[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

diagonaal ‹-i 21› ‹s›

1. mat sirglõik, mis ühendab hulknurga kaht mitte ühel küljel asetsevat v. hulktahuka kaht mitte ühel tahul asetsevat tippu. Kuusnurga, kuubi, prisma diagonaalid. Kineskoobi diagonaal. || põikjoon. Malelaua diagonaalid 'sama värvi nurkühendusega väljade read'. Läheb diagonaalis 'diagonaalselt, põiki' üle väljaku. Loeb raamatut diagonaalis 'pealiskaudselt'. *Tuba oli endiselt täis päikesevalgust, kuigi läbi akna sissetungivad kiired langesid nüüd mööda diagonaali, poolviltu. A. Jakobson.
2. tekst diagonaalriie. Diagonaalist püksid.

haukuma ‹haugun 42›

1. (koera hariliku häälitsemise, harva mõne muu looma samalaadse häälitsemise kohta). Koer hakkas, pistis valjusti haukuma. Kutsikas klähvib haukuda. Koer haugub võõra peale. Koer haugub kassi, siili. *Harva juhtub seda, et rebane haugub nagu koer. R. Roht. | piltl. Korraga hakkas suurtükk vihaselt haukuma. Haukuv hääl. Haukuv köha. *Sakslased haukusid täiest kõrist mingeid käsklusi.. A. Beekman.
2. kõnek pahuralt, häbematult, järsult teisega kõnelema. Ega ta inimese moodi rääkida ei oska, muudkui haugub. Ära haugu vanema inimese kallal! Las hauguvad, küll nad viimaks vait jäävad. Vaata ette, kellega sa haugud! Sul jätkub veel häbematust mulle vastu haukuda. *Igaüks haugub, igaüks nöökab, nina alles tatine peas, aga juba suu põiki nina all.. A. H. Tammsaare.

jooksma ‹joosta, jooksen, jooksin, jooksis, jooksku, jooksev, jooksnud, joostakse, joostud 44›

1. (inimeste, loomade kohta:) jalgadel kiiresti edasi liikuma. Sörgib, lidub, lippab, punub, sibab, vudib joosta. Pistis, pani jooksma. Jookseb müdinal, padinal, vudinal. Jookseb kätega vehkides, jalgu pildudes. Hobune jookseb sörki, traavi, nelja. Linnud kulgevad maapinnal kõndides, joostes või hüpeldes. Poiss jooksis täiest jõust, kõigest väest, nii et hing kinni, nii kui jalad võtsid, ummisjalu. Jooksime suure hooga, hirmsa ajuga, kergejalgselt. Rebane jooksis üle heinamaa metsa poole. Jooksin nagu tuul, nagu välk koju. Jooksis tuppa, aeda, tänavale, üle tee. Koer jooksis keti otsas ringiratast. Ma ei jaksa kaua ega kiiresti joosta. Tüdruk jookseb nagu kits. Jooksis naha soojaks, oma kanna orgi otsa lõhki. Lapsed jooksid rüsinal õue, pidid mu pikali jooksma. Poiss jooksis õpetajale otse käte vahele, sülle, selga. Jooksin hingeldades, lõõtsutades kohale. Pakku, peitu, redusse jooksma. Koerad jooksid käratsedes jaole. Lehmad jooksid kiini, robinal lauta. Kärbes jookseb seinal. Lapsed jooksevad õues. Ihu kiheleb, nagu jookseksid sipelgad üle selja. Jooksime edasi jõe poole, tagasi koju. Ära jookse minust ette, mulle ette. Vello jooksis kõigist mööda, uksest sisse. Ehmusime ja jooksime laiali. Laps jooksis emale vastu. Jooksis trepist üles, alla. Olen end väsinuks, hingetuks jooksnud. Ants jooksis mind püüdma, tikke maast üles korjama. Jooksis kähku, tagasi vaatamata minema. Mees lähenes joostes. Jooksin Maiega võidu. Vello jooksis kilomeetri kahe ja poole minutiga, 400 meetrit hea ajaga. Maratoni, sadat meetrit jooksma. Jooksis 5000 meetris uue Eesti rekordi. Viimast paari, nukku jooksma 'teat. jooksumängu mängima'. Mardilaupäeva õhtul joosti marti 'käidi mardisandis'. || (rutates) minema v. käima. Jooksis kauplusse leiba tooma, leiva järele. Perenaine jooksis toa ja lauda vahet. Peeter jooksis asju ajades lausa jalad rakku. Mulle ei meeldi mööda poode joosta. Väike Mall jookseb igal pool õe sabas. Räägi julgesti, ei mina jookse seda küla peale kuulutama. | (halvustavalt). Noored muudkui jooksevad ühelt diskolt teisele. Nii suurel tüdrukul ei kõlba enam hõlpu joosta, peaks juba hakkama leiba teenima. Mis sa jooksed arstide vahet! Kas jooksed avanssi norima? Kes siis kohe kaebama jookseb! Kui ei taha meie juures elada, las jookseb. Jooksis ehituselt minema. Küllap jookseb siit paari kuu pärast jälle tasuvamale tööle. See mees jookseb iga seeliku järel(e) 'püüab iga naisega kurameerida'.
2. (hrl. vedeliku v. peeneteralise aine kohta:) voolama, valguma. Jõed jooksevad merre. Läbi heinamaa jookseb oja. Kivi alt jookseb väike allikas. Tiik on kuivaks jooksnud. Keerasin kraani jooksma, kraanist vee jooksma. Räästast jookseb vihma kaela. Pisarad jooksid üle põskede. Higi jooksis niredena mööda nägu. Haavast, ninast jookseb verd. Koera suust jookseb ila. Piim jooksis lüpsja sõrmede vahelt sorinal lüpsikusse. Muna on poolenisti tühjaks jooksnud. Haavatu jooksis verest kuivaks. Manna jooksis katkisest kotist põrandale. Vili jooksis sabinal salve. || (midagi) eritama v. endast eraldama, (midagi) voolata laskma. Silmad jooksevad sirinal vett. Isuäratav toit ajab suu vett jooksma. Kask jookseb mahla. Kõrv jooksis mäda. Nina hakkas verd jooksma. Nohune nina jookseb nagu mahlakask. Katuseräästad jooksevad ladinal. Paise on jooksma läinud. Kruus, vann, ämber, piimanõu jookseb 'laseb vedelikku läbi, ei pea'.
3. (kiiresti v. ühetasaselt) liikuma; libisema, liuglema. Laev jooksis madalikule, karile, miini otsa. Paat jooksis randa, kaldasse. Värskel lumel, värske lumega jookseb regi hästi. Suusanina jooksis mättasse. Rong jooksis rööbastelt. Auto parempoolsed rattad jooksid mööda teepeenart. Kuul jooksis maasse, seina sisse, läbi mütsi. Leegid jooksid mööda puutüvesid. Laugastel jooksevad virvatuled. Silme ees jooksid värvilised siksakid. Nobedasti jooksis sulg paberil. Ta sõrmed jooksid väledalt klaveriklahvidel, mööda klaveriklahve. Kleidi saba jooksis mööda maad. Köis jookseb vankri järel. Lõng, niit jookseb poolile. Paber jookseb rullist masinasse. Pani magnetofonilindi jooksma. Mis film tuleval nädalal kinos jookseb 'linastub'? Detailid jooksevad lindil koostetsehhi. Hammasrattal jookseb kett. Veski jooksis 'töötas' suure mürinaga. Õmblusmasin jookseb 'töötab' raskelt, kergelt. Kas auto jookseb 'sõidab' korralikult? Sukasilmad on üles jooksnud, jooksma 'hargnema' hakanud. Ta pilk jooksis korraks üle toa. Silmad jooksid ahnelt üle kirjaridade, ühelt esemelt teisele. Lained jooksid pahisedes kaldale, vastu kallast. Pilved jooksevad üle taeva. Tuisk jookseb üle lageda. Kerge tuulehoog, virvendus jooksis üle vee. Kuupaistel jooksid tumedad varjud üle lume. Üle näo jooksis puna, naeratus. || (silmaga mittemärgatavate liikumiste ja kulgemiste kohta). Külmajudinad jooksevad mööda selga, üle keha. Kuum juga jooksis läbi südame. Läbi saali jooksis lõbus kahin. Uudis, kumu jooksis suust suhu. Loendamatu hulk mõtteid jooksis kiiresti läbi pea. Mõte jookseb huupi, vabalt, kergelt, töölt kodustele asjadele. Täna mul mõte lihtsalt ei jookse. Elu on umbsõlme, sassi, umbe, ummikusse jooksnud. Tuulde jooksnud soovid. Tehke rutem, aeg jookseb! Minutid jooksevad, peame kiirustama. Tal jookseb sellel tööl juba viies aasta. Mu tööstaaž jookseb 1952. aastast. *Nende [= laskude] kauge kõma jookseb kiirelt üle vaikse vee.. R. Vaidlo. *Nüüd jooksid päevad jälle ühetooniliselt. A. Mälk.
4. kõnek edenema, sujuma, laabuma, ladusalt toimuma. Jutt tal muudkui jookseb. Praegu jookseb tal kõik libedasti. Peaasi, et töö jooksma saaks. Saab näha, kuidas ta elujärg uuel kohal jooksma hakkab. *Trahter jooksis imehästi ja Sahkerit peeti juba rikkaks meheks. M. Metsanurk. *Tere, külamees! Kuidas siis täna kaup ka jookseb? H. Sergo. || (tulu, saagi vms. ohtra, pideva saamise kohta). Kala, räim jookseb. Raha jookseb nagu raba. Palk, preemia jookseb. Vabrik töötab, toodang jookseb. Ei tahaks veel mängu lõpetada, mul täna kaart jookseb 'saan pidevalt head kaardid'.
5. pikana kulgema, suunduma, teatavas suunas minema. Kraavid jooksid mustade triipudena üle soo jõkke. Künnivaod jooksevad sirgelt üle põllu. Koridor jooksis läbi mõlema majatiiva. Põllusiil jooksis (pikalt, kaugele) heinamaa sisse. Maantee jooksis raudteega kõrvu, piki rannaäärt, loogeldes kaugusse. Tänav jookseb otsaga vastu parki. Üle põranda jookseb kirev kaltsuvaip. Vannitoa lae all jooksevad pesunöörid risti-rästi. Ümber samba jookseb ornamendivööt. Piki, põiki riiet jooksev kangakiri. Ta kirjaread kipuvad viltu, kõveriti, ülespidi jooksma. Sirge lahk jookseb läbi ta tihedate juuste. Pikad härmalõngad jooksid oksalt oksale. Akna kõrvalt jookseb pragu vundamendini. Üle poisi käe jooksis suur sinine vorp. *Kaalep mängib ajaviiteks uuriketiga, mis jookseb ühest vestitaskust teise.. A. Jakobson.

