[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pöörama ‹pöörata 48›

1. midagi keskpunkti v. telje ümber liikuma panema v. selles suunas nihutama, keerama. Tüürimees pöörab rooliratast. Pööras rooli järsult paremale. Pukktuulikut, veskit (tuulde) pöörama. Uste, akende pööratavad käepidemed. Pöörab võtit lukuaugus. Karbil on hingedel pööratav kaas. Pööra mutter lõpuni. Pööras krabinal raamatu lehekülgi. Pöörame seda tasapinda 45° võrra. Kõrbetaimed pööravad keskpäevatundidel oma lehed serviti. *Maa pöörab ennast Päikesele vastu ja meie tajume seda kui päikesetõusu. L. Meri. | piltl. Aja(loo)ratast ei saa tagasi pöörata. Otsustasin oma elus uue lehekülje pöörata.
2. (seoses inimese vm. olendi asendi muutumisega:) käänama, keerama. Magaja pööras teist külge, ühelt küljelt teisele. Seda kuuldes pööraks isa hauas teise külje! Lamaja pööras end kõhuli, küljele. Ratsanik pööras end hobusel küljetsi, sadulas tagasi. Küll pöörab ja käänab ennast peegli ees! Pööra selg! Pööras pilkajatele selja ja läks minema. Pöörasin end sinnapoole, kust hääl kostis. Ta ei pööranud peadki. Kõikide näod olid pööratud tema poole. Pööras palge vastu päikest. Pöörasin häbelikult näo, silmad, pilgu kõrvale. Kui sind lüüakse ühele põsele, siis pööra ette ka teine. Taat pööras parema kõrva rääkija poole. Haige pöörati selili. Lehm pööras end tagasi vaatama. | piltl. Külaelu edendajad pöörasid pilgu noortele. *.. kas teie veelgi ei märka, kuidas kogu maailm ümberringi pöörab oma pale ristiusu poole.. E. Kippel.
3. midagi teistpidi, teisele küljele keerama, midagi niiviisi mingisse olukorda viima v. ajama. Pööras ämbri, purgi, klaasi kummuli. Pudeli põhi pöörati ülespoole. Taskut, kotti pahupidi, pahempidi pöörama. Laps pööras pakki käes siia ja sinna. Rasked roomiktraktorid ja palgiveoautod on metsateed segi, põhjatuks pööranud. | piltl. Sõda pööras kogu elu pahupidi. Mõtet, tõde pahupidi pöörama. Ära pööra ennast, oma hinge teiste ees pahupidi! Ta pööras kõik mu plaanid segi. *.. seda ma ei ütelnud, et sina üksi süüdi oled; sa ära pööra sõnu pahempidi. Süüdi oleme mõlemad. O. Luts. || otsides segi ajama, sobrama, tuhnima. Läbiotsimisel pöörati kogu maja, korter, tuba pahupidi. Kõik kapid pöörati segi, kõik riiulid soriti läbi. *Ema otsis võtit, ta pööras ja pahmas toas.. M. Rebane. *Kogu ümbruskond pöörati segi, aga suur osa asjadest jäi kadunuks. E. Kreem. || kündma. Pööras adraga maad, põldu, sööti. Sahk pöörab mulda. *Aga maapinna pööranud ta põlluks, mis tänapäevani põld on. M. J. Eisen.
4. midagi poolkaarde painutama, kahekorra seadma vms., keerama. Ülespoole pööratud ninadega tuhvlid. Pööra särgikrae tagasi. Seeliku alumine serv on laialt sissepoole pööratud. Pööratud äärega palistusõmblus. || kõnek näppude vahel keerates valmistama. *Sõber viskab kirve käest ja hakkab endale vilkat pöörama. O. Luts.
