kirjutatud. Vaata pöördel! (märkus lehekülje alumisel äärel viitena järgmisele leheküljele).
6. keel grammatiline kategooria, mis tähistab lauses öeldiseks olevate pöördsõna muutevormide isikut. Eesti keeles on kolm pööret ainsuses ja mitmuses.
7. muus intervalli v. kooskõla helide asetuse muutus

retooriline ‹-se 5› ‹adj›
ilukõneline. Räägib retoorilise paatosega. Retooriline küsimus 'küsilause vormis hüüatuslik kinnitus v. eitus'. Retooriline hüüatus 'hüüdlause vormis tunde- v. suhtumisväljendus'. Retooriline pöördumine 'apostroof (II), poeetiline üte'. Retooriline lausekujund 'retooriline küsimus, hüüatus v. pöördumine'.

soov ‹-i 21› ‹s›
tahtmine midagi teha, saada, saavutada; igatsus, ihalus, unistus, lootus. Tal on suur soov õppida. Ilus ilm tekitab soovi ujuma minna. Ta ilmutas soovi mind kaasa võtta. Avaldasin soovi ühingusse astuda. Poisil polnud mingit soovi kinno minna. On sul soove või pretensioone? Soove rahuldama, täitma. Tulin ta soovile vastu. Surus soovi alla. Ta lahkub töölt omal soovil. Olen siin vanemate soovil. Soovi korral saab piletid ette tellida. Kelner päris me soovide järele. Mul on kaks soovi: klaas mineraalvett ja kalasalat. Põlesin soovist kõik ära rääkida. Hinges oli soov armuda. Püüab soove silmist lugeda. Olen haaratud soovist kaasa lüüa. Temaski tõusis see soov. Maia tahtis palju lapsi saada ja see soov täitus. Kannan endas kaaslase leidmise soovi. Ta silmist paistis kirglik soov. Ta on oma soovide ori. See on mu südame soov. Siiras, vaga, sisim, salajane soov. Soov läks, ei läinud täide. Taadi viimaseks 'surmaeelseks' sooviks oli, et.. *Ta uinub täissöönuna ja täiest kõhust tuimana.. soovideta, igatsusteta, unistusteta. L. Kibuvits. || heasoovlik pöördumine, mis sisaldab lootust millegi meeldiva täitumisele; (ka nende pöördumiste, näit. õnnitluste, tervituste koosseisus olevana). Olümpiale mineja kuhjati üle kümnete heade soovidega. Parimad soovid uueks aastaks! Kõige paremate soovidega, Maret (kirja lõpetuseks).
▷ Liitsõnad: eri|soov, jõulu|soov, kohtumis|soov, lahkumis|soov, palga|soov, sala|soov, südame|soov, õnne|soov, õppimissoov.

stroof ‹-i 21› ‹s›
kirj
1. salm (1. täh.) Luuletus koosnes kolmest stroofist. || teat. kindla ülesehitusega, teat. tunnustega salmide klass. Alkaiose, Sappho stroof.
▷ Liitsõnad: alg|stroof, nelik|stroof, vabastroof.
2. tantsiva koori pöördumine altari poole ja seda saatev laul Vana-Kreekas
▷ Liitsõnad: antistroof.

tagasi|ränne
ka biol pöördumine tagasi endisesse elupaika, remigratsioon. Rändlindude kevadine tagasiränne pesitsuspaika. Tagasiränne lõuna suunas, talvituskohtadesse. Demograafid uurivad tagasirännet.

tagasi|tee

1. tagasi lähtekohta viiv tee v. teekond, tagasimineku tee. Hagija leiab haistmise järgi tagasitee. Jää on tagasitee sulgenud. Alustati pikka tagasiteed (koju). Tagasitee osutus mäkketõusust raskemaks. Tagasiteel eksiti metsa ära, kukkus lennuk alla, läks kiri kaotsi. Sõjasalga tagasitee 'taganemistee' lõigati ära.
2. piltl olnu, varasema juurde tagasi pöördumine, tagasipääs. Siia majja tal tagasiteed enam pole. Paast on kahetsus ja tagasitee Jumala juurde. *Kui oled kord petma hakanud, siis pole tagasiteed, pettus peab olema aina suurem .. E. Tode.