kahklus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
kahtlus; kõhklus. *Tuhat küsimust, tuhat kahklust keerles mu peas. J. Kärner. *.. polnud neil aega ringiminekuks, vaid ilma kahkluseta jooksid nad põiki üle järve. F. Tuglas (tlk).

konts1 ‹-u 21› ‹s›

1. hrl. suhteliselt pika eseme, taimevarre vms. murdumisel, katkilõikamisel, kulumisel järele jäänud lühike tüüka- v. lõpuosa, tüügas. Aiaposti pehkinud konts. Katkenud kirvevarre konts. Murdunud hamba konts hakkas valutama. Vihast, luuast on paljas konts järel. Okste laasimisel on jäetud liiga pikad kontsud. Kombain jätab pika kontsu. Halb pardel ei võta lõuga päris puhtaks, vaid jätab kontsu. *Mehed kõnnivad kirvestega Märdile järele, mööda pehmet kontsu põiki üle heinamaa. A. Mägi. || kannikas. Leivapätsist oli järel ainult kuivanud konts.
▷ Liitsõnad: habeme|konts, hamba|konts, leiva|konts, luua|konts, oksa|konts, rohu|konts, varre|konts, viha|konts, vikatikonts.
2. kviitungi, pileti vms. kinnitusosa, mis jääb selle väljarebimisel hrl. vastavasse raamatusse. Kviitungi konts. Tšekiraamatu kontsud. Pileti number on trükitud nii piletile kui ka kontsule.
3. kõnek (vana inimese kohta). *..küll ma näitaksin, kui aga noorem oleksin! Aga kes mind, vana kontsu, veel tahab?! E. Särgava. *Kuumus on nii suur, et usski tõuseb mättal püsti, eks ta siis minusugusegi kontsu luid-liikmeid üles sulata. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: eide|konts, vanapoisikonts.
4. murd kalts

kullerdama ‹37›

1. hrv kullendama. Kullerdasid kullerkupud, tulikad, võililled. *Puude vahelt kullerdasid küpsed põllud .. L. Promet.
2. murd veeretama; keerama. *.. paat heideti kohe põiki tuule ette ja külglaine püüdis teda kullerdada kummuli. A. Mälk. *.. temas [= kivitäksi laulus] on rohkem helisevat flööti, nagu kullerdaks ta oma kurgus väikesi helisevaid kivikesi. B. Rea.

läbi kõndima
jalgsi teat. kohad v. isikud läbi käima. Kõndis järjest ümberkaudsed talud läbi. *..nõnda sai need Sarapuu suured metsad risti ja põiki läbi kõnnitud. H. Raudsepp.