5. millegi v. kellegi suunda muutma, teist suunda andma. Mees pööras hobuse metsateelt maanteele. Pöörab paadinina vastu tuult, kalda poole, tagasi. Poiss pööras järsult jalgratast ja kukkus. | kõnek (3. isikus ühenduses ilmastikuga). Öösel pööras tuule lõunasse. || pööratud mingis suunas asetsev. *Jääraku suue oli pööratud Karantiini lahe poole. U. Liivaku (tlk). || piltl millelegi teist sisu, teistsugust suunda andma, midagi teiseks tegema v. muutma. Nad pöörasid relvad oma endiste liitlaste vastu. Pöörasin jutu mujale, teisale. Püüdis kõike öeldut naljaks pöörata. Katsu tehtud kurja vähehaaval heaks pöörata. Taat on põikpea, tema meelt pole kerge pöörata. Juhtunu pööras teiseks kogu mu elu. Tähelepanu pöörama 'kellelegi, millelegi tähelepanu osutama'. Kuld pöörab kuninga meele. *Anne surma järel pööras ema kogu oma armastuse Estrile. K. A. Hindrey. *Sina pöörad ju ikka veel põranda all riigikorda. A. H. Tammsaare. || veenma v. sundima kedagi usku, maailmavaadet vms. vahetama; kedagi meeleparandusele kutsuma. Paganaid ristiusku pöörama. Hakkas misjonäriks ja läks pärismaalasi õige usu poole pöörama. Ta katsub teda tagasi jumala juurde pöörata. Teda käisid päästearmeelased pööramas. Loe piiblit, see pöörab sind patust! *See, kes noori punaseks pööras, lasti maha. J. Smuul. *Tahan teid pöörata. Tahan teist teha mehe, nagu ta peaks olema. H. Raudsepp. || jur täitmisele suunama. Kohtuotsus, karistus pööratakse täitmisele.
6. oma suunda muutma, endisest suunast kõrvale keerama. a. (liikumisel). Järgmise maja juurest pöörake paremale, paremat kätt. Pöörasin ümber nurga kodutänavasse. Marjulised pöörasid maanteelt kõrvale, sihilt metsa. Poiss pöörab poolelt teelt, metsast suure ringiga tagasi. Pöörab tuttavat nähes nurga taha. Auto pöörab maja ette. Pöörasime sammud, otsa kodu poole. Mees pööras minekule. Tuul pööras lõunasse, on vahepeal pööranud. *Ja ruttu pööras ta laeva poole minema. E. Aspe. b. (ilma liikumiseta). Kuhu see tee pöörab? Järgmisest tänavast pöörab üks väike põiktänav, seal ma elangi. c. piltl. Ilm pöörab sajule, sulale, pehmemaks. Ilm hakkab, sätib pöörama. Õhtupoolikul pööras vihmale, külmale, tormiks. Elu pööras rahulikumaks. Mina küll ei tahaks kiviaega tagasi pöörata. *Annaks Jumal, et need sõnad ei pööraks su enese vastu. K. Ristikivi. *Küll asjad veel pööravad. Vara rõõmustada, vennikesed! O. Jõgi (tlk). || kõnek hakkama (midagi tegema). Mehed on viimasel ajal jooma pööranud. Seltskond pööras peagi kaklema, tülli. *Süda pööras järsku kripeldama teretamata jätmise pärast.. L. Vaher.
7. ka van kõnek mingis asjas kellegi poole pöörduma (3. täh.), kedagi kõnetama. Mind paluti selles asjas teie poole pöörata. Küsimusega, palvega, ettepanekuga kellegi poole pöörama. *„Jääge nüüd lapse juurde,” pööras Hildegard teenija poole.. A. H. Tammsaare.
8. kõnek (südamepöörituse, iiveldustunde tekkimise kohta). Sisikonnas pöörab, olen vist merehaige. *Aga minu süda pööras selle sakslase surmast nii pahaks, et .. oksendasin ma nii kaua, kui rohelist sappi hakkas tulema. J. Peegel.
9. keel sõna pöördeti muutma, konjugeerima. Pöörake sõna „lugema” olevikus ja minevikus!