taksis ‹-e 4› ‹s›
biol organismide liikumine ärritaja suunas v. sellest eemale v. pöördumine mingi osaga selle poole, suundliikumine. Positiivne, negatiivne, polariseeriv taksis.
▷ Liitsõnad: foto|taksis, kemo|taksis, termotaksis.

video-
‹liitsõna esiosana› liikuvat kujutist puudutav, sellega seotud, pildi-, kujutis(e)-; videosalvestatud; näit. videosignaal, -telefon; videofilm, -läkitus, -pöördumine

välja ‹adv›

1. seest, seestpoolt pealispinnale v. millestki ümbritsevast esile; millegi tagant, alt v. vahelt nähtavale; koosseisust, hulgast, seast ära. Maa seest kees välja allikas. Hiir pistis pea urust välja. Siit on vanu münte välja kaevatud. Uppunud tankerist voolas naftat välja. Hinga sügavalt sisse ja välja. Sai peksa, nii et veri tuli välja. Arst tõmbas tarkusehamba välja. Munast koorus välja tibupoeg. Puistas karbi sisu välja. Laps oli teki sisse mähitud, ainult ninaots paistis välja. Juubilar harutas paberist välja hinnalise vaasi. Kui süldiliha pehme, asusin konte välja puhastama. Kuu tuli pilveserva tagant välja. Urgitses kapi alt palli välja. Raamatu vahelt kukkus välja foto. Palun välja! (pöördumine õpetaja poole, kui õpilane tahab tunni ajal käimlasse minna). Ta arvati seltsi liikmeskonnast välja. Kogu Eesti, välja arvatud Tallinn 'peale Tallinna'. Astus parteist välja. Tihedas konkurentsis peab kehvem välja langema. Jätke viimane punkt päevakorrast välja. Okslikud lauad praagiti välja. || siseruumi(de)st, majast vabasse õhku, õue; kodust ära. Viis riided välja tuulduma. Tal õnnestus põleva maja aknast välja hüpata. Teelised jäid välja vihma kätte. Hea peremees ei aja säärase ilmaga koeragi välja. „Välja minu majast!” kähises poodnik. Rahvast vooris sisse ja välja. Karjane laskis loomad välja 'karjamaale'. Ema ja laps said kolmandal päeval haiglast välja. Üürivõlglane tõsteti korterist välja. Lähme täna välja 'näit. restorani' sööma. Sõber kutsus Epu õhtul välja 'jalutama, lõbutsema vms.'. || mingist piirkonnast ära, kaugemale. Seeneline ei osanud enam metsast välja minna. Aadam ja Eeva kihutati paradiisiaiast välja. Väekoondis murdis piiramisrõngast välja. Uus kosmoselaev oli välja saadetud. Peipsist voolab välja Narva jõgi. Sõitsime nädalavahetusel linnast välja 'maale, loodusesse'. Laev sõitis sadamast välja. Riik veab välja 'ekspordib' toiduaineid. Kodumaalt välja rändama 'emigreeruma'.
2. esineb ühendites, mis väljendavad teat. tunde-, iseloomu, harjumuste vms. avaldumisi. Ei oska oma nördimust, meelepaha, kibestumist välja elada. Nuta või silmad peast välja. Viska see poiss peast välja! Süda tahtis suure rõõmu pärast rinnust välja hüpata. Ajab niisama suust välja, mis aga pähe tuleb. Temas lõi välja isa iseloom. Nii kinnine, et iga sõna kanguta suust välja. || koos vastava verbiga osutab mingist hoiakust, harjumusest vabanemisele v. võõrutamisele. Suurtest ideaalidest on ta nüüdseks välja kasvanud. See hilinemise komme harjuta endast välja. Halvad harjumused tuleb välja juurida, rookida. *.. oma lapsest koolitan edevuse kohe alguses välja .. E. Rängel.
3. koos vastava verbiga märgib kellegi v. millegi ilmumist, millegi avalikkuse ette toomist, teadaandmist vms. Õhtul ilmusid välja sääsed. Ülikool pani välja kaks võrkpallinaiskonda. Kirjastus laskis välja kauni fotoalbumi. Millal su uus plaat välja tuleb? Pakuti välja palju uusi ideid. Romaanivõistlus on välja kuulutatud. Püüdis saladust välja uurida. Arst ei andnud ametisaladust välja.