läbi käima

1. läbi kõndima v. sõitma; järjest teat. kohtades v. teat. isikute juures käima. Järjest käidi läbi ait, laut ja kuur. Käisin kogu turu läbi. Käisime sündmuspaiga samm-sammult läbi. Käis läbi kõik pered, korterid, toad, näitusesaalid. Tal on Eesti, pool ilma risti ja põiki läbi käidud. Arst käis kõik haiged korrast läbi. Linnas olles käisin kõik oma tuttavad ükshaaval läbi. | piltl. Kirjandus on läbi käinud pika arengutee.
2. kusagilt, millestki läbi minema, millegi v. kellegi kaudu kulgema. Metsatukast, heinamaanurgast käiakse läbi. Siit käib iga päev palju rahvast läbi. Käin korraks raamatukogust, pangast, kodunt läbi. Soe vesi käib torudest läbi. Pehkinud seintest käis tuul läbi. Detail käis mitme töölise käest läbi. Uurija käest käivad läbi kümned toimikud. Värin käib puust läbi. Sumin, kahin käib saalist läbi. Kõht käib läbi 'magu ja sooled töötavad (seedimisel)'. Need on sõjatulest läbi käinud, karastatud mehed. *Kui kokku võtta kõik need tüdrukud, kes on läbi käinud tema käte vahelt, saaks ikka päris pikk rida. J. Kärner.
3. (lühiajalise aistingu, tundmuse, mõtte vms. kohta). Seljast käis valujuga läbi. Südame alt käib kõhe tunne, külm tuul läbi. Värin käis kehast läbi – pääsemine tuli üle noatera. Poisist käis rõõmuvärin, ärevushoog läbi. Äkiline helluseviirg käis südamest, hingest läbi. See lärm käib pealuust läbi. Ei tea, mis mõtted tal peast läbi käisid.
4. millestki läbi suunduma v. ulatuma, käima (10. täh.) Kuusikust käis väike jalgrada läbi. Külast käib läbi suur maantee. Särgipalistusest käis läbi krookpael. || piltl läbiva joonena mitmes kohas esinema. See motiiv käib läbi mitmest jutustusest. Teosest käib punase joonena läbi rahva ühtsuse idee. *See tendents käis noore mõisniku kõnest, kogu ta mõttekäigust läbi.. E. Vilde.
5. suhtlema. Ta on täiesti erak, ei käi kellegagi läbi. Nad läksid tülli ega käi enam läbi. Me puutume kokku ja käime läbi, kuid erilist sõprust meie vahel ei ole. *Sattusin halba seltskonda, hakkasin kaarte mängima, jooma ja langenud naisterahvastega läbi käima.. A. Alas (tlk).
6. van (kooli, klassi) läbi tegema. *Näe, seal oli Miku Anna, pandi linna kooli, käis kooli läbi, kõik keeled olid suus.. M. Metsanurk.

küsimus ‹-e 5› ‹s›

1. lausung, millele oodatakse vastust. Suuline, kirjalik küsimus. Otsene, kaudne, retooriline küsimus. Asjalik, terav, kaval, rumal, huupi esitatud, liigne küsimus. Ankeedi küsimused. Küsimusi esitama. Küsimustele vastama. Küsimusi pandi risti ja põiki. Õpetaja kordas küsimust. Kas kõik said küsimusest aru? Poetasin argliku küsimuse. Pöördus küsimusega minu poole. Ma ei suutnud küsimust vastata. Küsimusele nõuti täpset vastust. Küsimus kipitab, kibeleb keelel, kerkis keelele. Ta puistati üle küsimustega. Küsimuste tulv sadas talle kaela. Mind hakati küsimustega pommitama. Ta ajab mind oma küsimustega ummikusse. Teda vaevas kogu aeg küsimus, kuidas ja miks. Peas keerles mõtete ja küsimuste virvarr. Ta vaatas mulle otsa, silmades tumm küsimus.
▷ Liitsõnad: ankeedi|küsimus, eksami|küsimus, keerd|küsimus, lisa|küsimus, mõistatus|küsimus, nalja|küsimus, rist|küsimus, vahe|küsimus, vastu|küsimus, viktoriiniküsimus.
2. probleem; lahendust, selgitust vajav asi v. asjaolu. Kiireloomuline, pakiline, keeruline küsimus. See on tülikas, tõsine, põhimõtteline küsimus. Elu ja surma küsimus 'väga tähtis küsimus'. Tehnilised, majanduslikud, poliitilised, praktilised küsimused. Küsimust püstitama, üles seadma, tõstatama, kaaluma, otsustama, lahendama. Uurimist, arutamist vajavaid küsimusi on palju. Küsimusse tuleb selgust tuua. Ta on poliitika küsimustega kursis. See küsimus tuleb võtta päevakorda. Ühe või teise küsimuse üle tuleb veel nõu pidada. See on kaugema tuleviku küsimus. Tasu küsimus jäi lahtiseks. Selles küsimuses olid kõik ühel meelel. Nendes küsimustes on ta vanamoodne. Desarmeerimine on muutunud küsimuste küsimuseks 'tähtsaimaks küsimuseks'. Ma ei tahtnud sellest küsimust teha. See on säärane küsimus, millest võõrastega rääkida ei taheta. | [millegi] küsimus(t)es asjus, suhtes. Lahkhelid tekkisid tulude jaotamise küsimuses. *.. maa jagamise küsimustes kisklesid feodaalid tihtilugu omavahel. A. Vassar.
▷ Liitsõnad: agraar|küsimus, au|küsimus, elu|küsimus, haridus|küsimus, kaadri|küsimus, kasvatus|küsimus, keele|küsimus, kooli|küsimus, kultuuri|küsimus, kunsti|küsimus, leiva|küsimus, maa|küsimus, majandus|küsimus, moraali|küsimus, mure|küsimus, nais|küsimus, olme|küsimus, palga|küsimus, personaal|küsimus, piiri|küsimus, prestiiži|küsimus, päevakorra|küsimus, rahvus|küsimus, riietus|küsimus, seksuaal|küsimus, sotsiaal|küsimus, talurahva|küsimus, toitlustus|küsimus, tuleviku|küsimus, töölis|küsimus, tüli|küsimus, usaldus|küsimus, usu|küsimus, vaidlus|küsimus, võimu|küsimus, üldküsimus; ise|küsimus, keerd|küsimus, pea|küsimus, pisi|küsimus, põhi|küsimus, sõlm|küsimus, võtme|küsimus, üksikküsimus.
3. (seoses aega väljendavate sõnadega millegi lähemas tulevikus toimuva kohta). Sõja lõpp on juba päevade küsimus. Töö lõpetamine on vaid aja küsimus. Tundus, et see polnud isegi enam tundide, vaid minutite küsimus.

lahknema ‹37›
lahku minema, hargnema. Tee lahknes kaheks, kahte harru. Eksles järjest lahknevatel metsaradadel. Arvamused lahknesid kahte leeri. Lahknenud pilvede vahelt paistab selget taevast. *.. kui kusagilt teeäärse aia najalt üks inimesekogu lahkneb ja temale põiki teele ette astub. E. Vilde. *Siitpeale lahknes nende tegevus igaühe jaoks kindlaksmääratud kohustuseks. N. Baturin. || ka biol eri suundades arenema, divergeerima. Paljudeks liikideks lahknev taimeperekond. Uurali aluskeel lahknes samojeedi ja soome-ugri aluskeeleks.

lemmeline ‹-se 5› ‹adj›
kiuline, narmaline, helbeline. *Põiki üle taeva vedas peaaegu nähtamatu lennuk oma looklevat lemmelist vööti. H. Lepik (tlk).

lingi|raud

1. ukselingi sulustav raudliist. Tõstab lingiraua üles. Lingiraud lõksatab.
2. sangkäepide, käsiraud. *.. ja lükkas selle [= aisapuu] ettevaatlikult aidaukse raskest kaarjast lingirauast nii läbi, et aisapuu otsad jäid põiki piitade taha. E. Rannet.

lõug ‹lõua pl. illat lõugadesse e. lõugu(sse) pl. iness lõugades e. lõugus pl. elat lõugadest e. lõugust 23 ‹mitmuse paralleelvormid esinevad mõnedes ühendites v. (pool)adverbiaalselt›› ‹s›