alla pöörama

1. allapoole pöörama, alla keerama. Pööras särgikrae alla.
2. kõnek mingist suunast kõrvale pöörama, alla keerama. Veski juurest pöörake alla. Maanteelt pööras alla kitsuke külavahetee.

lahti pöörama

1. pöörates vabastama. *Ta pöörab end Klausi haardest lahti. V. Pant.
2. kõnek pööramisega avama, lahti keerama. Otsis võtme ja pööras ukse lahti. *.. käsi on juba ukselingil ja teine riivi lahti pööramas .. T. Vint.

maha pöörama

1. pilku, vaadet allapoole suunama, maha lööma. Pööras häbelikult pilgu, silmad maha.
2. kõnek kahekorra, tagasi keerama. Enne õmblemist pööra riidetüki servad maha.

musta valgeks pöörama vt must

peale pöörama
ülespoole, nähtavale pöörama. *Kes teaks, mis on mere põhjas, kui torm ei pööraks seda suurte lainetega peale ega uhuks rannale! M. Metsanurk.

[midagi] pea peale pöörama vt pea

ringi pöörama

1. (tagasiminekuks) ümber, ringi keerama. Pööras kannapeal(t), kannal(t) ringi ja andis jalgadele valu. Pööran end ringi ega usu oma silmi. Siin ei saa autot ringi pöörata. Mootorpaat pööras ringi ja kihutas tagasi.
2. teise külje peale keerama, teisele küljele käänama. Kui ta seda teaks, pööraks ta end veel hauaski ringi. *Kibeda tööga pööratakse maamulda ringi, külvatakse ja lõigatakse.. L. Remmelgas (tlk).
3. ümber telje v. keskpunkti teise asendisse pöörama. *Neljas lask tabas jälle märki ja uus part pööras end [lasketiirul] ringi. E. Männik.

[kellelegi, millelegi] selga pöörama vt selg

sisse pöörama

1. sisse keerama (1. täh.), sisse käänama. Pöörasime koduväravast sisse. Kas pöörame kõrtsi ka sisse? Kui juhtud mööda sõitma, pööra meile ka sisse! *Jooksen edasi, pööran esimesest ettejuhtuvast tänavast sisse, siis paremale.. T. Vint.
2. sissepoole, tagasi keerama. Riideservad pöörati õmblemisel vastamisi sisse.

välja pöörama
kuskilt pööramisega välja ajama. Maapõhjastki pööras ta suuri kive välja. Laps pööras end teki alt välja. || piltl nähtavale, esile tooma. *Teiseks püüan võimalikult mööda saada õppeainete kuivusest, üles leida ja välja pöörata nende huvitavamaid külgi.. E. Vilde.

ära pöörama

1. mingist suunast, teelt, asendist kõrvale pöörama, ära keerama. Järgmisest tänavast pöörame ära. Mees pööras hobuse suurelt teelt ära. Pööras häbelikult silmad, pilgu, näo, palge ära. Koergi pöörab temast ära 'hoiab temast kõrvale, ei tee temast välja'. Suure kivi juurest pöörab tee ära. | piltl. *Jälle muutus ta meeleolu, pööras ära otsekui ilm. M. Traat.
2. kedagi teist (veendes) millestki lahti ütlema v. loobuma panema; kellestki lahti ütlema, kellelegi selga pöörama. Püüab inimesi paganlusest, patust ära pöörata. Ta on oma isade usust ära pööranud.
3. kõnek ebamõistlikuks muutuma, lolliks minema. Kriitik on puhta ära pööranud, kiidab kehva, laidab head.

üles pöörama

1. mingi riietuseseme alumist serva v. osa ülespoole, kõrgemale pöörama, üles keerama. Pöörab püksisääred üles. Mees pööras läkiläki kõrvad üles.
2. kõnek üles kündma v. kaevama. Traktor pöörab aiamaad üles. || üles paiskama. *.. rattad heitusid roopaisse, pöörates pori kaartena üles.. R. Sirge.
3. kõnek üles keerama (1. täh.) *Tema taskukellal aga .. oli see imelik omadus, et ta end üles pöörata ei lasknud.. O. Luts.

ümber pöörama

1. teise külje peale, kummuli v. teistpidi pöörama, ümber keerama. Pöörab pannil lihaviile ümber. Labidaga maad ümber pöörama. Pööras paberilehe ümber ja uuris teist külge. Kui ta seda kuuleks, pööraks ta end veel hauas ümber. Pööra sõna suus enne kolm korda ümber, kui välja ütled. || otsides pahupidi pöörama. *Kõik pöörati ümber ja ümber – lakad, laudad, aidad, toad, rehealused, aganikud ja muud varjupaigad.. F. R. Kreutzwald.
2. vastupidisesse v. teise suunda keerama, ringi pöörama (1. täh.) Poiss pööras välkkiirelt ümber ja lahkus. Kas pöörame hobuse ümber? Pööras otsa ümber ja hakkas kodu poole astuma. || kellegi usku, maailmavaadet vms. muuta püüdma v. ise muutma. Paganaid, patuseid ümber pöörama. Need lahkusulised, nelipühalased püüavad sind ümber pöörata. *Mis mõte on nendega vaielda?! Ega sa looda neid oma poole võita, neid ümber pöörata?!.. M. Metsanurk. *Amalie olevat ümber pööranud! Ühel palvekoosolekul tõusnud ta püsti, et oma patte tunnistada. H. Sepamaa (tlk).