4. esineb ühendites, mis osutavad mingi olukorra, seisundi, oleku muut(u)misele. a. (seoses millegi lõpetamisega v. tegevuse katkestamisega). Auto sõitis vastu puud ja mootor suri välja. Lülitas raadio, televiisori välja. Kirikut välja lööma 'jumalateenistuse lõppemise märgiks kirikukella lööma'. *Orvi püüdis oma kuulmist välja lülitada, see ei õnnestunud. A. Beekman. b. (seoses seisundi, olukorra parandamisega). Kedagi hädast välja päästma. Haige toodi koomast välja. Rabeles kriisist välja. Mõtles, kuidas täbarast olukorrast välja pääseda. Pesupulber võttis plekid välja. c. (seoses seisundi, olukorra halvenemisega). Haiguse tõttu läks sportlane vormist välja. Komistamine viis mehe tasakaalust välja. Kampsun oli välja veninud. d. (kehaosade kohta:) sirgu; laiali. Sirutas jalad mõnusasti välja. Küünitab käe välja ning sihib. Kotkas laotas tiivad välja.
5. koos vastava verbiga märgib, kui kaugele, milleni miski ulatub v. läheb. Kui vaja, lähen kas või kohtuni välja. Kõik olid kohal, poisikestest peale kuni vanade ättideni välja. Teater mängib tragöödiatest alates kuni jantideni välja. *Pisut eemal läheb ta [= meri] rohekaks, siis ikka sinkjamaks ja sinkjamaks kuni kõige tumedamini välja. A. Sisask. || (ruumiliselt). Kuhu see rada välja viib? Siht jooksis välja kenale aasale. Jõudsime suurele teele välja. Ratturid sõitsid puhkamata Põlvani, Põlvasse välja. Haav ulatus kondini välja. || (ajaliselt). Töötas tihti südaööni välja. Põud kestis septembri keskpaigani välja. See taat elab küll saja aastani välja.
6. koos vastava verbiga rõhutab objekti ammendatust, tegevuse, protsessi tulemuslikkust v. lõpetatust. Etendus on täiesti välja müüdud. Selle suvega jõudsin end korralikult välja puhata. Arvutas tulumaksu täpselt välja. Haigus tuleb põhjalikult välja ravida. Suusataja sõitis välja rajarekordi. Riigis on oma rasketööstus veel välja arenemata. Aja jooksul kujunes kauplusel välja oma klientuur. Nüüd on ka pööningukorrus välja ehitatud. Toit jagati välja. Süüdlane jäigi välja selgitamata. Ohustatud liigid võivad kergesti välja surra.
7. ‹ühendverbi osana› näit. välja kasvama, välja kutsuma, välja käima, välja laduma, välja lugema, välja mängima, välja nägema, välja paistma, välja panema, välja pidama, välja rääkima, välja tegema, välja tooma, välja tõmbama, välja töötama, välja venitama, välja õmblema

välja|pöördumine ‹-se 5› ‹s›
väljapoole pöördumine. Lampjalad ei lase väljapöördumise tõttu hästi käia. Silmalau väljapöördumine med.

üles|kutse
agiteeriv, midagi tegema õhutav pöördumine rahva v. teat. hulga inimeste poole. Valitsuse üleskutse rahvale. Koguti allkirju tuumarelva keelustamise üleskutsele. Elanikkonna poole pöörduti üleskutsega säilitada riigis seaduslikkus ja kord. Ajalehtedes ilmus üleskutse vanavara, rahvaluule, murdesõnade kogumiseks. Ametiühingu üleskutsel katkestati töö. Plankudele ja majaseintele kleebiti valitsusvastaseid üleskutseid. Isamaalised üleskutsed leidsid rahva hulgas suurt vastukaja. Kõneleja lõpetas tulise üleskutsega: „Kõik valima!”.
▷ Liitsõnad: mässu|üleskutse, streigi|üleskutse, võitlusüleskutse.