1. ‹hrl. sg.› näo liikuv alaosa, mille toeseks on alumine lõualuu, alalõug. Ümar, pehme, terav, esiletungiv, lai, kandiline, nurgeline lõug. Puhtaks, siledaks raseeritud lõug. Karvane, habetunud lõug. Lohuke, vaoke lõua otsas. Lõua otsas on habemetutt. Lott lõua all. Sügab, näpib mõtlikult lõuga. Ajab lõua õieli, ette, püsti. Lõug väriseb hirmust. Väristab, võbistab lõuga nagu nutu eel. Süljenire valgub mööda lõuga alla. Tukkuja lõug vajus rinnale. Vihmakuub lõuani kinni nööbitud. Seob pearätiku otsad lõua alla sõlme. Paneb viiuli lõua alla, surub lõua viiulile. *Ja see nimi [Ruut Tarmo] on kui rusikas lõuga või puss rindu. V. Panso.
▷ Liitsõnad: ila|lõug, kõver|lõug, lott|lõug, viltulõug.
2. ‹hrl. pl.› ennekõike selgroogsete suuava piiravad teineteise vastu käivad pea osad, mille toeseks on hammaste vm. vastavate moodustistega lõualuud; vastavad moodustised selgrootutel; suu; hrl kõnek v vulg (inimese kohta). Hobuse, lehma, sea, hundi, mao, vaala, haugi lõuad. Ülemine, alumine lõug. Krokodill ajas lõuad pärani, haaras saagi lõugade vahele, lõugu(sse). Kass tuleb, hiir lõugade vahel, lõugus. Hiir pääses kassi lõugade vahelt, lõugust. Koera lõuad laksatasid kokku. Laksutab lõugu nagu näljane hunt. Putuka, mesilase lõuad. Siga lätsutab laia lõuaga (süüa) 'suure suuga, isukalt'. Haigutab laia lõuaga 'suu pärani'. Inimesel on lõuad ja mälumislihased nõrgemini arenenud kui ahvil. Vastu, mööda lõugu andma, saama. Mis sa irvitad, ilmast ilma lõuad laiali! Koerad haukusid poole lõuaga 'loiult, vähe' nagu omainimese peale. | piltl. *Välja sülitavad inimesi uste lõuad. M. Under. || ‹hrl. pl.› kõnek vulg (kõneelundina hrl. liigset lobisemist väljendavates ütlustes; vt. ka fraseoloogiaosa). Tal head lõuad, küll ta enda välja räägib. No on sel naisel lõuad (peas)! Tal on lõuad paraja koha peal. Ei maksa irvhammaste lõugade vahele, lõugu sattuda. Ära ilmaaegu lõugu kuluta, ma ei lase end pehmeks rääkida. Hoidku lõugu kokkupoole, hoidku lõuad koos, koomal 'ärgu rääkigu ülearu(st)'. Talitse, taltsuta oma lõugu!
▷ Liitsõnad: loba|lõug, lora|lõug, pläralõug.
3. piltl (vastavat pea osa meenutava tööriista, mehhanismi v. eseme kohta). Tangide lõuad. Poole lõuaga 'kulunud kahaga' lusikas. *Nagu mingi saurus või ürgkaelkirjak kraapsab ta [= ekskavaator] oma vägeva lõuaga vanast kraavist põiki läbi. A. Kaal. *.. käsiks neil rahakoti lõuad avada ja selle sisu merre valada. A. Uustulnd.

längamisi ‹adv›
hrv poolviltu. *Päike paistab õhtu piiril / läänetaevas längamisi, puistab kiiri kahanevaid / põiki laia linna peale. Jak. Tamm.

suu põiki ~ põigiti nina all vt suu

nurgeti ‹adv›
millegi suhtes nurka moodustades, viltu, põiki, diagonaalselt. Majad võivad tänava suhtes asetseda ka nurgeti. Peatee lõikub kõrvalteega tavaliselt nurgeti, harva päris risti. Nurgeti akna all on väike lillelaud. Paneb liniku nurgeti lauale. Inimesed käisid nurgeti üle muruplatsi. Värava ristpuude vahel on nurgeti tugipuu. Päikesekiired langevad maale nurgeti. Keeras enda istmel nurgeti, et kõrval istunut mööda lasta. Kõnnib nurgeti, üks külg ees. *Värdi vaatas nurgeti Ludvile silma. R. Janno. *Villak kirjutab pabereile alla, mõnest maalib oma allkirjad nurgeti üle .. A. Uustulnd. || (esemete omavahelise asendi kohta:) nurgad koos, nurkapidi koos või lähestikku. Kas paigutame oma töölauad vastakuti, otsakuti või hoopis nurgeti? Ait ja laut asetsevad nurgeti kõrvu. || nurgast nurka, põigiti; nurkipidi. Nurgeti kokkumurtud paberileht, kiri. Paneb suurräti nurgeti kokku.

pidi
‹postp› [part]
1. mööda (piki mingit pinda, rada jms. liikumise v. kulgemise kohta). Läks teed, tänavat, sihti pidi. Tõttasin metsaradu pidi edasi. Jalutasime jõekallast, mereranda, põlluäärt pidi. Varemete juurde pääseb kahte teed pidi. Lapsed jooksevad koridori pidi. Sõideti maad ja merd pidi. Ronis redelit, treppi, astmeid pidi üles. Üle jõe saab purret pidi. Sõudsime jõge pidi ülespoole. Jõudsime jälgi pidi laagrisse. Maanteed pidi tuleb sinna umbes 7 km. Vett pidi on sinna paar kilomeetrit. Tee kulgeb raudteevalli pidi. Jõgi voolab uut sängi pidi. Lauda pidi sibab väike putukas. Gaas jõuab meieni torusid pidi. Mahl jookseb kaseoksa pidi pudelisse. Infektsioon levib lümfiteid pidi lümfisõlmedesse. Ärevusjudinad jooksid selga pidi nagu sipelgad. *Ja kuidas tuli Andrese roigasaedasid pidi Siimoni laudani ulatus. J. Kross. || (piltlikes väljendites). Mõtted jooksid mineviku teid pidi. Asjad arenevad loomulikku rada pidi. Ajab äri kõveraid teid pidi. Alustas ääri-veeri pidi oma juttu. Lapsi hakkas riburada pidi tulema.
▷ Liitsõnad: külge|pidi, külgi|pidi, seinapidi.
2. kasut. seoses liikumisega (v. paiknemisega) mingi maa-ala, ruumi piires v. ulatuses, mööda. Kõnnib tuba pidi. Turiste veetakse linna pidi ringi. Poiss luusib metsa pidi. Ema otsis poegi küla pidi taga. Tervemad patsiendid hulguvad juba haiglat pidi. Käib maja pidi allkirju kogumas. *.. maanurka paljaste kaljurahnudega, põldudega, mis venivad kitsukeste siiludena mäeseljandikkude nõlvu pidi.. L. Remmelgas (tlk). || (ühelt samalaadselt objektilt teisele liikumise kohta). Külasid pidi käivad kõnemehed. Turistid jooksevad poode pidi. Mardisandid käisid peresid pidi. Suur kultuurimajasid pidi käija pole ta kunagi olnud. Vedeles suvi läbi kuurorte pidi. Mees kolab kõrtse pidi. Poiss kondab kamraade pidi. Jutt veeres tuttavaid pidi. Tuustib sahtleid, taskuid pidi. *Tema mõte käib tavalisi inimesi ja nende tegusid pidi. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: külapidi.
3. millegi külge kinnitatuna, millestki kinni hoituna v. kinni hoides. Köis on üht otsa pidi puu külge seotud. Kopsik ripub käepidet pidi seina löödud naela otsas. Jäi kaht sõrme pidi masina vahele. Sedel lipendab üht nurka pidi posti küljes. Võttis kepi jämedamat otsa pidi pihku. Süüdlane tiriti juukseid või rõivaid pidi pingi alt välja. Tüdruk vedas kassi tagumisi jalgu pidi järel. *.. tuhanded ja tuhanded heeringad on sattunud hõbedasi päid pidi võrgusilmadesse.. J. Smuul. *Nad vedasid ärevil hobuseid ratsuteid pidi käekõrval.. U. Masing. || millessegi sisse, milleski sees v. millegi vastu puutudes. Vajus üht jalga pidi laukasse. Palk on üht otsa pidi vees. Laps lohistab end istmikku pidi põrandal edasi. *.. ja istub vabaks jäänud toolile ainult üht reit pidi. J. Sütiste.
▷ Liitsõnad: harja|pidi, hõlma|pidi, jalga|pidi, jalgu|pidi, juukseid|pidi, kaela|pidi, karvu|pidi, ketti|pidi, koiba|pidi, konksu|pidi, kraed|pidi, kõhtu|pidi, kõrvu|pidi, käist|pidi, käppa|pidi, käsi|pidi, kätt|pidi, köit|pidi, küüsi|pidi, lõõga|pidi, natti|pidi, nina|pidi, nokka|pidi, nurka|pidi, nurki|pidi, näppu|pidi, nööpi|pidi, nööri|pidi, ohelikku|pidi, otsa|pidi, otsi|pidi, paelu|pidi, patsi|pidi, pead|pidi, põhja|pidi, päitseid|pidi, rihma|pidi, rindu|pidi, saba|pidi, sanga|pidi, sarvi|pidi, selga|pidi, serva|pidi, suud|pidi, sõrga|pidi, sõrme|pidi, sõrmi|pidi, tukka|pidi, turja|pidi, tutti|pidi, valjaid|pidi, vart|pidi, õlgapidi.
4. ‹ka liitsõna järelosana› esineb millegi toimumise viisi ja laadi märkivates väljendites ja liitsõnades (viimastes mõnikord ka teistsuguse liitumisega). Vili oli lamandunud, seda sai kombainiga lõigata ainult üht külge pidi. Tabel peaks laiust pidi lehele ära mahtuma. Mets kammiti mitut pidi läbi. Asja arutati mitut kanti pidi. Oleme ettepanekut kaalunud seda ja teist kanti pidi. Üht silmanurka pidi jälgis ta sõbra suhtumist. *.. ah küll oleks vaja keerata see elu hoopis teist kanti pidi käima! R. Sirge.
▷ Liitsõnad: aega|pidi, alas|pidi, alla|pidi, iga(te)|pidi, ise|pidi, järge|pidi, kaht(e)|pidi, kaksi|pidi, karu|pidi, kuidagi|pidi, kumbagi|pidi, kõike|pidi, kõiki|pidi, mis|pidi, mitut|pidi, mõlemat|pidi, mõnda|pidi, naa|pidi, nii|pidi, nuri|pidi, pahem|pidi, pahu|pidi, parem|pidi, pikku|pidi, põiki|pidi, päri|pidi, risti|pidi, seda|pidi, sees|pidi, tagas|pidi, tagur|pidi, teisi|pidi, teist|pidi, vale|pidi, vastu|pidi, välis|pidi, õiget|pidi, äras|pidi, üht(e)|pidi, üksi|pidi, ülespidi.
5. millelegi vastavalt, millegi põhjal, järgi. Tunneb kõiki ees- ja isanime pidi. Meesliini pidi pärineb ta Läänemaalt. Vana harjumust pidi jätkas ta kamandamist. Võimalust pidi püüab ta säästa naisi rasketest töödest. Tema hinnangut pidi on meie disaini tase kõrge.
▷ Liitsõnad: nime|pidi, nägupidi.

piki

1. ‹prep› [part] mööda. a. (midagi v. millegi äärt, serva mööda toimuva hrl. pikisuunalise liikumisega ühenduses). Rongkäik liikus piki tänavat väljaku poole. Läksime piki Paldiski maanteed Stroomi metsa. Tõttasime piki kõnniteed, alleed peatuse poole. Hakkasin minema piki trammiteed, raudteed. Läksin piki metsasihti. Poisid kõnnivad piki kaisid ja vahivad laevu. Käis piki koridori edasi-tagasi. Naine astus piki põllupeenart. Läksime piki metsarada. Kõndisime piki mereranda, jõekallast, kindluse väliseid müüre. Purjetasime piki Peipsi põhjarannikut. Sõudsime piki jõge üles. Piki orgu puhus jäine tuul. Kobasin piki seinu, kuni leidsin ukse. Veejoad voolasid piki tänavarentsleid. Meie edasine marsruut kulges piki Ahja jõe kallast. Triikrauaga töötatakse ühtlaselt piki ja põiki riiet. *Kaks väikest oravat sööstavad suure robinaga mu selja taga piki männitüve alla ja jooksevad üle muru. L. Ruud. b. (ka muupidise liikumisega ühenduses). Libisesin piki katust alla. Laviin langes piki mäekülge allapoole. Pinnatuisu puhul lumi kandub edasi ainult piki lumepinda. Piki põski jooksid pisarad. Kõndis piki põldusid ja metsi. See heli tekib siis, kui tõmmatakse pulgaga piki kammipiisid. c. (paiknemisega seoses). Ahelküla majad asuvad reas piki suurt teed. Piki tänavat põlesid üksikud laternad. Rindelõik kulges piki Riia – Pihkva maanteed. Olime kaitsepositsioonil piki lagendiku serva. Maantee jooksis piki seljandikku. Piki kraavikallast käis teerada. Piki kiviaeda kasvasid kadakad. Linn on piki jõge pikaks veninud. Piki seinu asetsesid pingid. Piki sõiduteed kulgeb valge telgjoon. Piki rästiku selga jookseb sakiline joon.
2. ‹postp› [gen] hrv jooksul, pikku, vältel. *Aga ta oli aastate piki nõnda harjunud mõtlema, õppinud ka ütlema. R. Sirge.
3. ‹adv› hrv pikkupidi, pikuti. *Sedaviisi tulevad kõik „suutäied” ühesugused, turvas segatakse piki ja risti ühtlaselt läbi. K. Kass.
▷ Liitsõnad: ajapiki.

ponduma ‹37›
punduma. Silmad ponduvad suurest nutust. Magamatusest pondunud nägu. Pondunud huuled, käed, pihasooned. Kõht pondub näljast üles. Uppunu oli pisut pondunud. *Uugami otsaesisele pondus põiki pikk sinine soon. M. Nurme.

pool|põiki
viltu, umbes 45-kraadise v. väiksema nurgaga. Auto seisab poolpõiki keset teed. Aknast poolpõiki sisselangevad päikesekiired. Pood on apteegist poolpõiki üle tee. Tuul puhub poolpõiki vastu. || poolküljetsi. Ta seisab, istub poolpõiki minu poole.

pritse ‹pritsme 17› ‹s›
‹hrl. pl.› pritsunud piisk v. kübe. Tormas vette, nii et pritsmed lendasid. Lainete vahused pritsmed paiskuvad üles. Aerulöökide, purskkaevu pritsmed. Porise lume, savi, vere, sulametalli pritsmed. Valgel mantlil polnud ühtki pritset. *.. viltused piisad lõid põiki vastu klaasi ja vajusid siis pritsmetena laiali. M. Traat. *Päikese esimesed kiirtenooled .. puistavad mändide ja kuuskede latva kuldseid pritsmeid. K. Põldmaa.
▷ Liitsõnad: lubja|pritse, pori|pritse, vee|pritse, värvipritse.

puhandus|org
geogr geol hrl. kitsas ja järsuveeruline org v. orulõik, mille kaudu jõgi on end mäeahelikust vm. kõrguvast pinnavormist põiki läbi uuristanud

puit|sillutis
*.. ümber linnuse õue .. [läks] puiduga sillutatud ringtee, põiki üle linnuse õue kulges aga üksteistkümmend paralleelset puitsillutisega tänavat. J. Selirand.

põigiti ‹adv›
põiki. Läks põigiti üle tänava. Uksel oli raudkang põigiti ees. Auto libises, käändus teel põigiti. Laip oli põigiti sõiduteel. Laev suundus põigiti saare poole. Rihm, lint käib põigiti üle rinna. Meestel on püssid põigiti rinnal. Kärista paber põigiti ribadeks. Koer haaras kondi põigiti hammaste vahele. Et see sul ka põigiti kurku kinni ei jää! (pahandusväljendus). Puutüved lebasid läbisegi pikuti ja põigiti. Joodiku jalad käivad all risti ja põigiti. Need paigad on mul risti ja põigiti läbi kõnnitud. Asi on risti ja põigiti, pikuti ja põigiti 'igas suhtes, igakülgselt' läbi arutatud. Kellelgi põigiti hammaste vahel olema 'tagarääkimise, näägutamise aineks olema'. *Sageli asetus kitsastes kohtades mõni palk põigiti ja takistas teiste edasiliikumist.. M. Sillaots (tlk). *Et jaotada hobuväge kahte ossa, ratsutas Mehisepoeg Tõives sellest põigiti läbi. E. Kippel. || (sellises asendis) takistamas v. tülinaks (ette v. ees). Redel, pink jäi rehealuses põigiti ette. Igasugust kolu on põigiti jalus. *Võõras inimene põigiti jalus, kui endalgi ruumi vaevalt ringi pöörata. V. Saar.

põikama ‹põigata 48›

1. liikumissuunast (kiiresti) kõrvale pöörama v. minema; millegi v. kellegi eest hoidudes kiiresti kõrvale tõmbuma v. suunda muutes (edasi) liikuma. Põikasime teelt kõrvale. Suusatajad põikasid rajalt. Poiss põikas esimesse risttänavasse. Põikame siitsamast üle tänava. Me ei hakanud enam teed mööda minema, põikasime otse üle niidu, läbi metsatuka maja poole. Põikasin kaarega majast mööda. Ta ei läinud uksest sisse, vaid põikas küüni taha. Põgenik põikas kõigi vastusattujate eest kiiresti kõrvale. Harva juhtus, et mõni laev meie sadamasse põikas. Laev põikas kursist tublisti kõrvale. Auto põikas teeserva ja pidurdas. Mootorrattur põikab ees sõitvast autost mööda. Jänes põikas joostes kord paremale, kord vasemale. Poisil õnnestus löögi eest kõrvale, ära põigata. Tüdruk põikab ehmunult eemale, tagasi. Kuhu põigata pakku, peitu, varju(le)? Lind põikas kulli eest ühte puhmasse. *Mööda põllupeenraid, lepikuradasid, talusid põigates hiilis ta Kolliotsa sauna poole. M. Metsanurk. | piltl. Lahtisest uksest põikab sisse valguskiiri. Tahtmatult põikab mu pilk kõrvale. *Pidime ju ometi püüdma ka seekord saatuse löögi alt kuidagi kõrvale põigata. H. Sergo. || põiget tehes v. põiki kulgema, sellisena suunduma. Tee, jalgrada põikab läände, alla jõe äärde. Tean ühte käiku, mis siit otse Pikale tänavale põikab. *Liiguti edasi jälgi mööda, mis looklesid põõsaste vahel ja põikasid kord kaugemale, kord lähemale maanteest. A. Kivikas.
2. korraks kuhugi minema v. kuskilt läbi astuma v. sõitma; põgusalt kuskil ära käima. Teel tuleb poodi põigata. Mehed põikasid töölt tulles kannu õlut jooma. Põikas mööda minnes vanu tuttavaid kaema. Põikasin tunnikeseks küla peale uudiseid kuulama. Karulast põikame korraks Harglasse. Uurimisreisil vadja aladele põigati ka isurite juurde. || mingist teemast (korraks) kõrvale kalduma. Meie jutt põikas reisiteemalt veidi kõrvale. Vestlus põikas kaugetele maadele, tühja-tähja peale. Mõtted põikavad minevikku, mujale. Kunstilt põigati kirjanduse probleemidele. Autor põikab oma loomingus korduvalt ajalukku, eksootikasse. Teose ülesehitus oli rabe, siia-sinna põikav.
3. põiklema (2. täh.); puiklema. Mees põikas vastamisest, vastusest kõrvale. Tüdruk püüab küsimusest mööda põigata. „Ah, ütlesin seda niisamuti,” põikab vanamees. *Harva oli selliseid silmapilke nagu täna, kus Vana-Jaan napsitamisest kõrvale põikas. P. Kuusberg.

põiki

1. ‹prep› [part] (viltuse, teat. nurga all liikumise v. paiknemisega ühenduses). Nägime põiki teed seisvat vankrit. Vool kandis üle jõe ujujat põiki jõge allapoole. Paat pöördus põiki lainet, laineid. Klošš-seelik lõigatakse põiki riiet.
2. ‹adv› mingi suuna v. normaalasendi suhtes umbes 45-kraadise nurga all, viltu, diagonaalselt, põigiti; risti. Sammusime põiki üle väljaku. Jänes lippas põiki üle põllu. Latid pandi alla ja lauad põiki peale. Lapsed magavad põiki laias voodis. Kassil on kala põiki suus, hammaste vahel. Haaras mapi põiki kaenlasse. Kork jäi pudelikaela põiki kinni. Tõmbas joone põiki üle lehe. Maapind oli pikuti ja põiki lõhesid täis. Tee viib põiki mäkke. Vihm peksab põiki aknasse, vastu klaasi. Ratsutas, püss põiki sadulal, seljas. Apteek on siit põiki üle tee. Ma olen Eestimaa risti ja põiki 'igas suunas' läbi käinud. Kaalusin seda asja mõttes risti ja põiki 'igas suhtes, igast küljest'. *.. maakuulaja peatas hobuse ja tõmbas selle põiki teele, et tagasi vaadata. A. Kivikas. || takistavalt ette v. ees. Šveitser seisis uksele põiki ette. *Samuti olin risti ja põiki tüliks paadis. Minu tõttu lõi see kõikuma.. A. Mälk. *Konservatism on ühiskonnast visa kaduma, puupead ja silmakirjatsejad igal pool põiki ees. M. Unt.
▷ Liitsõnad: poolpõiki.

põiki|kivi
ehit ristkivi

põiki|laskumine
sport laskumine mööda nõlva kallakut põiksuunas. Suusatajad harjutasid nii otse- kui põikilaskumist.

põiki|rida
põigitine rida

põiki|suund
põiksuund. Nüüd tuleb minna kümmekond meetrit põikisuunas.

suu põiki nina all vt suu

põiki|triibuline
põiktriibuline. Põikitriibuline seelik, lips.

põiki|triip
põiktriip. Kleidi passeosa on põikitriipu, seelikuosa pikitriipu.

põiki|vöödiline
põikvöödiline. *.. päevinäinud nahkpluus seljas ja põikivöödiline lips ees. O. Kool.

põiki|vööt
põikvööt

põik|löök
põiki suunatud löök. Andis mõõgaga tugeva põiklöögi. Tennisist kasutas pallinguis sageli põiklööki.

põik|murd
med luu pikitelje suhtes põiki kulgeva murrujoonega luumurd. Rist-, piki- ja põikmurrud.

põikselt ‹adv›
põiksuunas, põiki. Ümbritsevate kivimite suhtes põikselt lasuv magmakeha.

põõn ‹-a 23› ‹s›

1. hrl. puidust põikliist laudadest eseme ühendamiseks ja tugevdamiseks. Pajakaane põõn. Põõnadega tugevdatud puukastid. Sisselõigatud põõnadega uksed. Ukselaudu hoidsid koos kaks puust põõna. Põiki üle värava löödi põõnad.
2. mõlemast otsast kinnitatud riideriba hrl. riietuseseme seljal (rõiva laiuse reguleerimiseks v. kaunistuseks). Palitu, kuue, jaki, kleidi, kitli põõn. Põõnaga pintsak, mantel, vest. Mantli varrukal on nööbiga kinnitatud põõn.
3. kõnek löök, hoop, mats [-u]. *.. vastutulijad enam ei andnud mulle ribidesse põõnu.. O. Luts. *.. hilisemad kihutas Riho sõimuga, vahel koguni valusate põõnadega minema. V. Alttoa. || piltl (raske kahjustamise kohta). Tige inimene püüab teisele põõna panna. Jäi põdema: külmetamine pani tervisele põõna. Viin on maole põõna pannud. Inetu vahejuhtum pani nende sõprusele põõna. *Isegi naisevõtmisega, millega mitu head meest endale eluaegse põõna on saanud, võis Villem rahul olla. H. Sergo.

püstol|kuulipilduja
sõj püstolipadrunitega tulistav individuaalne automaatrelv. Püstolkuulipildujate tihe tuli, tärin. Hävitas püstolkuulipildujaga mitu vaenlast. Patrullijal on püstolkuulipilduja põiki üle rinna.

rida ‹rea 25› ‹s›

1. hulk kõrvuti v. üksteise järel asetsevaid inimesi, esemeid vm.; rivi, jada, rodu. Poiste, suusatajate, õnnitlejate rida. Pikk rida ootajaid. Kivide, puude, autode rida. Sirge, korrapäratu, looklev rida. Rea algusest ei näinud rea lõppu. Laadaplats oli täis telkide ridu. Majad reas kahel pool teed. Lapsed seisid pikkuse järgi reas nagu oreliviled. Lähtel on jooksjad kõik ühes reas. Telefonimängus sosistatakse sõna rida mööda üksteisele edasi. Istusime esimeses, viimases, akna-, uksepoolses reas. Saime kontserdipiletid kolmandasse ritta. Mul on seitsmes rida, kümnes koht. Istuti pingil nagu kanad õrrel reas, nagu pääsukesed telefonitraatide peal reas. Sünnipäevalauas istuti kirjus reas 'mees ja naine vaheldumisi'. Poisid, (võtke, seiske, tulge) ritta! Mehed seati, käsutati kuuekaupa ritta. Madrused marssisid neljakaupa, neljakesi reas. Loosungit kanti kolonni esimeses reas. Pange, seadke toolid ritta. Rebane astub oma jäljed ühte ritta. Lükib helmeid niidi otsa ritta. Lilli soovitatakse istutada rühmadena, mitte ritta, ridades, ridadena. Ka ridade vahe tuleb umbrohust puhas hoida. Tüdruk keeras helmekee mitmelt realt ümber kaela. Kaks karva kolmes reas (hõredate juuste kohta). | piltl. Mälestuste, kujutluste, rõõmude rida. Ihkasime vaheldust ühetooniliste hallide päevade ritta. *Kas ei saaks parem heaga seda asja ritta [= korda] ajada? A. Kitzberg. || teat. piiritletud pinnaosa. Järgmist lauset alustage uuelt realt. Joonepaberita kirjutades on raske rida pidada. Musta ettur on teisel real. Tabelis nimetatakse ridadeks rõhtsaid jaotusi. Kiirteel toimub liiklemine kolmes reas. Auto rivistus teise ritta. Ringselt heegeldades tekib spiraalselt jätkuv rida. Rea esimene silmus võetakse vardale kudumata. || (elementide, suuruste, avaldiste, nähtuste jms. jada kohta mitme ala terminoloogias). Keemiliste elementide, homoloogide rida. Metallide aktiivsuse rida. Aritmeetiline, geomeetriline rida. Ridade teooria on matemaatilise analüüsi osa. Dünaamilised read ehk aegread näitavad nähtuste muutumist ajas. Dodekafoonilises muusikas on rida helitöö aluseks. || sõnajärgnevus; kirjapandud teksti horisontaalrida. Kirjanik ei tee muud kui seab sõnu ritta. Ei jätnud ajalehest ridagi, ühtki rida läbi lugemata. Juhtumist teatati mõne napi reaga. Ridade arv leheküljel. Honorari makstakse luuletuse ridade pealt. Viimastel aastatel pole temalt enam ridagi ilmunud. Tee aga ridu, sest rida on raha. Päevaraamatus oli osa ridu punasega alla tõmmatud. Kirjuta mulle ikka vahel mõni rida 'kiri, kaart'. Läkitas oma südamedaamile armastusest nõretavaid ridu 'kirju'. Pean sind seekord oma ridadega 'kirjaga' kurvastama. Nende, käesolevate ridade kirjutaja 'mina, allakirjutanu, autor'. Ridade vahel 'mõistu, kaudselt' andis ta märku oma suhtumisest.
▷ Liitsõnad: akna|rida, augu|rida, hamba|rida, helme|rida, inim|rida, istme|rida, jälje|rida, külvi|rida, maja|rida, needi|rida, nööbi|rida, pingi|rida, puude|rida, pärli|rida, taime|rida, tooli|rida, tulbarida; algus|rida, kirja|rida, laulu|rida, luule|rida, lõpu|rida, teksti|rida, trüki|rida, värsirida; edasi|rida, piste|rida, tagasi|rida, tikkerida; aeg|rida, heli|rida, variatsioonrida; külg|rida, liiklus|rida, möödasõidu|rida, sõidurida; diagonaal|rida, horisontaal|rida, kaksik|rida, piki|rida, põiki|rida, püst|rida, rõht|rida, topelt|rida, vertikaalrida; esi|rida, paremus|rida, pinge|rida, tagarida; hane|rida, riburida.
2. mitu, palju, hulk. Kõigepealt hankis ta endale rea vajalikke tööriistu. Real juhtudel on avalduse kuupäev jäänud märkimata.
3. ‹hrl. pl.› mingi tunnuse poolest kokkukuuluvate isikute kogum. Meeskooride read kipuvad hõredaks jääma. Suurkuju eesti kirjanduse tõlkijate ridades. Ta tuttavate read on kokku kuivanud. Katk oli laastanud linnaelanike ridu. Noorukil oli tunne, et nüüd on ta meeste ritta 'hulka' vastu võetud. *Ja alles nüüdsama tülis olnud perekond koondas oma read sissetungija vastu .. K. Ristikivi.
4. kõnek kohustus, ülesanne; ala, valdkond. Igaüks ajagu oma rida. Äri pole sugugi ainult meeste rida. *Suur ja paks armastus, see on rohkem luuletajate rida. V. Lattik.

ringi|minek1
ringi (5. täh.) minemine. *.. polnud neil aega ringiminekuks, vaid ilma kahkluseta jooksid nad põiki üle järve. F. Tuglas (tlk).

ristati ‹adv›
ristakuti, ristamisi, risti. Asetas käed ristati. Ladus halge ristati tulle. Mehed panid rinnad ristati 'vastakuti' ja hakkasid jõudu katsuma. Terve mets otsiti ristati ja põigiti 'igas suunas, risti ja põiki' läbi. *Kirves on tömbivõitu, libiseb mööda võsusid, vaevalt täkib, kui ristati ei trehva. A. Mägi.

risti

1. ‹prep› [part] (ristsuunas liikumise v. paiknemisega ühenduses); ant. hrl. piki. Hakkasin ujuma risti lainet, laineid. Puugravüür tehakse risti puud lõigatud plaadile. Noalaev jookseb risti taevast. Praad lõigatakse risti kiudu viiludeks. *Vahel tõmmatakse istutamisel ette piki ja risti peenart jooned ning taimed istutatakse tekkinud ruutude nurkadesse. L. Patune-Mitt.
2. ‹adv› (paari moodustavate asjade, esemete vms. asendi kohta teineteise suhtes:) ristamisi, ristakuti, vaheliti. Eideke pani käed palveks risti. Seisab seina ääres, käed rinnal risti, ja vaatleb teisi. Käed risti pea all, süles. Tüdruk istub risti jalu, jalad rätsepa kombel, nagu türklasel risti. Jalad käivad väsimusest, kangest joogist risti. Asetas noa ja kahvli risti taldrikule. Suusad läksid hüppel risti.
3. ‹adv› mingi asendi v. suuna suhtes (umbkaudu) täisnurga all; pikitelje v. püstsihiga (umbkaudu) täisnurgi. Meestel olid automaadid risti rinnal. Taadil on prillid risti nina peal. Lapsed magasid risti laias voodis. Poisil on viiulikast risti süles. Pani vaikimise märgiks sõrme risti suu peale, huultele. Kass jooksis risti meie eest läbi. Lapsed läksid risti üle põllu. Lendame risti üle Alpide. Tänavat tuleb ületada risti, mitte põiki. Kauplus asub siit risti üle tee. Paadimees sõuab risti üle jõe. Läksin risti läbi alevi. Lõika muna algul pikuti kaheks, siis risti. Sügav kraav lõikab tänava risti pooleks. Turvas laoti kuivama, ikka kaks pätsi alla ja kaks risti peale. Juhita jäänud paat käändus voolusuunaga risti. Saaremaa on mul risti ja põiki, risti ja põigiti, risti ja rästi 'igas suunas, põhjalikult' läbi käidud. Tunnen võistlusmäärusi risti ja põiki 'igast küljest, põhjalikult'. Siin oled igaühel risti hammaste vahel 'kõneaineks, taga rääkida'. *Et sina kõrrekesegi risti paneksid, pisutki kaasa aitaksid.. A. Mälk. || takistamas, segamas (ees). Mees seisis lävel risti ees, tõkestades tee. Kutsikad sebivad töömeestel risti jalus. Võimu juurde trügides laskis ta kõrvaldada kõik, kes ta teel risti ees olid. *Pidi küll see pagana vanatüdruk talle just nüüd kõikjal risti ja põiki ees olema! O. Luts. *See õnnetu auto oli jutul risti ja põigiti ees.. O. Kruus.
4. ‹adv› kokku, ristuma. *Lükkab aga vanajumal meie teed veel kord risti, ajame jälle mõne sõna juttugi.. A. Jakobson.
5. ‹adv› täiesti, täielikult, diametraalselt. Risti vastupidised arvamused, seisukohad. Üksteisele risti vastukäivad korraldused. Tegelikult on asi risti vastupidi. Sellisele kavatsusele seisis, oli ema risti vastu. Risti vastu vanemate soovi(le) lahkus noormees koolist.

risti|-põiki

1. risti ja põiki, igas suunas (ja põhjalikult). Oleme kogu saare risti-põiki läbi käinud. Mets otsiti risti-põiki läbi. Suusarajad suunduvad risti-põiki mere poole.
2. takistavalt (risti, põiki) ette v. ees. Valvur astub võõrale risti-põiki ette. Igasugust kola vedeles risti-põiki jalus.
3. igas suhtes, igast küljest, mitmekülgselt, põhjalikult. Asi arutati risti-põiki läbi. Küsimusi sadas risti-põiki.

rist|suund
ristipidi suund, ristine suund. Põldu randaaliti enne kündmist nii piki- kui ristsuunas. Tee tuleb ületada ristsuunas, mitte põiki.

rästi ‹adv›
‹koos sõnaga risti› põiki, põigiti. Olen saare risti ja rästi läbi käinud. Üks rada läks risti, teine rästi. Loopis asjad risti ja rästi 'läbisegi' kohvrisse. Küsimust kaaluti küll risti, küll rästi 'igakülgselt'. || ‹liitsõna järelosana› esineb paarissõnas risti-rästi

rööbiti ‹adv›
paralleelselt
1. asendilt teineteisest v. üksteisest igas punktis võrdsel kaugusel; kõrvuti. Tänav kulgeb raudteega rööbiti. Rada jooksis ojaga rööbiti. Raudteerööpad paigaldatakse rööbiti. Kõik prisma külgservad on omavahel rööbiti. Lumes läksid peaaegu rööbiti kolmed jäljed. Luulekogus on rööbiti tõlge ja originaaltekst. *Vaevalt oskasin .. ette aimata, et meie kursid tulevikus sellesama Laadikuga veel risti, põiki ja rööbiti jooksevad. H. Sergo.
2. samaaegselt, üheaegselt. Osa töid tehti rööbiti, osa üksteise järel. Ülesande kallal töötab rööbiti mitu uurimisrühma. Rööbiti ajakirjandustööga tegeles ta veel muusikaga. Teoses esineb rööbiti realistlikke ja romantilisi jooni. Elatusallikaks oli karjakasvatus rööbiti kalapüügiga. Kanadas on rööbiti kasutusel nii inglise kui ka prantsuse keel. Artiklis käsitleb autor rahvusküsimust, pidades rööbiti silmas kogu poliitilist elu.

röötsakil ‹adv›
(hrl. inimese kohta:) kühmus, otseti, upakil; (lohakalt) kõhuli, külili v. rinnuli millegi peal v. najal. Istub toolil kuidagi röötsakil. Oli röötsakil üle aia. Seisab väsinult röötsakil seina ääres, aia najal. Nuttis röötsakil laua ääres. Lamab röötsakil põiki üle diivani. Poisid külitasid röötsakil kraavikaldal. *Paljas mõtegi sellest pani nad röötsakil naerma. F. Tuglas. *Hambad irevil, röötsakil maas, ootas ta [= hunt], et karata hobuse kõrri.. A. Kalmus. || (pool)viltu, lääbakil, räsakil. Katkise katusega puukuur seisab röötsakil. Laguneva aia värav oli röötsakil maas. Puud on lume raskuse all röötsakil.
▷ Liitsõnad: poolröötsakil.

soo|sonn
*.. [rada] läks põiki üle kitsa soosonni ja näis kaduvat kuhugi puude vahele. A. Jakobson.